1. Tooge välja kõige tähtsam Prantsuse revolutsiooni saavutatust. Kas
revolutsioonipärandit on püütud 19. ja 20. sajandi jooksul kõrvale heita nii riiklikus
plaanis kui kodanikuühenduste kaudu?
• Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja
rahvuse sünd.
• Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana
feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks).
• Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid.
• Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita
• Kaotati kirikukümnis - dîme
• biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse
• Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused
• Kehtestati ühtne mõõdusüsteem
• Kaotati gildid
Prantsusmaal oli võimul Valoix dünastia. Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks. Peale Francoise surma said võimule tema pojad, 1560 tuli võimule Charles IX, ta oli nõrga tervisega ja tahtejõuetu valitseja. Gabriela di Medici(Francoise mees, Charlesi ema) tõttu kaotasid tema pojad troonil elu ja troon läks uue dünastia kätte. Tekkis kaks vaenupoolt, hugenotid ja katoliiklased. Hugenotide juht oli Navarra kuningas de Bourbon, de Conde ja de Coligny. Katoliiklaste juhid olid de Guisse suguvõsa esindajad. Gabriela di Medici
sajandi lõpuga. Uusajale järgneb 20.sajandi ajalugu ehk uusima aja ajalugu ehk lähiajalugu. 2 VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid laiemaid rahvahulki harida ehk valgustada, kes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda ja õpetasid, kuidas seda paremini korraldada. Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus. Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega.
· Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad vaimulike seisus kitsamas mõttes munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast.
Juhtroll Prantsusmaal poliitilises elus läks jakobiinide kätte. --- Jakobiinid tulid võimule aastal 1793. Nad koostasid kiirelt uue põhiseaduse. --- Nende diktatuur oli mõttetu!!! 3. Ta oli Rahvapäästekomitee juht, kes koondas enda kätte mõne oma abilisega piiramatu võimu. Tema võimu ajal sai võimaluse piiramatu terror. 4. 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaali jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline e. valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon. §16 Lk. 85 Neid jälgiti kõikides maades. Sellel ajal hukati lahingus Louis XVI ja kehtestati jakobiinide terrorireiim
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi
tsiviilkoodeks; püüab läbi vallutuste levitada revolutsiooniideid Euroopas - Auahne ja võimujanuline-vallutaja; halastamatu; imperaator; ainuvalitsus; jätab toretseva, suursuguse õukonna alles 26.Mida Napoleon tegi? - Taastab monarhia; tugevdas riiki ja majandust 27.Mis sätestati ,,Tsiviilkoodeksiga"? - Inimeste võrduse seaduse ees; eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist 28.Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? - 22.septembril 1792. Aastal Viini kongress tagurlik; viib sinna, kus enne revolutsiooni oldi 29.Millal toimus Viini kongress? - 1814-1815. a 30.Millised olid Viini süsteemi põhimõtted? - Vana korra taastamine; legitiimsuse(seaduslikkuse) ja solidaarsuse põhimõtted ; dünastilised pretensioonid; kõik vanad dünastiad taastatakse; kooskõlastatult tegutsemine 31.Kuidas jagati Euroopa, et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks?
Senat kuulutas Bonaparte prantslaste keisriks Napoleon I nime all. Pidulik kroonimine toimus Pariisis kuhu saabus ka Rooma paavst. Napoleoni kroonimisega lõppes Prantsuse vabariik. 1808 kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. 3 Keisririigi valitsemisel loobuti rahvaesindusest, läbi ei viidud ka kohalikke valimisi. Samas rõhutati rahvuse ühtsust. Napoleon oligi ametlikult prantslaste, mitte Prantsusmaa valitseja. Keiser nimetas kohtadel võimu teostavad prefektid ja linnapead. Arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat. Loodi hiilgav õukond (keda ta petab?). Palju tehti tööd õigusloome vallas. 1802 oli kehtestatud "Tsiviilkoodeks", mida on nimetatud ka Napoleoni koodeksiks. Keskajaga võrreldes jäeti välja seisused ja kõik kodanikud tunistati juriidiliselt võrdseteks. Võrdsus ei kehtinud siiski mehe ja naise ning isa ja laste suhtes.
Kõik kommentaarid