kes õppis samal ajal võitlusvõtteid. 20-aastselt löödi tseremoonial rüütliks. Mõõgaga õlale. Rüütlid kirjutasid luulet daamidele, kuigi daamid olid teiste meestega abielus. Oli daamikultus, pidi olema daamile truu. Rüütlid moodustasid sõjaväe põhijõu, rahu ajal toimusid rüütliturniirid. Kirjanduses oli oluliseks zanriks rüütliromaan. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes välja pärilik seisus aadel. Trubaduurid rändlaulikud 4)talupojakultuuri mõiste; talupojad oli väga paiksed ja ei rännanud. Sügavalt usklikud ja kirjaoskamatud. Funktsiooniks oli varustada ühiskonda toiduainetega. Näljahädad olid keskajal sagedased. 5)linnakultuur; toimus linnakultuuri taassünd. Kehtis linnaõigus, sealsed inimesed olid vabamad kui maarahvas. Elatusallikaks kaubandus ja käsitöö. Linnas oli hea elada sest need olid kindlustatud müüridega, see pakkus kaitset
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL pi...
Tallinn 2009 ,,Jevgeni Onegin" A.S. Puskin Rühmatöö VII Onegin ja Tatjana Triin Eljas Matis Leima Mikk-Hardi Tuisk Tallinna Prantsuse Lütseum XI a Onegin ja Tatjana I-VI peatükis Jevgeni Onegin Noor, nõtke, moodsa soenguga dandylikult elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning selle juurde kuuluvaid arukaid vestlusi, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast, ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu. Harva viibib Onegin kodus ning kui see juhtus, siis ta kas magas või sättis end parajasti taas väljumiseks
teiste mitteaadlike süüasju *Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendate Eestimaa Ülemmkohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks *Politseilisi ülesandeid täitsid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes vastutasid avaliku korra tagamise eest ja tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Rootsi riigivõim ja balti aadel: *Karl XI Rootsi kuningas, kes viis läbi absolutistliku valitsusreformi 1680.aastal *Alustas reduktsiooni eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine *1680. aasta Rootsi riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale *Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid *Selles nähti nii majanduslike huvide kahjustamist kui ka kehtivate õiguste rikkumist
rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti erikord 1710. aasta rüütelkondade ja linnade kapitulatsioonidega, mida hiljem kinnitasid ka kõik järgnevad tsaarid kuni Aleksander II (18551881), määrati kindlaks Eesti- ja Liivimaa suhe Vene impeeriumiga ja kujunes lõplikult välja nn. Balti erikord (Landesstaat). Tsaari kohapealseteks lepingupartneriteks olid küll ainult aadel ja linnakodanikud, kuid tolleaegsete seisuslike arusaamade järgi kujutasidki nemad endast kogu maad. Baltisaksa seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid kõik immatrikuleeritud s.t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud -- 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad 324 aadliperekonda. Ehkki oma eesõiguste kaitsel järeleandmatud, ei muutunud rüütelkonnad siiski täiesti
1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses
XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Nendeks ei nimetatud mitte venelasi, vaid Vene armees karjääri teinud välismaalasi. Kõrgete sõjaväelastena viibisid nad alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest huvitatud, seepärast
1. Reformikatsed absolutistliku monarhia raames Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5
tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feodaalidele maid ja tiitleid;kuningas->hertsogid&krahvid->parunid->rüütlid. 3seisust keskajal-I.vaimulikud,II.sõjamehed-rüütlid e. aadel,III.talupojad(hiljem ka linlased)VIIKINGID(normannid,varjaadid)-skandinaavia meresõitjad(taanist,rootsist,norrast),põld,kari,kala,jaht,osavad käsitöölised,kaupmehed,pikkmajad,nimed-Orm(madu),Ulf(hunt),Björn(karu),ohverdused jumalatele- toit,esemed,inimohvrid,pärast surma hing langenud paradiidi Valhallasse,surnute mälestusekd ruunikivi,relv-mõõk,oda,sõjakirves,suurepärased laevaehitajad,päikesekivi-näitas ka pilves ilmaga päikese asukohta,merel orienteerumiseks
tegemiseks. Selliseks valitsejaks tahtis ka Katariina II saada. Mida enam kasvas õukonnas vastumeelsus Peeter III suhtes, seda populaarsemaks muutus Katariina, kes talitas kõiges vastupidiselt oma abikaasale. Katariinast sai kaardiväelaste soosik ning 1762. a. juunis toimunud paleepöördega Venemaa keisrinna. Peeter III vihkas Venemaad. Ta tagastas Preisimaale võidetud maad, tahtis muuta õigeusu kombestikku jne. Tema vastu pöörduvad nii kaardivägi kui aadel. Katariina uskus, et ühiskonna parandamiseks piisab headest ja õiglastest seadustest. Venemaa uue seaduste kogu projekti koostas Katariina ise, noppides sinna mõtteteri tolleaegsete tuntud euroopa mõtlejate sulest. 1767. a. suveks kutsus keisrinna Moskvasse kokku esinduskogu kõige erinevamate impeeriumi rahvaste ja ühiskonnakihtide saadikutest, et keisrinna enda poolt koostatud kavandit arvesse võttes töötada välja uus seadustik. Üksmeelt ei
Mida kujutab endast seisuste ühiskond? Millised olid seisused Prantsusmaal Vana Korra ajal? Kas oli võimalik minna ühest seisusest teise? Kuidas sai võimalikuks üleminek seisuste ühiskonnast klassiühiskonda? Kas Euroopas esineb veel märke seisuste ühiskonnast? Kas sotsiaalne ebavõrdsus kaasaegsetes ühiskondades on märk seisuste või klassiühiskonnast? Inimesed on jaotatud oma seisuse või ühiskonna positsiooni põhjal kolmeks seisuseks. Ühiskonna seisusesse kuulumine oli enamasti pärilik v.a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks, aadlikuteks ja kolmandaks seisuks (kõik teised). Esimesel kahel seisustel oli rohkem privileege ja õigusi kui lihtrahval. Vaimulikud: Need, kes palvetavad. Nad pidid olema pühendatud jumalale, elama tsölibaadis. Nende ülesannetesse kuulusid: haigetubade ja seekide pidamine, hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine, seisid kaitsetute eest (põgenikud, tagakiusajad), seisid abielude eest - ei sunnitaks abielluma j...
hiljem oli vastupidi õigetele inimestele tuleb jumal testi käigus appi, nõiale mitte viimane surmaotsus 1699 vahetult enne põhjasõda nõiad üldiselt põletati põletati ka inimesed, keda süüdistati süütamises rootsi riik seisis õige ja puhta usu eest inimeste karistamine oli pea alati avalik tegevus, sest siis loodetavasti teised ei käitu sedasi aadel ei soovinud toetada kirikute taastamist tegemist ühe järjekordse konflikti allikaga Joachim Jhering tallinna piiskop 1638-1657 korra taastamine häbiposti ja jalapakkudega avalik, et kõik teaksid mille häbiväärsega keegi hakkama on saanud need kes tegid pattu läksid kohe häbiposti palus aadlilt raha eestikeelseks Uueks Testamendiks inimene peab aru saama jumala sõnumist
kui selleks pole seaduse kaasust, mis selle täpselt ette kirjutab. 2. Joonista skeem konservatismi kohta. See peab sisaldama toetajaskonda, tekkeaega, tähtsamaid esindajaid, tekkepõhjuseid ja tähtsamaid poliitilisi seisukohti. *Ma ei saanud arvutis teha paremat skeemi kui numbriline järjestus. Punktid on mul numbritega ajalisse järjekorda pandud! 1. Valgustuslik mõistuseusk, Prantsuse Revolutsioon ja kiiresti muutuv maailm. 2. Suurmaavaldajast aadel ja kirik kartsid kaotada oma eesõigusi, reageerisid vihaselt olukorrale ja võtsid konservatiivse hoiaku. 3. Edmund Burke kritiseeris Prantsuse Revolutsiooni, ta rõhutas, et rahva vanu tavasid ja väljakujunenud poliitilist korda tuleb austada. Ta küsis, kas tõesti võiks keegi „langeda nii räigesse jultumusse, et näeb oma riiki kõigest tüki valge paberina, millele ta võib kritseldada kõike, mis talle ainult pähe tuleb“
suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dokumentaalselt tõestada, et maa oli olnud sinu oma, a kui dokumente polnud, piisas tunnistajate kirjalikust tõendist, seda ei saanud kurjasti ära kasutada, sest neid polnud nii palju ja kõik teadsid, mis oli kelle oma. Kui saadi tagasi maad, saadi tagasi ka kõik õigused talupoegade üle
katoliku usku. Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele. Jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele. Oranje Willem Hollandi valitseja , kes kirjutas alla dokumendile ,,Õiguste Deklaratsioon" ja sai sellega inglismaa valitsejaks. Oranje Mary James II tütar, Willemi abikaasa ja ta kaasvalitseja Inglise troonil. Karl XI Rootsi kuningas, kellel esimesena õnnestus 1680-ndatel aastatel siinne aadel Rootsi võimu alla painutada. Bengt Gottfried Forselius Õpetaja Eestis Roosi ajal . Oli pärit Harju-Madiselt kirikuõpetaja perest. Asutas 1684. aastal Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks. Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane. Karl XI jäi tema oskustega rahule ja ta sai kuldraha. Töötas hiljem köstri ja koolmeistrina. Pakri Hansu Jüri Forseliuse õpilane kelle ta võttis tõestamiseks Rootsi kaasa ja Karl XI jäi tema oskustega rahule , poiss sai kuldraha.
Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. 3.Rüütliks saamine Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, et neid kodus liiga ära ei hellitataks. Seal õpiti siis häid kombeid ja rüütlioskusi
tunnusena, mis sõjas ja turniiridel aitas kandjat kaugelt ära tunda. Äratundmine ja võitude tunnustamine oli aluseks isikulise vapi tekkele, mis muutus pärandatavaks, aga ka priviligeeritud tunnuseks. 3 1 HERALDIKA 1.1 Sissejuhatus vapindusse Heraldika ajalugu on tihedalt seotud Euroopa riikide aadli ajalooga. Prantsusmaal kujunes aadel feodaalse süsteemi tingimustes ja sõltuvalt monarhi annetustest. Saksamaal loeti kuni 13. sajandi lõpuni riigiaadlikeks vanu vürstide ja härrade klasse, mis aja jooksul laienesid. Neile klassidele lisandusid päriliku aadliõigusega nn ilmalikud vürstid, kõrgemad vaimulikud, kes polnud mitte sünnijärgsed, vaid teenistusaadlikud. Vabad härrased olid isikud, kellele kuulusid jurisdiktsiooni alusel aadlimõisad ja kellel oli õigus osa võtta riigipäevadest kõrvuti kõrgaadliga
Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas ( lään tuli välja osta) . Põhiliselt moodustasid vadallide kihi Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikud ja teenistuslased, läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud ja kaupmehed. Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid. Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund õigused :
Maakonna tasandil oli Eesti- ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Seal arutati talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasju arutati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaal 1 Õuekohtus Tartus. Nendest kohtutest oli võimalik edasi kaevata Rootsi kuningani, kelle sõna jäi viimaseks. Rootsi riigivõim ja balti aadel: Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi riigi alla tulnud vabast tahtest, ja seepärast säilitati siinsele aadlile ja linnadele eesõigused. Liivimaasse aga suhtuti kui vallutatud provintsi. 1629.aastal sai Riias kindralkuberneriks Johan Skytte , kes sai Rootsi kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. See nägi ette Rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmist. Siis aga suri Gustav II Adolf (1632.a) ning Rootsis võimule tulnud
Setumaa jäigi Venemaa alla. Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuningale alluv kindralkuberner.[1630-ndatel kujunes Eestimaa rüütelkonna kõrvale Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond ka Saaremaal. [Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima XIX sajandi lõpuni (pikemalt ülalpool kohtu astmete mõiste all). [ Eestimaa aadlile ja linnale säilitati eesõigused. Liivimaa aadel ja linnad saavutasid XVII sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestimaalasedki. [ Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud (1620. aastatel hinnati siinmail talurhva arvu vähem kui 100 000-le). Üle poole rahvast hävis sõjas. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Umbes veernadi rahvast moodustasid saarlasest- hakkasid kolima mandrile. XVII sajandi teisel veerandil tuli ka võõramaalasi Eestisse, kõige rohkem venelasi
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilu...
Kuningad hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid ja püüdsid olla eeskujuks. Sellele aitas kaasa ka kirik, kes püüdis panna rüütleid teenima ristiusku, andes nende seisusele religioose tähenduse. Kirik astus vastu ka feodaalsõdadele ja kehtestas mitmel pool jumalarahu ehk aja mil sõdimine oli keelatud. Keskaja jooksul muutus madalat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujenes järk järgult pärilik seisus aadel. Rüütlieepikal oli kolm põhimõtet: 1. ustavus kuningale kuuluv poliitiline ustavus oli kõige nõrgem. Sellest tugevam oli vasalli ja isanda vahline suhe ja kõige tugevam oli suguline side. 2. heldekäelisus sõjakäikudel ja turniiridel saadud saak tuli jagada perega. Mida edukam ja ausal oli rüütle seda ustavam oli ka tema järgijaskond. 3. vahvus ta võitles vastavalt reeglitele. Ta ei tapnud vastaseid, vaid võttis nad lunarahalootuses paltvangi
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
Õukonna tellimusel tekkis teise haruna ilmalik maal portree ja maastik. Ajastu meistriteos on munk Eshini (942- 1017) triptühhon ,,Amida ja kakskümmend viis bodhisatvat" Koyosani muuseumis. Kirevate värvide seas on kasutatud kuldfooliot, võte, mis saab omaseks Fujiwara ja Kamakura aja maalidele. Pühakute graatsia ja värvide toredus vastas jaapanlaste ettekujutusele taevasest maailmast. Sai kombeks, et kõrged vaimulikud isikud tegutsesid usuliste maalijatena. Nende eeskujul pühendus aadel ilmalikule maalile. Tuntud on ka tema Kongobuji kloostris asuv ,,Nirvaana" (1086) ja Chohoji kloostris asuv ,,Ülestõusmine". Samaj ajal võrsus ilmalik yamato- e koolkond, mis viljeles peamiselt makimonot- lai pildirull, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Yamato-e esindas rahvuslikku stiili jutustavate motiividega aga ka maastikega. Maalide seas on traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk;
Kui feodaalid läksid tülli, tekkis küsimus, millisele isandale tuleb truu olla. Aja jooksul muutvad valdused päritavaks ja uued omanikud ei pidanud enam truudusvannet andma. Pidevad kodusõjad feodaalide vahel: kuningavõim nõrgeneb, poliitiline ebastabiilsus suureneb. Kõrgkeskajal jooksul muutus madalamast päritolust meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujuneb järk-järgult pärilik seisus - aadel. Ristisõdade ajal kujunevad Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks vennaskonnad ehk vaimulikud ordud. Liikmed korraga nii mungad kui rüütlid! Ordurüütel Andnud mungatõotuse. Ei tohi rajada perekonda. Kogu oma elu pühendab võitlusele valeusuliste ja uskmatutega. Orduvendadele tehti rohkelt kingitusi (maa, raha, lossid jne) Vaimulikud ordud : Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu Pärisorjus
ja baltisakslased ei olnud esindatud seeläbi Rootsi rigstagis. Baltisakslaste jaoks ei olnud Rootsi võimu periood sugugi hea, sest Rootsi võim viis läbi reduktsiooni mis kitsendas nende võimu sellel territooriumil. Maapäevalt võeti ära initsiatiiv algatada aadlile oluliste küsimuste käsitlemine, sunniti aadlikke astuma riigiteenistusse (peamiselt ohvitseridena), läänikorra likvideerimine. Balti aadel lähtus vaid klassihuvist, mis iseenesest on täiesti loomulik, pidades esmatähtsaks oma privileegide respekteerimist. Kui Rootsi võim püüdis nende eriseisundit piirata, siis loobuti seda toetamast (M.Laidre, lk.958). „Labie zviedru laiki“ „Labie zviedru laiki“-tähendab tõlkes eesti keelde „hea Rootsi aeg“. Ka lätlased nimetavad Rootsi aega heak, kuna reduktsiooni viidi läbi kogu Liivimaal. Eestirootslased ehk rannarootslased
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass FEODAALKORD JA RÜÜTLISEISUS Referaat Tallinn 2016 1. Feodaalkord 1.1 Feodalism Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted sageli küllalt keerulisteks ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Feodaalide seiklus-ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliiti...
Miks mõisnikud olid Karl IX uuenduskatsete vastu? Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Selline aadliomavalitsus toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. 8) Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal.(asehaldur, ametkonnad ja vakused, 1563.a. Kuressaarest linn) Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas tunduvalt riigiasutuste tegevusvabadust, kuid taanlased panid riigivõimu kindlalt maksma. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, ametkonnad aga vakusteks. Eksisteeris vakuse kohus. Talupoegadel olid suuremad õigused kui mandril olevatel talupoegadel. Olid mõisakoormised ja teokohustused. 8
1570.a aug Magnus piiras Tallinnat-7kuud ebaõnnestunult sai abi Ivan 4.lt ja vallutas Karksi ja Paide. 1575-76 Vallutas Magnus peaaegu kogu Eesti ala . Rootsi kätte jäid Tallinn ja Hiiumaa Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: -Rootsi liigne tugevus -Naaberriigid Taani , Saksi , Pool ja Vene soovisid kärpida Rootsi ülemvõimu ja saada tema valdusi. Olukord enne sõda: Vene-Poola lähenemine 17.saj lõpus oli Rootsis näljahäda Noor kuningas Karl 12 Rootsi riigikassa tühi Eesti-ja Liivimaa aadel osaliselt Rootsivaenulik Sõjasüdmused 12.veebr 1700 Saksi väed piirasid Riiat Sügis 1700 Vene väed koondusid Narva alla.Karl 12 sundis Taani sõjast lahkuma. 19.nov 1700 Narva lahing 1700/1701 talv Karl 12 talvitus vägedega Laiusel. 1701 kevad Karl lahkus peaväega Eestist.Siia jäi väiksearvuline kaitsevägi , juht von Schlippenbach. 1701 suvi Vene väed koondusid Pihkvasse 1701 dets. Erastvere lahing vene võit. 1702 juuli Hummuli lahing vene võit 1703
Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". Nn ,,hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Vene võim taas Eestis. Rootsi kuningriik oli 17.sajandi teisel poolel oma võimsuse tipul ning Läänemeri oli kujunenud peaaegu, et tema sisemereks. Poola, Taani ja Venemaa olid aga Rootsi ülemvõimu vastu. Sõda algas 1700. aastal Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud. Saksi sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Rootsi sai Venemaalt tagasi sõjas hõivatud Soome alad, kahjutasu 2 miljonit riigitaalrit ja õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja kuid jääb ilma suurriigi nimetusest.
Demokraatia ja diktatuurid. 1.Eluolu pärast Esimest maailmasõda - Kuidas muutus eluolu. Otsingud ja saavutused. Ameerika mõjutused. Pärast sõda muutusid inimesed ning kultuur kergemeelsemateks. Tänu kolme range keisrikoja (Saksa, Vene, Austria-Ungari) kadumisega liberaliseerisid kombed. Aadel ja õukond säilisid vaid Rootsis ning Inglismaal, kuid ka seal mindi uuendusmeelsemateks. Uuenes kunst, kirjandus ja mood- kergemeelsus. Kleidiserv kerkis põlvedeni, naised võisid õlgu ning käsivarsi paljastada. Tänavatele ilmus järjest rohkem autosid, Euroopas olid need küll kallid, kuid ameeriklastel ei käinud need nii väga üle jõu. Levima hakkas dzässmuusika, mille arengule aitas kaasa lisaks grammofonile raadio väljakujunemine. Kultuurielu oli saavutusterohke
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
"Deemonlik" ja "rahvalik" Aga kumbki pole halb. Viimastel aastatel suundub realismi, aga säilitab romantismi. Mässumeelsus, kaasaja hukkamõist. "Mtsõri" vene vägede poolt vangistatud mägilane. Vastandamine. Vabadusearmastus saab võitu. Suuremahuline poeem "Deemon". legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Aleksander Puskin (1799-1837) Moskva aadliperest pärit. Ema poolt neeger. Isa oli haritud aadel. Rahaline seis heitlik. Lapsena tagasihoidlik, hiljem avatum. Hea ratsutaja, julge riskialdis noormees. Perekond eriti ei hoia, koduõpetajad. 12selt lütseumi(eliitkool Tsarskoje Tselos). Soositi isetegevust. 15selt ilmus esimene luuletus ajakirjanduses. 18selt oli tal juba 30 luuletust. Õpetas nägema elu harjumuses peituvat halba. Näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte sellega harjuda. Ood "Priius". Kirjutas ka epigramme. Vihastas tsaari, saadeti lõunasse
kirikutegelastega kokkuleppele, et ,,asjad kuidagi korda ajada." Midagi pidi juhtuma, et hariduselu hakkaks edenema tänapäevasemas suunas. 1575 jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. õpilasele Michael Schlaterile Tallinnas ostetakse laudaabits (bredern Abc bock). Oluline märk, mis kindlasti ei jää viimaseks. Hulk 3 aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. 1600 Tallinna aadel lükkab tagasi Rootsi kuninga Karl IX pakkumise avada Toompeal riigi kulul ülalpeetav kool mittesakslaste lastele. 1626 võtab Gustav II Adolf taas Tallinnas kooliküsimuse kõne alla ja määrab suure komisjoni otsustama, kas asutada Tallinnasse gümnaasium või akadeemia. Olles ise kõrgelt haritud mees, kes valdab mitut keelt tundis ta hariduse väärtust ja kasu riigile. Komisjon otsustab rajada endise tsistertslaste
Konkurentideks kujunesid Inglismaa ja Holland, kes ihaldasid sammuti Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel. Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada. Kapitalistlikku tootmist hispaanlased ei arendanud. Rikkusid voolasid maj teenuseid pakkuvate inglaste ja hollandlaste kätte, mis stimuleeris kap arengut. Maailmalinnaks kujunes Antverpen. Inglismaal kujunes välja uus aadel, kelle rikkus põhines lambavilla müümisel Flandriasse. Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg
traditsioone ja psühholoogiat ning oli sotsiaalses, ideelises ja psühholoogilises mõttes rüütliseisuse otsene ning vahetu pärija. Selline areng oli igati loogiline. Euroopa kultuuritraditsioonis oli kõik enamasti seotud relvastatud jõududega, lahingutega ja sõdadega. Ühiskonna kõrgkiht formeeruski kui sõjaväeline seisus. 17 sajandi palgasõjavägiarauusaegses Euroopas peeti aadlikele seisukohaseks üksnes sõjaväeteenistus ning alles 18. sajandil muutus aadel teenistusseisuseks laiemas plaanis ning leidis rakendust tsiviilaladel. Tänutäheks sõjaväeteenistuse eest vabastati aadel riigimaksudest, kuna arvati, et aadlikud maksavad seda verega. Oli juurdunud mõte et väejuht peab olema aadel. Vägede juhtimine nõudis ka kindlaid oskusi ja teadmisi, mis tõstis päevakorda vajaduse ohvitseride ettevalmistamise ja sõjaväelise hariduse järele.Esimesed sõjakoolid loodi 15. sajandil algul oli tegemist õppeüksusega
võimu). Kuningas valitses ainuisikuliselt. 175 aasta jooksul ei olnud seisuste esinduskogu kokku kutsutud. 1780.aastatel Prantsusmaa majanduslik olukord halvenes, riigikassa oli tühi, seda tingisid pidev osalemine sõdades, viljaikaldus, kuninga ja õukonna priiskav eluviis jt. asjaolud. 1789.a. 5.mail kutsus Prantsusmaa kuningas Louis XVI kokku Generaalstaadid ( seisuste esinduskogud), et kehtestada uued maksud (oli arvamusi, et tuleks maksustada ka aadel ja vaimulikud). III seisuse saadikud polnud nõus senise hääletamiskorraga (seisuste kaupa), nad eraldusid esinduskogust ja kuulutasid end kogu rahvast esindavaks Rahvuskoguks. Nendega ühines osa I ja II seisuse saadikuid ja moodustus Asutav Kogu. Asutav Kogu otsustas Prantsusmaal kehtivat riigikorda muuta ja hakkas koostama põhiseadust. Masside rahulolematus ja rahva kasvav poliitiline aktiivsus viisid mässuni. 14.juulil 1789.a. vallutas lihtrahvas Bastille kindlusvangla Pariisis, seda
Isiku, ala või institutsiooni vabastamine andamitest, kohtuvõimust, ükskõik mis kohustustest. Nt kirikuala, kus kehtis kiriklik kohtuvõim. Eelkõige kohtuvõimu delegeerimine. Aadli kui suletud seisuse kujunemine: Sõna ,, aadel" tähendab õilist, sünnipäralt paremat. Usuti, et eliit on eliidist sündinud, neil on väärikad esivanemad. Aadelkond oli vereparemuses. Sohilaste tiitliks oli bustard, see näitas, et neis sisaldub halb veri. Head verd saab ainult sünni, mitte oskuste kaudu. Aadel oli määravaks sündmuste ajaloos, kuigi kogu rahvastikust moodustas aadli seisus vaid tühise protsendi. Aadli seisus kujunes välja varakeskaja jooksul, kõrgkeskaja alguseks 11.-12. sajandil. Aadlikud elasid kindlustatud mõisates. Kõrgkeskajal kinnistus seni liikuv maavaldus ühele suguvõsa liinile. Kõrgkeskaegne aadel hakkab üha enam põhinema rangelt sünnipäral. saavad juba karolingide ajal päritavateks (dux, markkrahv, krahv). Olid suured ja võimsad
· Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist · Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit · Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) Au tähtsus monarhiates · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks · Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus Au ja vooruse süntees 18. sajandil · 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on p...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
10 Napoleon oma tööruumis 11 Marsilt võetud relvad Jean Auguste Dominique Ingres [äänger] (1780-1867) 1 Suur supleja 2 Suur odalisk 3 Türgi saun 4 Noormeheportree Lehekülg 16 - 29 5. Millal oli klassitsism Eestis valitsevaks stiiliks? Klassitsism Eestis algab 1780. aastatel ja lõpeb 1850. aasta paiku. Eestisse jõudis klassitsism läbi Saksamaa ja Venemaa. Tooni andjaks oli Balti-Saksa aadel. Peamiseks kustialaks Eestis oli arhitektuur (mõisaarhitektuur). Eesti kunsti eripäraks tuleb lugeda seda, et kunst kandub linnast maale. Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. 1 Põltsamaa lossi sisevaade (rokokoo) 2 Viitna kõrts Lehekülg 17 - 29 3 Saku mõis 4 Riisipere mõis Lehekülg 18 - 29 5 Tartu ülikool (Johann Wilhelm Krause; Ülikooli
Kindralkuberner esindab rootsi võimu eestis peab tagama et kuninga jaoks olulised asjad saaks tehtud kamandas sõjaväge, nimetas ametnikke, jälgis raha liikumist kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik maksuraha eest riigi kaitsmine riik oli hulga tagasihoidlikumate funktsioonidega kui praegu Aadli omavalitsus rüütelkond oli aadli omavalitsus üritasid hoida valdavat võimu enda käes, et nemad doleks need kes asju otsustavad aadel oli pidevalt valmis, et kuningas võimu neilt ära ei võtaks põhja eesti vasallid vannuvad rootsile truudust varem, lõuna eestis hiljem lõuna eesti positsioon nõrgem, sest põhja eesti tuli vabatahtlikult lepinguga aga lõuna eesti vallutati ja järelikult võib seal jõudu kasutada Maapäev toimub iga 3 aasta tagant ja kestab mitu nädalat kõigile aadlikele kohustuslik oluline figuur suguvõsas peab kindlasti minema
aasta novembris, kui ta oli 12-aastane, ta oli aasta noorem kui tema kaasõpilased. 5) 25-aastaselt hakkas ta kirjutama professionaalselt, tõlkides teoseid saksa keeles, tema esimene avaldus oli 1796. aastal Gottfried August Bürgeri poolt heliloojate riimitud versioonid. Looming 1) Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus. 2) Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva ülestõuse, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. 3) Tema romaan "Rob Roy" ilmus 1817. aastal ja see on üks tema populaarsemaid teoseid. 4) Alguses ta kirjutab peamiselt luulet (ballaade ja poeeme), hiljem proosast. 5) Tema loomingut arendas Sotimaa ajalugu. 7. S.Petöfi Elust 1) S.Petöfi sündis uus aasta hommikul Kiskrös linnas. 2) Ta isa tahtis talle parimat haridust aga 15 aastaselt oli tema perel majanduslikult keeruline periood.
vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. Stensby leping 1238 leping, mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna + Viru- ja Harjumaa, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Läänisuhted - olid maahärrade ja läänimeeste vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks maahärra maa kasutamise eest. Maa-aadel - aadel, kes asus elama vallutatud aladele. Taani hindamisraamat 1241 - pärgamentköide, milles Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. Tõenäoliselt oli neid selleks ajaks juba rohkem. Taani kuninga vasalle on nimistus kokku 115, neist enamik sakslasi, taanlasi alla kümne. Umbes 10% mainitutest on eestlased. Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast
Neil olid teopäevad ning suurenenud hukkumise pärast sõjas, suurendati seda veelgi. Foogtid nõudsid suuremaid makse 4. Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel? Nendest koosnes rüütelkond, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Toimis riigivõimu kõrvalt. Kõrgeim asutus oli aadli maapäev. Taani võim 1. Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal. Kinnistasid aadlite seniseid eesõigusi. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas riigiasutuste tegutsemisvabadust, kuid Taani pani riigikorra kindlalt maksma. Riik tegi reduktsiooni, st võeti mõnelt mõisnikult maa tagasi. Riigimaid hooldas kuninglik asehaldur. Talunikel olid suuremad õigused, kui mandril. Olid mõisa koormised ja teokohustus. Eesti alade minek Rootsi võimu alla ·1600.a. algas sõda Liivimaa pärast uuesti.
ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3 ja ordu 1/3. *Läänisuhted- olid maahärrade ja läänimeeste (vasallide) vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks selle eest, et saab maahärra maad kasutada *Maa-aadel- aadel, kes asus elama vallutatud aladele *Taani hindamisraamat 1241- pärgamentköide, milles Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. Tõenäoliselt oli neid selleks ajaks juba rohkem. Taani kuninga vasalle on nimistus kokku 115, neist enamik sakslasi, taanlasi leidub alla kümne. Umbes 10% mainitud isikutest on eestlased. Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
