Eestis Keskaeg ( parast muistset vabadusvõitlust) (0)

Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas
Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema
Liivimaa - Eesti ja Läti alad
Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi
Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad , kujutades endast väikseid feodaalriike.
Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa- Rooma riigi
Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks -Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister . Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad( sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop , kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL piiskopkond pealinnaks oli vana-pärnu parat haapsalus.
Võõrvõimud ja maa põlisrahvas
Sõlmiti kirjalikke ja suuliseid lepinguid, mis pani paika kohustused kuid ka öigusi. Kohtumõistmine taulupoegade üle läks feodaalide kätte. Saarmaa oli 5 aastat vaba ( 1236 -1241) Saaremaal õnnestub vabaks jääda läbi lepingute ning ütleb, et läheb appi, kui vaja on. Eestis oli kaks eradli maailma- vallutajate ja allutajate riik. Eestlasi linnustesse elama ei võetud, siis jäid kloostrid jms eestlastelt eraldatuks. Eestlased üritasid vabaks saada
Põlisrahva õigluslik olukord halveneb
Need , kes ristiusu vastu olid võtnud, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb ol isee saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid samaks.
Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus (naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid.
Võõrvõimude omavahalised suhted. Linnad, linnused kirikud
Võõrvõimud omavahel
Võitlus võimu parast jätkub. Riia peapiiskopi suhted kiskusid orduga tülile, kuna ta arvas , et ta valitseb. 1297 puhkes kodusöda. Ordu vs Riia peapiiskop ja saarelääne ja tartu peapiiskop. Võitis liiviordu. Moodustati konöderatsiooni liit 1304 riia linna ja peapiiskopi vastu. Sündmused sunnivad saatma riiast siia paavsti eriesindajat, mis toob välja köik ordu patud. Ordu taotles kokkulepet , mille alusel oleks riiapeapiiskop tema oma. Vaheriik - Viru, Lääne ja Järvamaast. Taani ja ordu väed läksid södima ja vöitis ordu.1227 kapituleeriti Tallinn. Üritati moodustada ''paavstiriiki''. Mõõgavennad keeldusid tallinnast lahkumast. 1233 tekkis toomkiriku ees verine kaklus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel. Viimased kaotasid, oli ka eestlasi. Mõõgavenade ordu tegi laastava töö ja ja panid talupojad ja vasallid pidid körgeid makse maksma. Taani jäi oma maadest ilma. Tülid lahendati 1238, vaherahu ( stensby). Taani kuningas sai tagasi talinna koos viru-harjuga. Järva jäi ordule.Talurahvas jäi jalgu kodusödadele kus taani ja ordu kaklesiid.
Kohaliku aadli kujunemine
Püsivaid kaupmehi polnud, aga juurde kutsuti sakslasi, aadlikke. Maasi läänistati, kehtisid läänisuhted. Edasi pärnadus see isalt pojale.Maa- aadel . Järjest rohkem haarasid vasallsuguvõsad endale maad. Esimesed mõisad tulid Harju- Virus . Taanihindamis raamatu oli 1241 , et eestlastel on 3 mõisa, aga tn oli rohkem. Vasallid eestlased oli ilmestel vabadusvõistlused ülikud. Eesti perekonnad saksastusid. Mõisnike talu oli suur talu tüüpi hoone, ilma korstnata ja ühe köetava ruumida. Kõrvalhoonete ja tallidega. Alles 14.sajandil hakati rajama kindluseid. 21 mõisa harju, kärknas ja padises oli kaks kollektiivset mõisnikku.
Vana-Liivima suhted naabritega
Põhivaenlased oli Novgordi, Pihkva ja Leedu. 1260 löödi ordi puruks. 1242 toimus Jäälahing, orduväed piirati ümber.
Linnade arenemine
kaubateel olevad keskused. Linnakodanikud oli seoses 1230 ojamaalt kaupmehi kutsued, ja paiknesid niguliste kiriku ümber elama. Kaks linna 13 sajand: niguliste ja oleviste ümbruses. Linnaõiguse sai Tallinn 1248. Tartu sai 1262, kui sinna kogunes rahvast. Kaubateel olevad asulad olid eelised ( otepää)
Kaitseehitiste rajamine
kaitset vajasid käsitöölised ja kaupmehed. 13 sajandil terkis tallinna ümber paekivist müür. Umbes samal ajal astuti tartusse müüri rajama. Lühikese ajaga kattus eesti kivilinnustega. Kivilinnus kerkis 1224 otepääle. Kastell -linnus- nelinurkse müüriga.
Arhitektuur ja raidkivikunst
kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaž ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine .
Jüriöö ülestõus (1343-1345)
Poliitiline eellugu
Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline. Eestit soovisid Harju-Vir vasallid, Liivi-ordu ja ma põlisrahvas. Pölisrahvas tahtis, et maad et võõrandataks.
Ülestõusu algus
23.aprill, kui tehti lõket kevadiste tööde alguseks . Peale rünnatud pölisrahvas väga tapatööd ei teinud , aga siiski oli tapmist ning kes pääses saklastest jooksvat paljalalju paidesse ja tallinnasse. Esimesena vallutati Padise kloosert, mis pöletati maha ja tapeti 28 munka. Kogu harju (va Tallinn) oli vallutatud tagasi. Siis eestlased koondusid. Valiti grupijuht ''kuningas'', sõjapealik (4). 10 000 meest liikusid tallinna poole laagirsse. Linnavallutamine oli põhimõtteline ja strateegiline küsimus. Abi taheti palud Turu foogilt. Allgas tõus läänemaal.
Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised
Sakslased läksid abi paluma Ordult Järvamaalt, kes omakorda andis teate edasi ordumeistrile Burchardile. Burchard nägi vöimalust sekkuda Põhja-Eesti küsimustele. Läbirääkimised toimusid Paides , loodeti vöitu. 1343, 4 mai . 4 kuningat koos 3 sõjasulasega läksid kohale orduga kohtuma . Taani huve kaitses Tallinna peapiiskop. Viibis ka kroonik Hoeneke . Ordukad süüdistasid eestlasi sakslaste tapmises ja nad tapeti. Eestile oli see traagiline.
Ordu pealetung
Sakslased hakkasid tulema Tallinna poole. Teepeal oli kokkupõrkeid, üks Kanaveres. Eestlasi suri. Eestlased olid nõus alisutma, kaasa aitas soine pinnas. Nõuti lähedaste tapjaid. Lühikese ajaga langes 3 000. Eestlasi jäi siiski ka alles. Orduvägi asus Tallinnasse laagrisse . Appi jõudis Rootsi väed, aga nad olid hiljaks jäänud.
Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit
24.juuli puhkes ülestõus saaremaal. Asuti terroreerima Pöidet. Võõrad alistusid, tingimusel et nad võivad vabalt lahkuda., aga kõik loobiti kiviega surnuks . Saksaordu läks kõrgmeistri poole abipalvega. Ja saadi abiväge. Varbolas ja Loones kaitsesid end harjulased. Ordu tuli saarele 1344, jääga. Rünnates karjas, sakslased kaotasid 500 meest. Saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Ordu lahkus ilma tõttu. 1345 tuli ta tagasi ja vallutas lõplikult saaremaa.. Karistuslinn Maasilinn ja lõpetati Kuressaare linnus ..
Kokkuvõte
3 suurt maakonda hõlmas( põhjaeesti). Eestlased kaotasid oma vabadust täiega. Muiste vabaduse jätk.
Maarahvas xiv-xvi sajandil
Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvastikuline koosseis
Algas talurahva laialdane karistus ja seadusetus. Talupoegadel eriti õigusi polnud enam. V sajandil nõuti mõisatest üha enam teorenti ning säilis mõisates loonusrent . 16 sajandil mindi üle raharendile. 16 sajandil kujunes välja sunnismaisus ja pärisorjus. Talupeogi võis müüa, kinkida ja vahetada. Osa talupoegi jäi siiski vabaks. Talurahva kihistuime. Maavabad- kõrgeim kiht läänikirja omasid. Vabatalupojad - vabastatud teotööst ja maksid raharenti. Adratalupojad- köige rohkem . Kohustused mõisa ees, maksidrenti, ''üksjalad'' kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas. Ehk need kes ei mahtnud enda isa tallu .
Rahvastiku
16 sajandil elas eestis alla 300 000 inimese. lisaks elas saklsasi, rannarootslasi, vähesel määrall leidus venelasi
Eestlaste vaimuelu
ei saanud eestlastest tõsiusklikke kristlasi, kristlikud arusaamad ristati muinsuse omadega-katoliku
pühakud segunesid muinas haldjatega. Jätkuvalt austati esivanemate hingi ja ka Taarat.