Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks Rüütliks saamine Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see kulges mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7- aastaselt kodunt välja aadliperekonda, kus õpetati häid kombeid ja rüütlioskusi
· Saadeti laiali seisusteorganid. 2.Mis on absolutism? · Absolutislikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule 3.Miks kujunes absolutismiajastu ametnikkond peamiselt madalama päritoluga inimestest? · Sest neid sai usaldada ja nad olid truud. 4.Millised 3 seisust kujunesid välja absolutismi ajastu ühiskonnas? Too näiteid selle kohta, et seisused ei olnud võrdsed. · I seisus vaimulikkond · II seisus aadel · III seisus - kaupmehed, pankurid, advokaadid, arstid, ametnikud, käsitöölised, poodnikud, päevatöölised, teenijad, talupojad, maatöölised. · Näited : ................................................................................................ ............................................................................................................. ......................................................... 5
Kuivõrd rootsiaega võib nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aja alguseks Eestis võib luged 1561 aastat, kui Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinnasse saabusid Rootis väed. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 17. Saj lõpuni. Rootsi aeg oli pikk rahuperiood. Talurahva arv hakkas Rootsi ajal jõudsalt kasvama. Seda soodustasid kindlasti pikk rahuaeg ja ka see, et eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Eestis toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedamalt asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse mis
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil Hendrik Parve Karli Kraanat Tanel Tammeveski Revo Roosaar Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2015/2016 Prantsuse õukond 18. sajandil ● Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. ● Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt. Nad olid võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest ja veetsid aega pidutsedes. ● Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit sellest ajast. ● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema
Otsuseid võis edasi kaevata ka monarhile. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud (Liivimaal sillakohtunikud), mõlemad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate rikkumistega. Reduktsioon ja restitutsioon. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine.(Karl XI alustas 1680). Restitutsioon- rootsi valitsusaja lõpul erakätesse läinud maade omanikele tagasiandmisega. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle, vene võimule oli tähtis kohaliku aadli toetus. Balti erikord. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. Uusikaupinki rahuga, mis sätestas Balti erikorrra. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus. Eesti-ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir
aktsepteerida kubermanguvõimude arvamust. Ametisse nimetamisel eelistati kohalikku päritolu ametnikke. Maa korraldust teostas aadli omavalitsus (rüütelkond), kes käisid koos Maapäeval iga 3 aasta tagant, kus panti paika uute koormiste ja maksude kehtestamine. Kõigis maa siseelu puudutavates küsimustes oli maapäeval seadusandliku initsiatiivi õigus koos õigusega esitada valitsejale petitsioone. Kohtusüsteem oli ülesehitatud seisuslikkuse põhimõtet järgides, kus aadel omandas kõrgema kohtuvõimu teiste seisuste üle. Autor on ka hästi lahti kirjutanud linnade õigused ja valitsemis struktuurid. Huvitav on märkida, et Vene riigis olid linna õigused kuni 1775a. kubermangu reformini ühiselt fikseerimatta, mille tulemusena läänistasid mitmed maavalduste aadlikud väikelinnad ja piirasid linnaõigusi või likvideerisid need täielikult (lakkas linnaõigus). Peeter esimene aksepteeris Eesti territooriumil
Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas 1711 detsembris, 1714 jaanuaris veebruaris, 1715 juulis ja augustis, 1717 oktoobris, 1718 juulis augustis, 1719 juunis juulis, 1721 mais juunis, 1723 juulis. Balti erikord: Vene võimu kehtestamisega sai siinne aadel tagasi 1680. aasta restitutsiooniga riigistatud mõisad, mis tagas nende lojaalsuse riigiaparaadile. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Balti erikord ühelt poolt vähendas eestlaste kui siinse põlisrahva õigusi, kuid teisalt aitas säilitada etnilist omapära ja tugevdada sidemeid saksa kultuuriruumiga. Valitsemine: Balti aadlil ja linnadel säilis Vene riigi koosseisus laialdane omavalitsus, mida kinnitati 1721. aasta rahuga
Kas Friedrich II, Joseph II ja Katarina II olid valgustatud valitsejad? Valgustusajastu oli ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Valgustusajastu algas 1600 aastal ja lõppes1789 aastal Suure Prantsuse revolutsiooni algusega. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Friedrich II kuulus Hohenzollernite dünastiasse. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Tänu Friedrich II-le avaldas juba kroonprintsina mõju prantsuse valgustus. Pärast isa surma hakkas Friedrich muutma õukonna olustikku ja elulaadi. Talurahvapoliitikas lasi Friedrich II piirata teotöö mahtu. Selle reformi läbiviimine siiski põrkus. Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kih...
· Sümfoonia 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid. Muusiku koht ühiskonnas: Tellijaks kõrgkodanlus, muusik ei pidanud olema õukonnateenistuses, tekkisid muusikaühingud, mis hakkasid kaitsma heliloojate huve. Muusikainstrumendid: klaver Klassitsismi ajastu opperi zanrid: · Opera buffa e koomiline ooper koomilise sisuga, tegelased madalast
Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tasandis tegelesid Meeskohtud Maakohtud Raskemad kuriteod Eestimaa Ülemmaakohtus Rootsi riigivõim ja Balti aadel 1629.a määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada 1632.a tuli võimule aristrokaatia, msi saavutas kiiresti üksmeele Livimaa aadliga Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaadiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi Rahvastik 1629 sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu 1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma
oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega . Suurnikud, selahulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Sellele aitas kaasa kirik, püüdes panna rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele seega religioosse tähenduse. Kõrgkesaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamne üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult pärilik seisus- aadel. Rüütlite relvastus- Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. Rüütli teine peamine relv oli piik, millel oli saarepuust vars ja terav terasest otsik. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Varakeskaegne metallplaatidega tugevdatud nahast soomurüü asendus ristisõdade perioodil metallist rõngassärgiga, see laskis paremini õhku läbi. Päikese kaitseks tõmmati peale hele rüü
A8varia UUSAEG 8.KLASSILE MITMESUGUST 1.maailmasõja tulemusena Saksamaa,Austria-Ungari,Venemaa,Türgi lagunenud 4 impeeriumi 8 uut riiki,mis tekkisid Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Tsehhoslovakkia,Ungari, 1.maaimasõja ajal(tulemusel) SHS (Jugoslaavia) Tartu rahulepingu 1.Tunnustati EV de jure. 2.Pandi paika Eesti-Vene piir. põhitingimised 3.EV sai 15 miljonit kuldrubla Vene tsaarid 19./20.sajandil Paul I (1796-1801),Aleksander I (1801-25),Nikolai I (1825-55),Aleksander II (1855-81),Aleksander III (1881-94),Nikolai II (1894-1917) 1.maailmasõja 1.positsioonisõda,2.tankid,3.mürkgaas,4.gaasimask, relvad/uuendused 5.allveelaevad,6.dirizaablid (tsepeliin),7.lennukid, 8.autod Sõjalised liidu...
tsaar Peeter isiklikult. Vangi langenud rootslased lasti koos käsirelvadega minna Tallinnasse ja Viiburisse. 1708. aastal algas sõjakäigus murrang Venemaa kasuks. 1709. aastal toimunud Poltaava lahingus purustas vene vägi Karl XII eliitväe.Venemaa positsioon muutus kindlamaks ja talle sai selgeks, et võib Baltimaad täielikult endaga ühendada. Pärast Riia langemist 4. juulil 1710. aastal alistus Venemaale ka Riia aadel. Selleks, et ühineda Baltimaadega, oli vaja võtta kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik privileegid. Leidnud, et vene võim tagab nendele endiselt puhtpositsiooni Baltikumis, muutus aadel tsaarivõimu ustavaks käsilaseks. . 2.6 Peeter (1) Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni
vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused Aastaks 1561 Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28. novembril Vilniuses sõlmitud lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond (Iseseisev Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 Liivi sõja lõpp. 10
FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? LÄÄNIMEES e. VASALL sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest LÄÄNIKORD e. FEODAALKORD e. FEODALISM ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi AADEL keskaegne maaomanike seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta AADLIK aadli seisusse kuuluja LINNUS kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik VAKUS vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid MÕIS aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest 1241.a. Liber Census Daniae Taani hindamisraamat Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli
Mees lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, aga seda ei juhtunud kuigi Tatjana oli tunnistanud, et armastab Oneginit siiani. Mõistes, et nende suhe ei ole võimalik lahkus Jevgeni Onegin Tatjana juurest igaveseks. Tegevus toimub 19 sajandil alguses toimusb tegevus Leningradis, seejärel maal, Onegini surnud onu mõisas. Hiljem kolis Onegin Peterburgi. Peategelaseks on Jevgeni Onegin. Onegin on noor, nõtke, moodsa soenguga, elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Ning selle kõige juurde kuuluvad arukad vestlused, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu.Kuigi Onegin on vabade elukommetega naistemees. Ma arvan, et Onegin oleks pidanud sügavale enda sisse vaatama ja mõtlema, et kas ta tõesti ei
suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu. Ühiskond- kes palvetavad, kes sõdivad ja kes töötavad. 1. Vaimulike seisus ehk oratores- täiendas, koolitas end ainsana teiste arvel. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus põhimõtteliselt võimalik- pärisorja lapsest või saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja õiguskorraldus 2. Aadliseisus ehk bellatores- aadel kujunes paralleelselt feodaalsuhetega sugukondlikust ülikkonnast, nn õilisvabadest. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jagunes aadel kõrgaadliks ja alamaadliks. 3. Kolmas seisus ehk laboratores- need, kes töötavad. Siia kuulusid esialgu põhilised töötajad, talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam- vähem sama. Privileege ei olnud, küll olid aga kohustused. Kuna valdava osa
elanikest, seega autonoomia (sõltumatus) oli võrdlemisi täielik. Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. Hiljem (1680. aastast) seoses mõisade reduktsiooniga kaotati autonoomia peaaegu täielikult (see säilis vaid linnades ja Saare- ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt (privileeg). Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul). Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides). Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsi pealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Tal oli abiks terve rida ametnikke ja riigimõisate valitsejaid.
silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks, kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne- Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas kujunenud pllumajanduslikule krgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid ha
-Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...
Selleks olid maapäevad, need olid rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi. Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaa rüütelkonnas, kes tegelesid igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohalikul baltisaksa aadlil säilisid esialgu endised õigused. Aadel koondus Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonda. 1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mille tagajärjel suri kolmandik Eesti rahvastikust. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas, kui Vene väed 1710. aastal vallutasid Tallinna. Kogu Eesti ala oli ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Tallinna ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga Riia kubermangu
Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. Sõja kujutamise kõrval näidatakse aadlike elu sel perioodil. Vm aadel jagunes: 1)pealinna e Peterburi aadel Kuraginite perekond, raha ahned, silmakirjalikud; 2)Moskva e. provintsi aadel Rostovite perekond, perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, ei ajanud ainult raha taga, oluliseks olid pere, ideaalid, sisemised väärtused, isamaaarmastus; käitusid lihtsalt, hoolisid rahvakultuurist (valmis lihtrahvaga lõbutsema, rahvakalendri tähtpäevi tähistasid, armastus); 3)Lõssõje Gorõ e maa-aadel Bolkovskite perekond, kinnised, väga lihtsad, pere hoiab kokku, töö tähtis, haridus oluline
järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad*perioodiliselt liigendatud laululine meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis esitletud muus.materjali)repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali. Klassikaline sonaaditsükkel 1)kolmeosaline kiire-aeglane- kiire 2) neljaosaline kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire. Klassitsismiajastu
- Aastavahetuseks loeti tavaliselt jõule, vahel lihavõtteid jne - Kuupäevi dateeriti roomapäraselt, hiliskeskajal kirikupüha järgi (madisepäeval, päev peale madisepäeva jne) - Keskajaga seostatakse feodalismiga - See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub. - Teisest kitsamast küljest peetakse selle all silmas läänikorda. - Väga iseloomulik oli feodalism kõrg-keskajal - Eurooplasi defineeriti kui ühtset ristirahvast - Ida kirkikuga suhted 1054 purunesid, kui kirikujuhid teineteist kirikuvandealla panid. - Ühine osa oli keskaegses euroopas kristlus, ladina keel, sarnased sots. Mudelid ja võimualade kujunemine, millest hiljem saavad rahvusriigid.
elualasid haaranud ühisk. aktiivsus ja tahe senist, peamiselt religioossel pärimusel püsivat elukorda reformida. Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder, üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist. Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad
· Rajati viljamagasinid ehk aidad. · Kartulikasvatuse propageerimine. (kartul päästis euroopa näljasurmast) · Soode kuivendamine riigi kulul. · Uute külade rajamine · Usuvabadus. Valgustatud absolutism Austrias. Austrias valitses Habsburgide dünastia, kellest kujunes tolleaegse maailma üks mõjukamaid dünastiaid. Hasburgide üks mõjukamaid valitsejaid oli Maria Theresia. Valgustuslikud reformid austrias · Kaotati pärisorjus · Aadel ja vaimulikud muudetu maksukohustuslikuks. · Provintside omavalitsused kaotati ja asjaajamine allutati keskvalitsusele. · Usuvabadus · Ametlikuks keeleks sai emakeel. Valgustatud absolutism Venemaal Pärast Peeter I surma 1725. aastal järgnesid Venemaal paleepöörded, kõik tahtsid võimule saada, kuni need lõppesid Katariina II Suure võimuletulekuga. Ta oli Venemaa üks valgustatumaid valitsejaid. Ta pidas pikki kirjavahetusi Voltaire'ga. Ta otsustal Venemaal läbi
oluliseks valitsejaks sai Chlodovech I, kes oli pärit Merovingide suguvõsast, mis andis ka dünastiale nime - Merovingide dünastia. Riigis valitses kirjalik tavaõigus - Saali õigus. Tapmine tõi trahvi. 6. Keskaja alguses oli 3 - seisusline ühiskond: I vaimulike seisus - vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja õiguskorraldus II aadliseisus - 10. -11. sajandil hakkas aadel hierarhiliselt liigenduma. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jagunes aadel kõrgaadliks ja alamaadliks. kõrgaadliks ja alamaadliks. III laboratores - kuulusid esialgu põhilised tootjad, talupojad, kelle
1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. 18 saj-Vene aeg Venemaa võidab põhjasõja ja balti aadli poolehoiuks alustatakse restitutsiooniga. Rootsi ajal võetud maad antakse tagasi.Mõisatega koos sai aadel tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine Tekkisid rahutused talupoegade seas sest riigimaksude ja mõisakoormistel ei tundunud olevat selget vahret. Talupojad arvasid, et nad on nüüd riigi talupojad ja et nemad maksavad nüüd makse ja on mõisnikule teotööst vabastatud.. Rahutuste mahasurumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Browni positiivsed määrused- 1765 esitas George Browne Liivimaa maapäevale
MAAELU PLUSSID JA MIINUSED Sellest ajast, kui olen õppinud ajalugu, olen õppinud ka seda, et eestlased on talurahvas e. maarahvas. Pidevalt aga räägitakse ka sellest, et maal elamine ei olegi ainult hea vaid seal on ka omad halvad küljed. Mina arvan, et kuni keskaja alguseni oli maal elada hea, kuid kui algasid ristisõjad muutus kõik halvemaks. Maal elamise juurde on alati kuulunud põllumajandus, loomakasvatud, küttimine või korilus. Vanal ajal põllumajanduse ja loomakasvatusega eriti ei tegeletud. Kogu toit saadi lauale koriluse ja küttimisega. Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas erinevaid taimi, taimede õisikuid ja juuri. Mehed aga tegelesid küttimisega. Mida rohkem aeg edasi liikus seda rohkem hakati mõtlema sellele, et toit kodule lähemale tuua. Aegamööda hakkasid välja kujunema ka põllumajandus ja loomakasvatud. Ajaloost oleme õppinud, et juba muinasaja lõpul oskasid eestla...
vanaks kirjaviisiks. Tähtis osa Tartu Ülikooli loomisel Johann Skytte'l. Usundis olid segunenud loodususundi ja katoliikluse jooned. Nimipühaku päevadest on tulnud rahvakalendri tähtpäevad. Nõiaprotsesse arvati tegevat kõik, kujutas endast inimese või looma kahjustamist/tapmist maagilise toimingu abil. Nõidumisel võis kasutada riideid, ehteid, loitsusõnu jms. Räägiti ka kuradiga kohtumisest ja lõbutsemisest jne. Kuna Rootsile ei meeldinud Eesti alal kehtiv pärisorjus, ja balti aadel võis riigi reeta ohukorras, siis oli vaja Balti provintsid rootsistada. Karl XI asus kärpima balti parunite võimu ja rikkust, alustas kunagiste riigimaade tagasivõtmist, mis anti erakätesse Rootsi valitsuse ajal. 1680 kiitiski Rootsi riigipäev suure reduktsiooni heaks. Mõisnikud võisid rentnikeks edasi jääda Põhja-Eestis (st. et nad ei saanud mõisa müügi ja pärandamisega isepead tegeleda). Liivimaal aga võeti veel rohkem, kuna seal hakati vastu
kleiti. Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood. Tualeti juurde kuulus õhuke sall. KLASSITSISM MUUSIKAS Mida uut? AsutatiMuusikaühinguid, Kontserdiorganisatsioone Muusika oli mõeldud esitamiseks kontserdilaval, salongides, kodus musitseerimiseks, meelelahutuseks Muusikahariduse lai levik Muusikaõpikute väljaandmine Muusika anonüümsele publikule Publikuks nii aadel kui kodanlus Anonüümne kuulajaskond Helilooja originaalsus Publiku maitse väga erinev Muusika pidi olema slege, lihtne, meeldejääv Uus publik pidas end "paremaks", sajandi keskel hakati varasemat muusikastiili nimetama pilkenimega "BAROKK" Uued anrid Suured orkestriteosed (sümfoonia, kontsert) kammerteosed (sonaat, trio, kvartett, kvintett) Lavateosed (koomiline ooper, saksa singspiel) Valdavaks sai ilmalik ja homofooniline muusika
A. R. de Montferrand. Iisaku katedraal (Kõrgklassitsism) J.B. Vallin de la Mothe, A. Kokorinov. Peterburi Kunstiakadeemia (Varaklassitsism) Andrejan Zahharov. Admiraliteedihoone Peterburis Carlo Rossi. Peastaabi kaarhoone. A. Voronihhin. Kaasani peakirik Peterburis. Klassitsism Eestis 1780-1850 · Tartu kivisild (1774-1784). · Eestisse jõudis klassitsism läbi Saksamaa ja Venemaa. · Tooni andjaks oli Balti-Saksa aadel. · kustialaks Eestis oli arhitektuur (mõisaarhitektuur). · Eesti kunsti eripärakson see, et kunst kandub linnast maale. · Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. Tartu raekoda. Nikolai kirik Vene tn. Tallinna ja Võru kirik Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone Kernu mõis Skulptuur · Olis sõltuv antiigist · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena · eelistatud olid alastifiguurid.
Vana-Liivimaa riiklik korraldus oli uusaja algul juba ajale jalgu jäänud. Sellal, kui naabermaades tekkisid tugeva keskvõimuga riigid, jäi Liivimaa omavahel tülitsevate ja vahel isegi sõdivate väikeriikide lõdvaks ühenduseks. Usupuhastus viidi Liivimaal küll läbi, kuid uut, ühtsemat riigikorraldust luua ei õnnestunud. Säilisid vanad, siinmail oma mõju juba peaaegu kaotanud katoliku kirikuga seotud riigivormid (Liivi ordu ja piiskopkonnad). Valdavalt juba usku vahetanud aadel (mõisnikud) ja linnakodanikud ei usaldanud enam oma valitsejaid, eestlastest ja lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalide alad suhteliselt kiiresti vallutada Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on ümera ja madisepäeva lahingutel? Ümera-1210 eesti võit ja ssurenev motivatsioon Madisepäev-1217 eestlaste suur kaotus(lembitu) saarlaste roll muistses vabadusvõitluses Sõdisid 20 aastat.
tohtinud mehhaaniliselt muutuda. Lahingukord pandi paika väljaspool vastase tuld. Kurnamisstrateegia- sõjavägi oli kõigi kindlustatud punktide vahel võrdselt paigutatud. Ohvitserkond Alalised armeed vajasid professionaalseid juhte,st ohvitsere,keda saadi eelkõige ühiskonna valitsevate seisuste hulgast. Ühiskonna kõrgkiht- aadelkond-formeerus algusest peale kui sõjaväeline seisus. Tänuks sõjaväeteenistuse eest vabastati aadel riigimaksudest,kuna arvestati et aadlikud maksavad selle eest ,, verega". Samuti muutus valitsevaks põhimõte,et kõik ohvritserid peavad olema aadlikud. Ohvitseri elukutse nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi. Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15.sajandil Itaalias.Need olid pigem õppeüksused,kus kogenud sõjamehed õpetasid algajaid. 16-17 sajandil hakati saksamaal ja taanis rajama rüütliakadeemiaid,kus üldainete kõrval õpetati ka sõjanduslikke distsipliine:
vabade talupoegade ja linnade vahel. Mis vahe oli vanadel aadli perekondadel (mõõga-aadlil) ja uusaadlil (mantli e. teenistusaadlil)? Vanadel aadliperekondadel oli domineeriv endiselt sõjaväes. Uusaadlil olid aga valitsusasututes ja kohtutes. Kas kõrgemasse seisusesse kuulumine tähendas ka suuremat jõukust? Põhjenda Ei, sest mõned aadlikud olid vaesed ja suutsid hädavaevu ülal pidada hobust ja ühte teenrit, kui mõni kõrge aadel hõlmas terveid maakondi. Iseloomusta väikest jääaega (katku ja nälg) 17. sajandil Euroopat nimetatakse 17. Sajandit jääajaks, sest Euroopat oli tabanud jahenemine, mis muutis talved erakordest külmaks, mis tekitas näljahädasid. Uusaja jooksul vähenes märkimisväärselt ka nakkushaigustesse suremine. Katkust saadi jagu, kuna hüügieenitingimused paranesid. Miks 18. sajandist esines Euroopas näljahädasid ja katku üha harvem? Euroopas esines alates 18
ümber talumaad ja koormised mõisa ees viidi vastavusse talu võimekusega. Keelati ära ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Seati sisse vakuraamat ja sinna pandi kirja koormiste hulk arvestades maa suurust, headust ja töövõimeliste inimeste arvu. 1804. aastal võeti ka Eestimaa kubermangus vastu talurahvaseadus. Seal talumaid ümber ei hinnatud. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. aastal ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819. Aadel loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Talu ja talule kuluvad maad jäid mõisa omaks. Talupoeg pidi mõisalt talu rentima, sõlmiti rendileping. Tegeleda võis ainult põlluharimisega, ei tohtinud lahkuda kubermangust ja ilma loata asuda linna elama. Linna minekuks pidi olema meeselanike 120 000 ja kubermangust lahkumiseks 140 000, need arvud olid väga suured. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad ning valiti esindajad
ümber talumaad ja koormised mõisa ees viidi vastavusse talu võimekusega. Keelati ära ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Seati sisse vakuraamat ja sinna pandi kirja koormiste hulk arvestades maa suurust, headust ja töövõimeliste inimeste arvu. 1804. aastal võeti ka Eestimaa kubermangus vastu talurahvaseadus. Seal talumaid ümber ei hinnatud. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. aastal ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819. Aadel loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Talu ja talule kuluvad maad jäid mõisa omaks. Talupoeg pidi mõisalt talu rentima, sõlmiti rendileping. Tegeleda võis ainult põlluharimisega, ei tohtinud lahkuda kubermangust ja ilma loata asuda linna elama. Linna minekuks pidi olema meeselanike 120 000 ja kubermangust lahkumiseks 140 000, need arvud olid väga suured. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad ning valiti esindajad
1583 asutati kolleegium(preestrite ja ilmikvendade organisatsioon). Kolleegiumi raames asutati gümnaasium.Lisaks asutati tõlkide seminar. 1622 valmis väike ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" läti,poola ja lõunaeesti murde keeles. Rootsi. Eestimaa hertsogkond - Põhja Eesti. Kõrgeima kohapealse esindajana oli kuberber. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks : Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid foogtid. Taani. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. 2/3 maast kuulus riigile, aadlile 1/3. Riigi maid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks, valitsejateks kupjad ja kiltrid ehk talupoegadest valitud vanemad. 1563 sai Kuressaarest hertsog Magnuse antud õigustega linn. MAADE JAGAMINE KUNINGRIIKIDE VAHEL. 1601-1602 näljahäda. 1611 Rootsil uus kunn Gustav II Adolf, poolaga vaherahu. Adolf hõivas 1621 Riia ja 1625 Tartu.
September 1559 Saare-Lääne müüs oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile / Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani 2. august 1560 Ordu kaotas lahingu Härgmäe lähedal Sügis 1560 Harju- ja Läänemaal puhkes talurahva ülestõus Oktoober 1560 Talupojad piirasid Koluvere linnust, kuid ootamatu rünnakuga nad hävitati Juuni 1561 Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ning Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande 28. november 1561 Sõlmiti Vilniuses leping, mille käigus ordu ja Riia piiskopkond andsid end Poola kuninga valitsemise alla 1570 algus Sekkus Venemaa ens Liivimaa sündmustesse August 1570 Magnus koos Vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist Märts 1571 Venelaste laagrisse jõudis taud
- Vestfaali rahuleping (rootsi sai enda kontrolli alla oderi, elbe ja weseri jõgede suudmed) c) 17 saj I poolel oli rootsist kujunenud suurriik, mis omandas juhtiva koha kogu põhja-euroopas: läänemerest oli saanud rootsi sisemeri; rootsile kuulus eesti- ja liivimaa; lõpu rootsi riigi ajastule tegi kaotus põhjasõjas (1700-1721) 2. Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel a) Kaks kubermangu: eestimaa ja liivimaa b) Rüütelkonnad: maapäev ja 12 maanõunikku c) Kohtuvõim: gustav II adolf kaotas mõisakohtud ja kõrgeim kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Eestimaa Liivimaa ADRA-KOHTUNIKUD Kohalik politseivõim (kohalike SILLA-
väärtust. Talupoeg pidi tasuks saadud maa eest kandma koormisi (maksud, töö mõisas), tema isand pidi aga talupoega kaitsma ja aitama häda korral. 11. Rüütlid: hinnatavad iseloomuomadused, tegevused, elupaigad. Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse, mida hakati nimetama rüüliseisuseks. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest järk-järgult pärilik seisus aadel. Rüütlitega seostati isikuomadusi nagu õilsus, ustavus isandale, vaprus, südamedaami austamine (serenaadid ja luuletused). Aadlikud elasid linnustes, mis lisaks elupaigale olid ka kindluseks ja täitsid esindusfunktsiooni. Varasemate puitlinnuste asemele rajati kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati. Üha enam tähelepanu pöörati linnuse turvalisusele ning elamistingimuste mugavustele. Linnused rajati
eraisikute kätte. eramõisade puhul oli sakslaste käes 1/3 sest teise kolmandiku käes oli poolakate käes ja kolmas kolmandik leedukate käes. Ehk sakslaste käes oli 1/12 maast seega nende majanduslik olukord poola võimu all vähenes. Sakslaste osatähtsus vähenes ka aadliomavalitsuses. Nimelt poola võimu ajal peeti edasi maapäevi kuid kui varem olid maapäevadel ordu ja vasallid ja piiskopid, siis poola võimu ajal maapäeval käis koos aadel ja see aadel oli jagatud kolme kuuriasse: poolaaadlid, leeduaadlid ja saksaaadliesindus. Hääletamine maapäevadel toimud kuuriate kaupa, et kaks häält ühe vastu, et leedu ja poola tegid koostööd ja sakslaste ettepanekud läbi ei läinud. Sakslased tõrjuti kohalikul tasandil küllaltki kõrvale. Poola võimu ajal toimus ka teatud muutus linnades. Nimelt vana-pärnu lakkas linnana olemast. See oli rüüstatud ja vana pärnu kodanikud liideti uuspärnu
kuningas sõltus vasallide toetusest Võitlesid võimutäiuse eest (erand Pr kuningaga ja Poola kodadega) 14.-17.saj Esinduskoda: seisuslik saadikute kogu vaimulikud, suurfeodaalid, linnategelased, maaisandad otsustati konsensuse abil vormid: kaks koda (Inglismaa) või kolm kuuriat (Saksamaa maapäevad) Vaimulik palvetab | aadel sõdib või peab kohut | talupoeg toidab rahvast Aadel kõrgaadel (lord, grand, Herr, baron) ja alamaadel (gentry, hidalgo, Ritter, chevalier) otsesed kuninga teenrid ministeriaalid aadlilinnused olid algselt väikesed puutornid, kus aadel sai süüa, magada ja vastupanu osutada; hiljem muutused need tänapäevasteks lossideks meelelahutus rahu ajal: turniirid piikidega, mõõgavõitlus, mehisuse demostreerimine; peod ja söömaajad; jahipidamine
lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele.
TURNIIRID. Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja käisid jahil (nende harrastusi peeti harimatute ülikute tooreks meelelahutuseks). Kuid nii turniir, kui ka jaht täitsid üht põhilist ülesannet treenida ja valmistuda sõjaks. Meelt lahutati ka pidustustega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal kolm tömpi haru). Kuid sellest hoolimata oli palju õnnetuid surmajuhtumeid. Kõige sagedamini peeti turniire ratsakahevõitlusi (algul lihtsalt, 15 saj. puubarjäär). Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud
Kõrg- ja hiliskeskaeg § 13-24 1. Mõisted: a) Feodaalne killustatus- keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus sk...
Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases, Nastasjas sirugumas haruldast iludust ning rikka mehena otsustas ta neiu võtta oma armukeseks kui too vanemaks saab, kuigi ta oleks tüdrukule vanuse poolest sobinud sama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
