Eesti alad Liivisõjast Põhjasõjani (0)

Eesti alad Liivisõjast Põhjasõjani
1.Millised olid Liivi sõja eelsed rahvusvahelised probleemid Läänemere piirkonnas?
* Läänemere kaubanduses valitses Hansa Liit
* Valitsemine Läänemerel ja selle kallastel.
2.Liivi sõja ajend ja põhjused, toimumisaeg , osapooled ja tagajärjed, rahulepingud .
* Toimumisaeg: 22. jaanuar 1558 – 1583. aastal
* Ajend: Tartu maks- Vene tsaar nõudis Tartu piiskopkonnalt makse. Põhjendusena väideti, et Liivimaa on Vene võimu alune maa.
* Põhjused: 1) Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel
2) Uute territooriumite vallutamine
3) Kaubateede hõivamine
* Osapooled: Rootsi, Taani, Poola, Venemaa( Moskva suurvürstiriik)
* Tagajärjed: 1582- läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla; 1583- Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla; Saaremaa jäi Taani võimu alla. Venemaal ei õnnestunud Vana- Liivimaa alasid oma riigiga ühendada.
* Rahulepingud: 1) 1582- Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel.
2) 1583- Vene-Rootsi vaherahu.
3.Kes oli G. Kettler ja millist rolli täitis?
G. Kettler oli ordumeister Fürstenbergi abi, kuid 1559. aastal sai Liivimaa ordumeistriks. Ta sõlmis Poola kuninga Sigismund II Augustiga lepingu, millega Poola võttis ordu enda kaitse alla.
4.Millal toimus Oomuli lahing ja milles seisneb selle ajalooline tähtsus?
2. august 1569 .a- Oomuli lahing Härgmäe lähedal. Ordu viimane katse Vene vägesid tagasi tõrjuda, kes liikusid Viljandi poole.
5.Mis plaan oli Liivimaa kuningriigi loomisega , kes selles osalesid?
Plaan oli moodustada Liivimaal Moskvast sõltuv vasallkuningriik keskusega Põltsamaal, lubades abi rootslaste vastu. Osalejad olid Taani ja Venemaa.
6.Kes oli Ivo Schenkenberg?
Ta oli vene mõndimeistri sell- Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased teda „Liivimaa Hannibaliks“.
7.Eesti kolme kuningriigi valduses õ 100-104
1) Mis on Sigismund Augusti privileeg ?
Sigismund Augusti privileeg tagasi aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.
2) Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis? (3 vojevoodkonda, 9 staarostkonda).
Maa jagati kolme ossa - Tartu, Pärnu, Võnnu presidentkondadeks. Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid oma korda 9-ks staarostkonnaks.
3) Iseloomustage talurahva olukorda Poola võimu all.
Talupojad loeti endistviisi sunnimaiseks. Nende üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Aadlimõisnikud pidid arvestama, et talupoegi ei tohi võrreldes riigimõisatega liialt koormata. Talupojad said hakata ka oma talusid pidama .
4) Iseloomustage linnade arengut Poola võimu all.(ühtne Pärnu, 1584.a. Valga, allakäik).
Pärast sõda elustusid Tartu, Viljandi ja Pärnu kaubalinnadena. Pärnu oli soodne sadama linn, Pärnu eksisteeris ühtse tervikuna . Linnade arengut Liivimaal mõjutas püsiv kindlusetus. 1584. aastal linnaõigused Valga alevile. Poola riik ei suutnud linnadele tagada arenguperspektiive, siis tervitasid linnaelanikud üldiselt kaubanduslikult avatuma Rootsi riigi sõjavägede saabumist.
5) Kuidas nimetati Põhja-Eestit? Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu all. ( kuberner , 7 linnuselääni, foogtid )
Põhja-Eestit nimetati Eestimaahertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Sõdade olukorras täitis sõjapealiku kohustusi. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere , Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Olid riigi- ja eramõisad. Maksude ühtlustamine.
6) Iseloomustage talurahva olukorda Rootsi võimu all. Miks üritati makse ühtlustada? Miks kasvas Rootsi aja algul teopäevade arv?
Talupoegadel olid teopäevad ning sõjas rohkete hukkunute pärast suurendati seda. Foogtid nõudsid tihti suuremaid makse(maksu koormuse tõus). Karl IX rõhutas talupoegade olukorra parandamise vajadust. Ta nõudis, et ka talupoegadel oleks õigus saata oma poegi loodavaisse koolidesse. Ta tahtis lõpetada ära talupoegade piinamise .
7) Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel? Miks mõisnikud olid Karl IX uuenduskatsete vastu?
Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Selline aadliomavalitsus toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad.
8) Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal.( asehaldur , ametkonnad ja vakused, 1563 .a. Kuressaarest linn)
Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas tunduvalt riigiasutuste tegevusvabadust, kuid taanlased panid riigivõimu kindlalt maksma. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, ametkonnad aga vakusteks. Eksisteeris vakuse kohus. Talupoegadel olid suuremad õigused kui mandril olevatel talupoegadel. Olid mõisakoormised ja teokohustused.
8.Määratle Rootsi aeg Eesti aladel ja milline oli halduskorraldus ?
*1629- 1710(1721)
* Eestimaa kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa).
* Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Saaremaa, Põhja-Läti).
* Kõrgem valitsusametnik- kindralkuberner . Allus kuningale , elasid Tallinnas ja Riias.
9.Kuidas oli korraldatud rüütelkondade tegevus?
Rüütelkondade ülesanneteks olid kavandada maavaldajast aadlikke, kaitsta aadlike õigusi Rootsi riigivõimu eest, lahendada kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Rüütelkonnapealikud tegelesid iga päevaste jooksvate küsimustega.
10.Milliste juhtumitega tegelesid adra - ja sillakohtunikud, mees- ja maakohtud , Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus?
* Adra- ja sillakohtunikud tegelesid avaliku korra tagamisega, nad pidid hoolitsema põgenenud talupoegade kinni võtmise ja tagasisaatmise eest. Samuti pidid nad uurima talupoegade väiksemaid kuritegusid ning karistama süüdlasi.
* Mees- ja maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
* Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus.
11.Kes oli Johan Skytte ja mille eestvedajaks ta oli?
Johan Skytte määrati 1629.a Riias kindralkuberneriks, tema ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada.
12.Selgita mõistet Landesstaat.
Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks e. Maariigiks, mis iseloomustas kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi.
13.Millest olid tingitud 17.saj. rahvaarvu kõikumised?
Eestisse tuli välisrahvast: venelased , lätlased ja soomlased. 1697a. Oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000. 1695 - 1697a. Oli suur näljahäda!
14.Selgita reduktsiooni mõistet ja kes selle teostajaks oli ja mis eesmärki see täitma pidi?
Reduktsioon on erakätesse antud maade tagasi võtmine, selle eesmärgiks oli täita tühja riigikassat. Selle teostajaks oli Rootsi valitsus eesotsas kuningas Karl XI-ga.
15.Kes oli J.R. Patkul ?
Liivimaa aadlipositsiooni juht, maanõunik.
16.Millised muutused kaasnesid reduktsiooniga talupoegade elus?
* 1645a. Kehtestati Põhja- Eestis sunnimaisus ja pärisorjus.
* Koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega.
* Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad oli ülekohut teinud või seadusi rikkunud.
17.Mis iseloomustas Rootsi ajal Eesti põllumajandust ja millised olid talupoegade kohustused (rakmetegu, jalategu , mõisavoor) ?
* 17. sajandil oli mõisaid üle 1000. Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukkis ). Tööloomadest esikohal olid härjad. Probleemiks oli kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad. Kuna mõisates esijalgu loomi peeti vähem kui taludes , siis taludes sageli saagikus suurem. Mõisas laiendati külvipinda.
* Rakmetegu: (3-6 päevaks/ 1 nädalaks härjaga mõisa tööle)
Jalategu: Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole.
Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine. Kagu- Eesto talumeestele võis tähendada 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Pärnusse või Riiga .
18.Millised muutused toimusid Rootsi ajal kaubanduses ja käsitöös? (sh Pulli Hans)
*Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad . Narva ja Tallinn kõige tähtsamad linnad.
* Pulli Hans- Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees , ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks.
* Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel.
* 1675.a kaotati Tallinnas ära Oleviste gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- tolle aja mõistes suurettevõtted.
19.Põhjasõja eeldused, põhjused ja osapooled, toimumisaeg, tagajärjed, rahulepingud.
* Tomumisaeg: 1700- 1721
* Eeldused: Venemaa ja Poola vaherahu Türgiga, Rootsis näljahäda, 15-aastane kuningas, Liivimaa aadlike rahulolematus.
* Põhjused: 1) Võitlus Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel.
2) Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel.
3) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele.
* Osapooled: Rootsi, Venemaa, Taani, Poola.
* Tagajärjed: 1) Venemaa sai endale Eesti,- Liivi –ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
2) Rootsi sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 milj. Riigitaalrit kahjutasu. Sai õiguse Eesti –ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. Lakkas olemast Euroopa suurriik .
* Rahulepingud: 1708.a- Poola vaherahu Rootsiga ; 1710.a- Uusikaupunki rahu.
20.Millal ja kust sai sõjategevus Eesti aladel alguse ning millega sõjategevus Eesti aladel lõppes?
Sõda sai alguse Narva alt 1700 aastal. 29. septembril 1710 lõppes sõjategevus Eesti aladel Tallinna kapitulatsiooniga.