Tänapäeva Prantsusmaa kujunemine (0)

Mida kujutab endast seisuste ühiskond? Millised olid seisused Prantsusmaal Vana Korra ajal? Kas oli võimalik minna ühest seisusest teise? Kuidas sai võimalikuks üleminek seisuste ühiskonnast klassiühiskonda? Kas Euroopas esineb veel märke seisuste ühiskonnast? Kas sotsiaalne ebavõrdsus kaasaegsetes ühiskondades on märk seisuste või klassiühiskonnast? 
Inimesed on jaotatud oma seisuse või ühiskonna positsiooni põhjal kolmeks seisuseks. Ühiskonna seisusesse kuulumine oli enamasti pärilik v.a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks, aadlikuteks ja kolmandaks seisuks (kõik teised). Esimesel kahel seisustel oli rohkem privileege ja õigusi kui lihtrahval.
Vaimulikud: Need, kes palvetavad. Nad pidid olema pühendatud jumalale, elama tsölibaadis. Nende ülesannetesse kuulusid: haigetubade ja seekide pidamine, hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine, seisid kaitsetute eest (põgenikud, tagakiusajad), seisid abielude eest - ei sunnitaks abielluma ja et mehed ei hülgaks naisi
Vaimulikke oli 1% elanikkonnast
Aadlid (sõdijad): Need, kes sõdivad. Rüütlid, kes olid väga au sees. Pidid kaitsma ka talupoegi ning talupojad tegid nende jaoks tööd, kuid rüütel ei saanud äkkrünnaku eest kaitset ja päästmist garanteerida
Kolmas seisus (töötajad): Need, kes töötavad. Suur osa moodustas talupoegadest. Talupoeg tegi rüütli jaoks tööd, elas vaesuses ; maksis makse
Ühest seisusest oli võimalik minna teisse , kuid see oli raske (näiteks aadlid hakkasid müüma oma tiitleid, kuid hiljem seda keelati; kuningas võis anda tiitli – see eksisteeris Vana Korra lõpuni; vaimulikku seisusesse oli võimalik minna, kuid inimesed kolmandast seisusest ei saanud teenida kõrgema ameti).
Tänapäeval seisused eksisteerivad Inglismaal, teistes kuningriikides ainult kuningaperes on eriline staatus
Klassiühiskonda tekke sai võimalikuks ainult siis, kui kaotati seisusi ja feodaalisaid; konfiskeeriti maad ja kirikukümnist – kaotati privileegi (privilège); kõik said kodanikudeks ning seaduste ees võrdseteks.
Vilain – küllaelanik
Seisus on kaasasünnitud
Klassid – see, kuidas inimesse suhtutakse sültub ise inimesest; see on sotsiaalne seis; võib minna ühest klassist teisse; kõik on kodanikud või mingi staatusega inimesed
Aadli artikkel nimel on de
Mida tähistab Prantsuse revolutsioonist pärit deviis „vabadus, võrdsus, vendlus“? Kuidas see teostati ? Kas need olid tagatud alates revolutsioonist kuni Napoleoni aja lõpuni? 
Tolleaja mõistes tähendas see seda, et kõik mehed oleksid võrdsed ning et neil oleks õigusi. Samuti et nii naised kui ka mehed oleksid vabad ja et neil oleks vabadus teha kõike, peaasi et see teistele ei teeks halba. Ei ole nn kõige kõrgemat meest. Ning et monarhiale ei tohi kummardada. Revolutsiooni käigus- kuningas kukutati, kehtestati vabariik, kaotati seisused, inimeste võrdsus seaduste ees jne. Napoleoni „Tsiviilkoodeksiga” sai see teoks. Seal kirjas olevatest põhimõtetest enamus kehtivad ka tänapäeval. 
Vabadus – isikuvabadus ; inimese õigus teha kõike, mis ei kahjusta teisi – koguaeg oli problemaatiline ( tsensuur , kogumine, liikumiskeeld)
Võrdsus – kõik on võrdsed seaduste ees
Vendlus (братство) – rahvustunne; ära tee teistele seda, mida ei taha, et nad teeksid sulle
Esimest korda see deviis ilmus Maximilien de Robespierre kõnes
Deviis oli graveeritud mundiirite ning kirjutatud lippude peal
1848. aasta konstitutsioonis nimetati seda Vabariigi põhiideeks
Missugune oli revolutsioonipärand Prantsusmaa jaoks? Kuidas ja millega seda kindlustati? Napoleon I keisririigi ajal revolutsioonipärand säilis, samas ta imiteeris teatud mõttes Vana Korda – kuidas see välja nägi? 
See pani aluse liberaalsusele ja võrdsusele kõikide kodanike vahel, sellised tavalised omandi õigused ja kiriku ja riigi lahutatus. Kindlustati tsiviilkoodeksiga (kinnitab privileegide lõppu, omandiõigust ja töövabadust). Napoleon krooniti keisriks ehk mis on kõrgeim monarhitiitel. Rahval oli küll õigused, kuid siiski võim ühe inimese käes (Napoleon).
Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte. 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks, tegi aadel- ja õukonna. Tegi prantsusmaast monarhistliku riigi. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik.
Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert-mangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul , nüüd keiser . Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid.
Kuidas sündis rahvustunne Prantsusmaal? Kuidas oli rahvustundega Vana Korra ajal? Kuidas aitas Napoleon kaasa rahvuste sünnile Euroopas? 
See sündis pärast revolutsiooni, kui lõplikult tekkis rahvustunne juurdus ja toimus rahvuse sünd.
Rahvustunde tekkimisele aitas kaasa ebavõrdsete maksude kaotamine, ebavõrdsete õiguste kaotamine ning lihtrahva toetamise suurendamine (üleüldine eesõiguste kaotamine). Suur osa sellest ka "vabadus,võrdsus,vendlusel", kirikukümnise kaotamisel jne. Samuti usuvabadus.
Napoleon aitas sõjakäikudega ja temale vastuseisus Saksamaal ja Itaalias
Mõtestage lahti institutsioonid: kuningas, riigipea , parlament (2 koda), valitsus, kohalik omavalitsus . 
Kuningas: kõrgeim positsioon, eluaegne, päritav, täitevvõimus kõige kaalukam sõna, nimetab ministrid , piiskope ja kardinaale, talle kuulub seadusalgatus, praegu peamine esindusfunktsioon, vanasti ta omas kogu võimu
Riigipea: kõrgeim positsioon riigis, üks või mitu isikut, oleneb riigivormist riigipea võim ja kohustused
Parlament: seadusandlik võim
Ülemkoda (mitmekojaline parlament) – territoorium , liikmed nimetab kuningas
Alamkoda (1- kojaline parlament) – rahvas, valitakse tsensusepõhiselt
Valitsus: on institutsioon, millele kuuluvad minstrid . Valitsust juhib enamasti  peaminister .
Kohalik omavalitsus – on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed.
Kõige väiksem administratiivne valitsus Prantsusmaal on comune
Mis on tsensusepõhine, mis üldine valimisõigus. Mis kriteeriumide alusel määratakse valmisõigus ühe ja teise puhul? Millega õigustatakse teatud elanikegruppide valimisõigusest ilmajätmist? 
Tsensusepõhine valimisõigus – olenes palju tulumaksu maksudest, olenes summast millest alates said valimisõiguse, meessoost, alates 30 eluaastast
Üldine valimisõigus – polnud mingid piiranguid varandusliku seisus, valima võisid nii mehed, kui ka naised ning valijate vanus pole määratud. Seati ka reegel, et ühes kohas pead olema elanud rohkem kui 3 aastat- see vähendas valijate arvu.
Mida tähendab otsedemokraatia , mida esindusdemokraatia ? Kumma suuna ilming on referendum ? 
Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta (nt, Šveits).
Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk siis valimistega.
Referendum on üleriigiline hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. Esindusdemokraatia riikides toimub perioodiliselt referendum, mida kutsutakse valimisteks ja mille käigus määratakse rahvaesindajad.
Referendum eksisteerib peamiselt otsedemokraatias
Kiriku ja riigi vahekord Prantsusmaal revolutsioonist kuni Napoleoni aja lõpuni. Mis on Konkordaat ? Mida tähendab sisuliselt kiriku ja riigi lahusus ? Kas te isiklikult peate õigeks, et riik ja kirik on lahutatud? 
Enne revolutsiooni- kirik võimas, kiriku kümnis. 1789 riigistati kirikumaad. Kiriku mõju ühiskonnas vähenes. Kaotas aastateks oma vaimse juhi rolli, kaotas oma rikkused, maad, mis tagas varem kõrge sotsiaalse positsiooni – kirikuvarade müük. Katoliku kiriku staatus oli väga alla käinud. Enne revolutsiooni oli katoliku kirik mõjuvõimas, kuid ühe aastakümnega oli see peaaegu hävitatud. Paljud preestrid ja nunnad lahkusid või olid eksiilis, kiriku valdused ja varandus oli nende vaenlaste käes. Protestandid ja juudid said võrdselt õigusi. Bourbonide restauratsiooni ajal taastati katoliku kiriku võim.
Konkordaat – 1801.a. leping paavst Pius VII-ga. Napoleon tunnistab katoliku usu enamiku prantslaste usuks . Ta otsis riigi siseselt lepitust revolutsioonlaste, katoliku kiriku vahel ning määratles Rooma Katoliku kiriku staatust Prantsusmaal.
Kiriku ja riigi lahusus – nad on sõltumatu
Kiriku ja riigi lahutus on õige, kuna kirik hakkab kasutama oma võimu, kui saab seda enda kätte – see on ohtlik