Vana hea Rootsi aeg (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Humanitaarteaduste instituut
Taivo Bart
Vana hea Rootsi aeg
Individuaalne töö
 
Tallinn 2017
Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärgiks on Eesti ajaloos tuntud perioodi, mida nimetatakse, kui „head Rootsi aega“ mis kehtis Eesti ja Liivimaa aladel 1629-1699a. loodud mõttepildi ehk kuvani analüüs.
Antud töös proovin leida vastused küsimustele:
Kas „vana hea Rootsi aegˮ on folkloorne mälestus või ajaloolaste jt konstrueeritud meem? 
Millised on sündmused, institutsioonid , protsessid jne Rootsi aja pärandist, mis võimaldavad seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi ?
Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „ Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ kuninga võimu all? 
Kuidas on „vana hea Rootsi aegˮ kujundanud eestlaste identiteeti?
Vana hea Rootsi aeg
Rootsi suurvõimu ajastu oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611. aastast kuni 1718. aastani. Sel perioodil saavutas Rootsi Euroopas suurriigi positsiooni, mis ühendades endas paljusid Läänemere äärseid rahvaid, kuid keegi peale eestlaste ja lätlaste ei räägi „ heast rootsi ajast“.
Levinud on komme nimetada seda aega " vanaks heaks Rootsi ajaks", "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1695.-97. aasta suure näljani.
Rootsi aja teadlikum idealiseerimine algas Eestis alles 19 sajandi teisel poolel ja lõpus. See oli ühelt poolt rahvusliku teadvuse tõusu aeg ja teiselt aga venestumisaeg.
Siis hakatigi minevikku idealiseerima, sest alati oli tunduvalt parem, kui nüüd. „Vanasti“ ei saanud 20 sajandil alguses olla Vene aeg, mis oli ennast komprimiteerinud. Et Vene aeg kestis veel edasi ja vähemalt esialgu ei olnud midagi positiivset oodata siis pöördutigi „vana hea“ poole.
Nimetatud tedentsi kajastas ja kinnistas Rootsi aega käsitlev osa Villem Reimani raamat „Eesti ajalugu“ (M.Laidre, lk. 960).
Ajaloolisest perspektiivist on seega kindlasti tegemist Rootsi aja romantilise idealiseerimisega. Seega „vana hea Rootsi aeg“ on müüt, mille on välja mõelnud ajaloolased, et vastandada end Venemaaga.
Väga hea näide on: „ Nostalgilist aurat, mis eestlase teadvuses kuldse pilvena ümbritseb Rootsi aega, ei ole suutnud hajutada ka kõige vingemad ajalootuuled. Tartu ülikooli akadeemiline hiilgus , maarahva üle kaitsvate tiibadena laotunud rootsi vakuraamatud, kirjatarkust õppinud eesti talulapsed Stockholmis Rootsi kuninga palge ees-need on märksõnad, mis seda aega ilmestavate tähistena hakkavad eestlasele terenduma juba KOOLIPINGIS. Sellele aurale lisab sära veel teadmine, et oleme olnud ühe vägeva Põhjamaa riigi alamad selle hiigelaegadel, siis kui Rootsi relvade võitmatust oli sunnitud tunnistama kõik teda ümbritsenud riigid, kaasa arvatud meie suur ja ISUKAS idanaaber.“ (E. Öpik , lk.385).
Tänapäeva ajaloolaste jaoks ei eksisteeri probleemi, kas Rootsi aeg oli „hea“ või „halb“. Küsimuse asetus on vananenud. Moraliseerivate hinnangute andmine ei ole ajaloouurija ülessanne. Hain Rebas on selle peale öelnud : „Tõepoolest on ülim aeg heita see küsimus sinna, kuhu ta kuulub, nimelt naiivse päevapoliitika kolikambrisse“ (K. Tarkiainen , Ü. Tarkiainen, lk.15).
Rootsi aja pärand.
1583a. Sõlmitud Pjussa vaherahuga Venemaa ja Rootsi vahel läksid Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa Rootsi valdusesse. 1625a. Vallutasid rootslased poolakatelt Tartu. 1629a. Altmargi vaherahuga omandas Rootsi Poolalt kogu Liivimaa. 1645a. Sai Rootsi Brömsebro rahulepingu järgi enda valdusesse ka Saaremaa.
Rootsi oli riik, mis esmakordselt Eesti ajalooväitel ühendas praeguse Eesti ala ühtse võimu alla. Kõikidest eestlastest said 17 sajandil Rootsi Kuninga alamad (sellega kaotati pärisorjus ).
Kui eestlaste asulad 16 ja 17 sajandil Rootsi võimu alla liideti valitses siin juba väljakujunenud feodaalkord aadlikest mõisnike ja neile alluvate talupoegadega.Rootsi aja algul anti riigi maavaldused peaaegu täielikult aadlile (läänistati).
Rootsi aja lõpus viidi läbi reduktsioon, kus Rootsi võttis tagasi need maad mis kunagi läänistati ja seda oli pool Eesti ala mõisaid, mis kunagi oli antud aadlikele kasutada, kuid nüüd läksid kuninga ja Rootsi kroonu omandisse.
Maa riigistati ja anti aadlikele kasutusrendile. Rendile võtmine toimus rentniku soovil ja tal oli õigus rendilepingust lahti öelda. Üleminek rendisüsteemile tähendas ulatuslikku ressursside ümberjaotust aadlilt kroonule.Rootsi riik nõudis rentnikult pool rendisummast sularahas .
Talupoegade lootus ei toonud koormiste ja maksude kergendamist, kuid avaldus nende vabanemisest pärisorjusest.
Reduktsiooni ajal tekkis kroonutalupoegade kategooria. Viidi ellu eestlaste kristlik hariduse programm, kus õpetati lugemist ja kirjutamist.
Niisugune nähtus nagu lugemisoskuse massilisem juurutamine tähendas suure murrangu algust, uue kultuuritüübi, kirjakultuuri tärkamise esimeste eelduste loomist. (E.Öpik, lk.390)
1630 a. avati Tartus Eesti esimene gümnaasium.
1632 a. avati Tartu Ülikool.
1690 a. seati sisse vakuraamatud, kus talupoegade kohustused mõisa ees olid täpselt määratletud. Kehtestati ranged eeskirjad mõisa rentnikele, et need ei vaevaks talupoegi ülemääraste koormistega. Sammuti võisid talupojad esitada kaebusi rentnike vastu.
Riigitalupojad ei olnud mõisnike pärisorjad, vaid kuulusid kuningale ning olid kuninga ja riigi alamad, mis tähendas talupoegade poegadele ametivaliku vabaduse kuninga poolt etteantud raames.Nad võisid armeesse või tsiviilteenistusse astudes oma kodukohast ja riigimõisast lahkuda, mis tähendas ühtlasi mõisniku kuuluvussuhte lakkamist tingimusel, et talupoeg end oma ametis õigustab. (Ajalooline Ajakiri, lk.389)
Rootsi ajal tekkisid Eestis manufaktuurid : asutati Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal, Narvas vase- ja saeveski, Tallinnas paberiveski.
Kolonialism
Kolonialism- on riik, kes on vallutanud endast nõrgema territooriumi, et laiendade enda valdusi. Ta ekspluateerib ja sunnib peale oma kultuuri või kehtestab oma ülemvõimu sellel territooriumil. Ta kasutab majanduslikku ja poliitilist ekspluatsiooni antud territooriumil.
Selle tõlgenduse järgi võib väita, et Rootsi riik koloniseeris Eesti (territooriumi mida me antud momendil nimetame Eestiks).
„ Loidi sõnul oli Rootsi riigi mõjuvõimul eriti 17. Sajandi lõpul palju „koloniaalseid“ või „poolkoloniaalseid“ jooni, mille eesmärgiks oli mõisate reduktsiooni, merkantilistliku kaubandus- ja tollipoliitika abil ning saksa kultuuri arvel Rootsi kultuurilist hemogooniat kehtestades panna maksma võim piirkonnas, mis ei olnud emamaa osa“ (K.Tarkiainen, Ü.Tarkiainen, lk.16).
Baltisakslaste suhe Rootsi aega
Baltisakslased olid Rootsi aadli suhtes võõraadel, sest teda iseloomustas teine keel, osalt teised tavad, kombed ja traditsioonid, kuid samas jäi domineerivaks ühtse seisusliku kuuluvuse mõju.
Baltisakslasi ei võetud enamikel juhtudel vastu Rootsi rüütelkonda, neid loeti võõrriigi aadlikeks ja baltisakslased ei olnud esindatud seeläbi Rootsi rigstagis.
Baltisakslaste jaoks ei olnud Rootsi võimu periood sugugi hea, sest Rootsi võim viis läbi reduktsiooni mis kitsendas nende võimu sellel territooriumil.
Maapäevalt võeti ära initsiatiiv algatada aadlile oluliste küsimuste käsitlemine, sunniti aadlikke astuma riigiteenistusse (peamiselt ohvitseridena), läänikorra likvideerimine.
Balti aadel lähtus vaid klassihuvist, mis iseenesest on täiesti loomulik, pidades esmatähtsaks oma privileegide respekteerimist. Kui Rootsi võim püüdis nende eriseisundit piirata, siis loobuti seda toetamast (M.Laidre, lk.958).
„Labie zviedru laiki“
„Labie zviedru laiki“-tähendab tõlkes eesti keelde „hea Rootsi aeg“.
Ka lätlased nimetavad Rootsi aega heak , kuna reduktsiooni viidi läbi kogu Liivimaal.
Eestirootslased ehk rannarootslased
Rannarootslaste õiguslik staatus erines eesti talupoegade osas selle poolest, et nad olid isiklikult vabad.
Reduktsiooni käigus müüdi nad aadlikule ja sellega seoses tõsteti nende makse, nõuti et nad teeksid rohkem päevi teotööd. Kui nad hakkasid vastu siis see suruti vägivaldselt maha ja püüti neid „eestistada“ (et neil oleksid sammad õigused ja kohustused nagu eesti talupojal).
Rootsi riiginõukogu otsus (30.sept.1684a): „Kui mõisahärrad neid liigselt koormavad on neil õigus öelda oma koht üles ja pärast võlgade tasumist asuda elama mujale“ (Ajalooline Ajakiri, lk.392).
Eestlase identiteet
Rootsi oli riik, mis esmakordselt Eesti ajalooväitel ühendas praeguse Eesti ala ühtse võimu alla, sel ajal tõlgiti piibel eesti keelde, mis omakorda ühendas keele murrakud ühtseks keeleks. Sellega seoses tekkis Eesti, kui rahvusriik ja saame end nimetada eestlasteks, kui etnilist gruppi, kes elab antud territooriumil ja räägib ühtset keelt.
Kasutatud kirjandus
Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toim G. Naan . Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952.
Juhan Kahk. Inimesed ja olud „vanal healˮ Rootsi ajal. ‒ Looming 1983, nr 8, lk 1098‒1126.
Elina Öpik. Eestlane Rootsi alamana. ‒ Keel ja Kirjandus 1992, nr 7, lk 385‒393.
Margus Laidre. „Vana hea Rootsi aegˮ ‒ müüt või tegelikkus. ‒ Akadeemia 1994, nr 5, lk 957‒962.
Kari Tarkiainen, Ülle Tarkiainen. Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561‒1710. Tallinn: Varrak , 2014.
Eesti- ja Liivimaa talurahva olukorrast Rootsi aja lõpus. Väitlus- Ajalooline Ajakiri 2013, nr. 3, lk 375-403.