Nõrkus. Võtmeroll inimese tervise tagamisel. FAD. Vajalik juuste, naha ja Depressioon. küünte normaalseks arenguks ja Keele ja limaskestapõletikud. Leidub: Piim, jogurt, maks, kala ja spinat. nägemisprotsessiks. Rasvhapete Silmade valguspelgus. Juust, leib, brokoli, kuivatatud aprikoosid- oksüdatsiooni ja hingamisahela Dermatiit nina ja silmade ploomid, räim, avokaado. ensüümid. Närvisüsteemi, lihaste ümbruses. ja südamelihase talitluseks. Antikehade moodustumiseks. Vitamiin B3, PP Vajalik rasvade ja süsivesikute Nahakahjutused. Kõhulahtisus. Ehk Niatsiin. ainevahetuseks ning valkude Seedehäired.
rida neist kuulub kaasajal ka looduskaitse alla. Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid paljus ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on see suure osa märgalasid jätnud siiski puutumata. Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim. Sümbolid ja tähised Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas (paekivi). Eesti rahvuskala on räim. Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik , mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi
Peamised lihaloomad olid ikka sead, lambad ja kodulinnud(kanad, kabunatid, haned). Keskaja komme hobuse liha toiduks tarvitada taandus ning sel polnud enam mingit arvestatavat osa. Kala oli keskajal igapäevase toidu väga oluline osa, see oli rahva silmis hinnatud toit. Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli eskohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel
Seda juhtub majanduses väga harva, põhjuseks võib olla olulise tooraine (n. nafta) hinna langus. Ütlusi raha kohta Inflatsioon on ainus maks, mida saab peale suruda ilma seadusteta. Milton Friedman Raha suurim vaenlane on inflatsioon, suurim sõber - intressimäär. Raha ei tee õnnelikuks, aga raha puudumine teeb õnnetuks. Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (Eesti vanasõna) Kopikas pole raha, räim pole kala, randlane pole mees. (Soome vanasõna) Raha on öörgi, kala on kiiskki. (Soome vanasõna) Kopik ka raha ja lutik liha. (Eesti vanasõna) Markki on raha, kirpki on liha. (Soome vanasõna) Aeg on raha. (Ameerika vanasõna) Rahal on oma väärtus. Raha ei haise. (Vespasianus) Too ei ole raha, mis pakutas; too om raha, mis kätte andas. (Eesti vanasõna) Raha on inimesel vaid siis, kui ta selle ära annab. (Araabia vanasõna) Raha paneb rattad käima.
sarnane geenifond pop asub uude keskkonda. mitmekesistumine (liigi sees NT (hõlmikpuu, latimeeria) * suunav valik on suurema osa evo eristuvad alampopulatsioonid, muutuste põhjuseks, viib pikema aja vältel võib tekkida uus kohastumusele uute tingimustega liik) NT (läänemere räim kevad- NT ??? ja sügisräim) 4) Mikroevolutsioon Makroevolutsioon Muutused populatsioonidega (liigisisesed muutused) Liigist kõrgemate rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik ) 5) Divergents Konvergents
Nii E- kui ka B12- vitamiinid osalevad organismis valguainevahetuses, lisaks on B12-vitamiini vaja vere punaliblede valmistamiseks. Kalad on rikkad eelkõige kaaliumi, joodi, fluori ja vase poolest. Kala on üks olulisemaid polüküllastumatute omega-3 rasvhapete allikaid, mis mõjutavad meie tervist mitmel erineval moel: kaitseb haiguste eest, aitab lihaste ehitamisel ning mõjutab isegi rasvapõletust. Lõhes, makrell, heeringas, räim ja sardiin sisaldavad piseimaid omega-3 rasvhappeid DHA-d ja EPA-d - tervisele kõige kasulikumad. DHA ja EPA aitavad kaasa lihaste ehitamisel ja taastumisel; kaitsevad rakke vabade radikaalide eest; kiirendavad ainevahetust (tõhusam rasvapõletus);mõjutavad suuresti aju arengut ja tööd; aitavad alandada vere kolesteroolisisaldust. Kala on hinnatud tema tervislikkuse ja kerge seeditavuse tõttu, seetõttu on soovitav kala süüa kahel või kolmel korral nädalas
oluliseks surveteguriks antropogeenne mõju ning sellest tingitud troofsuse tõus. Seitsmel seirealal Eesti rannikumeres hinnatakse põhjataimestiku katvust, põhjataimestiku ja loomastiku biomassi, liigilist kooseisu ja vertikaalset levikut. Ohtlike ainete ruumilisajaliste muutuste hindamiseks Eestit ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit, kus indikaatororganismideks on valitud kalad räim ja ahven. Tulemusi räime kohta kasutatakse eeskätt ohtlike ainete pikaajaliste muutuste iseloomustamiseks. Ahvena proovid koguti eesmärgiga iseloomustada ohtlike ainete ruumilist jaotust Eesti rannikumeres. Mererannikute seire eesmärgiks on looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul intensiivselt toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja kuhjumine) jälgimine ja arengutendentside selgitamine selleks, et teavitada valitsusasutusi ja elanikkonda rannikul toimuvatest
- Nende A ↑, keskmiste A ↓ , näiteks: - Tööstuslik melanism 3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei sobi, äärmuslikud sobivad - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel - Äärmused ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) LOODUSLIKU VALIKU TAGAJÄRJED: 1. Suurendab sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis 2. Populatsiooni kohasus kasvab/suureneb 3. Kujunevad välja kohastumused JOONIS LK. 28: 1. Teopopulatsiooni isendite värvus muutub heledamast tumedani. Kõige rohkem on keskmise värvusega isendeid. 2. Stabiliseeriv valik soosib keskmise värvitooniga isendeid. Liiga heledad või liiga
nõrgema valguse käes aga punakat tooni vetikad. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage Läänemeres elab hulk selliseid kala liike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, näiteks haug ja ahven. Leidub ka selliseid kalu, kelle lähedased sugulased elavad Atlandi ookeanis, ainult on Läänemere liikidest palju väiksema kasvuga on kilu, räim, lest, tursk ning nad on ka peamisteks püügikaladeks. Imetajatest leidub Läänemeres viigrit ( joonis 3) ja hallhülgeid ( joonis 4) Joonis 3. Allikas: (et.wikipedia.org) 7 Joonis 4. Allikas: (et.wikipedia.org) 8 4. LÄÄNEMERE REOSTUS Läänemere suurimaks ökoloogiliseks probleemiks on eutrofeerumine veeökosüsteemi
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Need on maitsmis- ja kompimiselundid 198. Võrreldes kõhrkaladega on luukalade aju palju täiuslikum vale 199. Luukalade hulgas esineb mõnedel liikidel lõimetishoole (järglaste kaitsmine) õige 200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso beluuga 201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga 202. Kuidas nimetatakse tuurlaste inimtoiduna hinnatud marja? Kaaviar 203. Missuguse tuurlase marjaga maksis Narva linn 17. saj. kõik maksud Rootsi kuningale atlandi tuura 204. Räim on Läänemere endeem. Mida see tähendab? Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik 205. Hariliku heeringa 3 alamliiki: SbSp. Clupea harengus harengus atlandi heeringas SbSp. Clupea harengus embras balti heeringas ehk räim SbSp. Clupea harengus pallasi idaheeringas 206. Sardiin kuulub pärisheeringlaste alamsugukonda õige 207
· Lepiskalad kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). Röövkalade saagitabamise strateegiad:
Nii jääb võõrsile väljarännanud eestlane alatiseks taga igatsema hapendatud rukkileiba ja hapukapsast. Pärisomaks peavad eestlased ka sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sülti. Omaette fenomen on 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu, mida tänapäeval säilitatakse plekktoosides, vanasti aga kaheliitristes plekkmannergutes. Soolasilk kipub linnades oma tähtsust kaotama, asemele on astunud praetud räim, mida süüakse esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis ette tulevat võimaliust maitsta praetud või grillitud lesta, võrratu maitseelamus on kuum lõhnav suitsulest. Selliseid delikatesse nagu sprotid, marineeritud või suitsuangerjas ja röstitult marineeritud silm leiab purki või karpi panduna kauplusest aastaringselt. Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks. Marineeritud
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkaliku...
(eesti vanasõna) · Raha on inimesel vaid siis, kui ta selle ära annab. (araabia vanasõna) · Raha paneb rattad käima. · Kes ainult raha rabab, selle on võtnud raha oma orjaks. (sveitsi vanasõna) · Kui tahad, et raha tuleks uksest sisse, pead seda enne aknast välja viskama. · Tühjalt ei tohi tule juurde minna, raha peab kaasas olema ja toit ka. (Karula vanasõna) · Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (eesti vanasõna) · Kopikas pole raha, räim pole kala, randlane pole mees. (soome vanasõna) · Raha on öörgi, kala on kiiskki. (soome vanasõna) · Kopik ka raha ja lutik liha. (eesti vanasõna) · Markki on raha, kirpki on liha. (soome vanasõna) · Aeg on raha. (ameerika vanasõna) · Rahal on oma väärtus. 2 Kokkuvõte Kokkuvõtteks tahame öelda, et raha, olgu siis merekarbid või jalarauad, on
sisalduvate omega-3 rasvhapete tõttu. Kalas on ka rohkesti organismile vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Südame-veresoonkonnahaiguste korral tuleks liha asendada kalaga. Kalade rasvasus sõltub nende liigist, toitumusest, elutsüklist, vanusest, suurusest. Mõõdukat rasvarikaste kalade söömist pole vaja karta. Rasvasisalduse järgi jagunevad kalad tinglikult nelja rühma: * suhteliselt lahjad kalad (rasvasus alla 2%) tursk, luts, koha, haug; * keskmise rasvasusega kalad (kuni 5%) lest, räim, latikas, karpkala, tint, nurg; * rasvased kalad (üle 5%) rääbis, siig, kilu; * väga rasvased kalad (üle 15%) angerjas, lõhe, forell, heeringas, sardiin, viidikas. Kolesteroolirikkad on kalamari ja krevetid. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja marineeritud kalad sisaldavad palju soola. Liha ja lihatoitude soovitatav päevane kogus on 24 portsjonit. 1 portsjon on 80 kcal ehk päevas kokku 160320 kcal.
Jõhvi Gümnaasium KAASAEGSED TOITUMISSOOVITUSED Bioloogia Referaat Koostaja: Liis Lipp Juhendaja: Tiina Gaskov 2010 Toidusoovitused Toidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid (täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab...
EESTI SUURIMAD SADAMAD JA LAHED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Suurimad sadamad...................................................................................................................4 1.1Vanasadam.........................................................................................................................4 1.2Muuga sadam.....................................................................................................................6 1.3 Paljassaare sadam..............................................................................................................9 2.Eesti suurimad lahed............................................
Bioorgaanilise Keemia Õppetool LOODUSLIKE ÜHENDITE KEEMIA LABORIPROTOKOLL Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Lipiidide eraldamine ja hüdrolüüs 1. Lipiidide eraldamine Analüüsitavaks prooviks oli räim, uuritava proovi mass oli 1,33g. Lipiidide eraldamiseks lisasime 27 ml kloroform:metanool (2:1) segu, homogeniseerisime kudet 2 minutit ning filtreerisime paberfiltriga. Filtrimise teel saime 23 ml lahust, millele lisasime 4,6 ml 0,9% NaCl lahust. Loksutasime, lasime kihistuda ning eemaldasime veekihi. Alles jäi 16 ml kloroformi lahust, millele lisasime 4 ml vesi:metanool (1:1) segu, loksutasime, lasime kihistuda (paremaks lahutamiseks kasutasime tsentrifuugi) ning eemaldasime veekihi. Saadud
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
Püütakse kaitsta elukeskkonda ning seda parandada või taastada ning kasutustel on ka kalakasvatuslik taastootmine- see on pikaajaline ning kallis tegevus. Oluliseks probleemiks on kujunenud mürkainete suur kogus kalades ning väidetakse, et Läänemere kalad on ligi 50 korda mürgisemad kui Põhja-Jäämere kalad ning osa Läänemere kalu on liiga mürgised Euroopa Liidu turgude jaoks, hoiatab Maailma Looduse Fond WWF. EL norme ületab saasteainete tase rasvarikastes kalades nagu räim ja lõhe. WWF raporti järgi on dioksiini ja muude mürkide sisaldus Läänemere kalades üle lubatud taseme. Mürgid on kahandanud enim lõhet, turska, meriforelli ja ogalesta paljunemist. 2 1 http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/naftareostus 2 http://uudised.err.ee/index.php?0547198 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid HELCOM Helsinki Commission ehk HELCOM on valitsustevaheline organ millega on liitunud Taani, Eesti,
eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Botnia lahe kõrgrannik ja Merenkurkku (2000) · Laponia piirkond Lapimaal (1996) · Ölandi paepealne alvar (2000) Kultuur ja elu Rootsis kehtib igamehe õigus, mis tähendab, et eravaldusi on lubatud kõikjal läbida, kui just sellega ei kaasne kahju põllumajandus- või metsanduskultuuridele, samuti ei tohi läbimise juures rikkuda tarasid
jõesuhu(algab kudemisränne). · Tänini eriti olulise räimepüügi endeid leidub seose mitme tähtpäevaga (1. Kui küünlapäeval lund sajab peab kevadel hea räimesaak olema. 2. Vastlapäeva ei või võrku kududa kui kujud, siis esiteks, võrk ei võta räimi ja teiseks, võrk kaob ära. 3. Mede rahvas vaatanu ikki kevadi, kui pööribe tuul olnu, lõuna või lääne kanti, siis saava siit merest räimed kätte, aga kui maa või põhja kanti tuul, sis räim käiva Tahkuranna käära. Jne...) Korilus. · Lumesadu madisepäeval ennustas marjarohket suve. · Murakate küpsekssaamist arvestati heinamaarjapäevast(2. juuli). Sügisene marjakorjamise aeg algas ussimaarjapäevast (8. september): pärast usside urguminemise päeva polnud vaja neid enam karta. · Seeni arvati külvatavat pärtlipäevast (24. august). Jahiõnn. 5
Saarel leidub ka pisemaid soid, need on samblasood, kus leidub väikesi rabalappe. (Vikipeedia 2013) Ruhnu on klindisaar ja kuulub Balti klindi aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi. Ruhnu saarelt pärineb Eesti tuulekiiruse rekord 47 m/s (Vikipeedia 2013) Ruhnus elavad loomadest metskits, rebane, rändrott, koduhiir, juttselg- kärgkonn (looduskaitse all), nastik jt, meres elavad viiger- ja hallhüljes ning sagedasemad kalad on lest, siig, lõhe, räim, ahven, koger, merihärg, nolgus, meritint, kiviluts. (Vikipeedia 2013) Liigid mis on kaitse all: Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) Herilaseviu (Pernis apivorus) Raudkull (Accipiter nisus) Hiireviu (Buteo buteo) Rukkirääk (Crex crex) Liivatüll (Charadrius hiaticula) (EELIS 2013) 5. Kultuurilugu Ruhnut on esimeselt mainitud kirjasõnus 1341 aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles
liigid) lähedusse Näide Elavad fossiilid Resistentsuse Harilik emajuur nagu latimeeria, kujunemine, tööstuslik (looduslikel niitudel ühe hõlmikpuu. melanism putukatel, vormina, perioodiliselt Ülduniversaalsed Galapagose vindid niidetavatel aladel 2 protsessid nagu (kohastumused vastavalt vormi. Läänemere räim valgu süntees. elupaigale) jaguneb: kevadräim ja Ülduniversaalsed sügisräim. rakustruktuurid nagu ribosoomid Suguline valik esineb lahksugulistel indiviididel, kes eelistatult on polügaamsed. Toimub paardumisedukust tagavatel tunnustel. Näiteks: kirev sulestik isaslindudel, sarvede suurus isashirvedel, laul isaslindudel.
Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Kliima Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik.
Teiseks looduslikuks mõjuteguriks, mis piirab kalapüüki Läänemerel on jää. Eesti majandusvööndi piires on igal talvel meri kas osaliselt või täielikult kaetud jääga. Rüsijääs ja püsijääkatte korral on traalpüük võimatu. Kolmas looduslikuk mõjutegur on seotud püütavate kalaliikude (kilu ja räime) sesoonsete bioloogilste iseärasustega. Esiteks on kalade jaotumine seotud nende füsioloogilise seisundiga ja näiteks II kvartalis on räim suures osas traalpüügipiirkondadest lahkunud rannikumerre kudema. Traalpüük võib muutuda ebaefektiivseks. Suvel, kõrgetel veetemperatuuridel on aga nii räim kui kilu aktiivselt toituvad ja nende seedeorganid on väga kergelt riknevad juba püügi ajal, rääkimata pe´ale saagi pardale võtmist. Seetõttu võib suvel sageli juhtuda, et räime ja kilu traalpüük tuleb peatada puht tehnoloogilistel kaalutlustel, sest püütava kala kvaliteet ei luba teda
jäneseid . Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all . Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis , kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändline . Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud . Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli , rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi . Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutunud delikatessiks . Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala , osa neist on haruldased . Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus . Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha . Rootsi oli esimene riik Euroopas , ks 1909 aastal rahvusparke rajama hakkas . Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel
sisaldused jäävad alla 3,5 pg WHO-TEQ05/g, mis on ka Euroopa Liidu dioksiinide piirnormiks kalades. Uuringute põhjal võib väita, et dioksiinisisaldused sõltuvad väga paljuski kala vanusest ja suurusest. Räime puhul võib teha järelduse, et probleemsed on eeskätt suuremad räimed, pikkusega alates 22 cm. Meie vetes esineva räime suhteliselt madalam dioksiinisisaldus on ilmselt seletatav asjaoluga, et räim on väiksem ja väherasvasem kui liigikaaslased Soome ja Rootsi vetes. Ehkki Eesti uuringud näitavad, et analüüsitud kalade dioksiinisisaldused jäävad piirnormide piiridesse, ei saa siiski väita, et meil dioksiiniga probleemi ei ole. Meie uuringud hõlmavad umbes 100 kalaproovi analüüsi, mis on vähe lõplike järelduste tegemiseks. [8] Olululine mõelda 1. Kust toit pärit on? Kas kala, mida sööte, on Läänemerest, Põhjamerest, siseveekogust?
Nii jääb võõrsile väljarännanud eestlane alatiseks taga igatsema hapendatud rukkileiba ja hapukapsast. Pärisomaks peavad eestlased ka sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sülti. Omaette fenomen on 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu, mida tänapäeval säilitatakse plekktoosides, vanasti aga kaheliitristes plekkmannergutes. Soolasilk kipub linnades oma tähtsust kaotama, asemele on astunud praetud räim, mida süüakse esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis ette tulevat võimaliust maitsta praetud või grillitud lesta, võrratu maitseelamus on kuum lõhnav suitsulest. Selliseid delikatesse nagu sprotid, marineeritud või suitsuangerjas ja röstitult marineeritud silm leiab purki või karpi panduna kauplusest aastaringselt. Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks.
Samal ajal kui Eedit aidatakse saabub tallu kohtutäitur. Kohtutäitur arestib aiaste talu lambad ja hobureha, tuleb enampakkumine. Kogu vara ostab Käo Paul kellele ei mahu hinge Taaveti visadus ja kavalus teda üle trumbata. Nimelt on Taavet Tellinud oma talule plekkkatuse tema kuulis et Paul teeb oma talule uut sindlikatust. Kaks kõva kivi mõlemad. eedi õnnetus aga ei ole peremeeste mõtteis tähtis. Peremees Pauli mõte on see et Räim ei ole kala ega sulane inimene. Nad ei aimagi tol päeval veel, et peagi saabub aeg mis muudab kõik. Kolmas tants Käib teine maailmasõda. Olukord on kõigile keeruline. Punaarmee on võtnud oma osa noortest meestest. Eestimaal võimutseb hetkel Saksa okupatsioon. Vanad talunikud tunnevad end hetkel kindlalt. Nad on loonud omakaitse. Paraku on aeg ja seadus selline, et tagakiusatud on kõik rahva vähemused. Kui oled sa sündinud mustlasena siis on seadus sind tappa nagu vaenlast
Haug haug hauglased haugilised Meriforell lõhe lõhelased lõhelised Ahven ahven ahvenlased ahvenalised Luts luts lutslased tursalised Viidikas viidikas karpkalalased karpkalalised alamliik: Balti kilu liik: Euroopa kilu kilu heeringlased heeringalised alamliik: Räim liik: Atlandi heeringas heeringas heeringlased heeringalised Turb teib karpkalased karpkalalised Järvekonn konn konlased päriskonnalised Rohe-kärnkonn kärnkonn kärnkonlased päriskonnalised Harilik mudakonn mudakonn mudakonlased päriskonnalised Harivesilik vesilik salamanderlased sabakonnalised
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim;...
toidus, samuti toon ära mõned eelroa ja põhiroa retseptid, kus üheks koostisosaks on heeringas. Kalade ränne Heeringad elavad avamerel, kevadel kudevad vormid lähenevad rannikule, sügisel kudevad koonduvad madalaile. Kasvuala Heeringad elavad põhiliselt meres ja moodustavad seal suuri parvi. Heeringa kasvu ala on lai, alates Põhja-Jäämere idapiirkonnast (Valge meri), Vaiksest Ookeanist kuni parasvöötme ja troopiliste meredeni. Läänemeres elab heeringa kääbusvorm räim. Heeringalisi on kokku umbes 400 liiki ja nad on olulised toiduallikad. Emased heeringad koevad igal aastal kuni 40 000 marjatera. Mari langeb mere põhja, kuid uusi heeringaid koorub tegelikult väga vähe, sest suurem osa marjast langeb kiskjatele söögiks. Munast koorunud heeringas on kala, kes hakkab kohe ülespoole ujuma. Viimastel aastatel on püütud nii palju, et nende arvukus kahaneb kiiresti. Iseloomustus
- Nende A ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Tööstuslik melanism 3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei sobi, äärmuslikud sobivad - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel - Äärmused ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) Kohastumused Kohastumine Kohastumised on organismirühmade omadused, mis aitavad ellu jääda ja paljuneda antud keskkonnas Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud) - Arenguliselt piiratud - Roomajatel: viie varba teke, kahepaiksetel on neli varvast - Vastandikud tegurid
Roogi valmistati enamasti soolatud kaladest, sest värske oli hinnaline ja raske saada. Kala saadi rannarahvalt vahetuskaubana või siis osteti. Varasemalt oli mereandide ja teravilja väärtus sama, kuid mida aeg edasi seda väärtuslikumaks see muutus. Põllumehed sõitsid pikki vahemaid, et rannarahvalt kala osta, see oligi üheks põhjuseks, miks osteti kokku suuremaid koguseid ja säilitamiseks soolati ja kuivatatai. Vanad eestlased ei söönud kaugeltki kõiki kalu. Peamisteks olid silk, räim ja kiisk. Enne 20. sajandit ei kasutatud toiduks angerjat, turska, kivilutsu, tuulehaugi jne. Mõnelpool nimetati angerjat mereussiks või siis põõsaaluseks. Setud lausa jälestasid seda kala ning saarerahvad arvasid, et angerjas püünises, toob halba õnne. Venelased müüsid nende püünistesse jäänud angerjad Eestisse, kus neid keedeti ja kasutati toiduks lehmadele. 20. sajandi alguses oli suhtumine angerjasse juba parem.
maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartusesimesel Eesti üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja
............................................9 2 Sissejuhatus Eesti asub mereääres seega on vaja hästi tunda mereande ning kalu. Kuna iga restoran on kohustuslik omada oma menüüs austreid peab teadma mida sa sööd ja milleks on nad kasulikud, kahjulikud või mis on nende juures ohtlik. Eesti rahvus kalaks valiti räim. Kalatoite valmistavad kõik eesti pered ja see on sama levinud kui ka liha.. Eriti levinud on Euroopas lõhe ja forell kuna Euroopa inimesed eelistavad punast kalaliha. Seega ma otsustasin kirjutada just forellist ning austrites, mida peaks tundma enamus eesti peresid. 3 Vikerforell Vikerforelli on Eestis arvatavasti näinud kõik. Tõsi küll, enamasti poes, sest tegemist on
viilutatud juust kg 5,5 viinamari hele kg 1,82 viinamari tume kg 1,63 viinamarjaseemneõli l 13,76 viiner kg 2,35 virsikud kg 1,35 virsikukompott kg 1,27 värske spinat tk 0,86 Wasabi kg 58,89 Worcestershire kaste kg 7,17 viski l 22,87 või kg 5,88 Voimix kg 2,29 Võideks kg 2,3 värske räim kg 0,96 värske spinat tk 0,96 õlu l 1,7 õun kg 0,76 õunamoos kg 2,12 õunaäädikas kg 2,39 äädikas l 1,33 Maitseroheliste kilohinnad 20,4 22,8 23,6 22,8 20,2 32 20,8 24 11,8 22,4 20,9
Raha on inimesel vaid siis, kui ta selle ära annab. (araabia vanasõna) Raha paneb rattad käima. Kes ainult raha rabab, selle on võtnud raha oma orjaks. (šveitsi vanasõna) Kui tahad, et raha tuleks uksest sisse, pead seda enne aknast välja viskama. Tühjalt ei tohi tule juurde minna, raha peab kaasas olema ja toit ka. (Karula vanasõna) Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (eesti vanasõna) Kopikas pole raha, räim pole kala, randlane pole mees. (soome vanasõna) Raha on öörgi, kala on kiiskki. (soome vanasõna) Kopik ka raha ja lutik liha. (eesti vanasõna) 16 Markki on raha, kirpki on liha. (soome vanasõna) Aeg on raha. (ameerika vanasõna) Rahal on oma väärtus. 17
pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uuemat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen’i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas: lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug ... Piimatoodetest on kuulsaim viili, mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse. Lapi traditsiooniline roog on leipäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosiga ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on antud palgaks ka suvistele heinalistele. Lihade kasutamisel soomlastel tabusid pole
Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a. Neeva lahe zooplanktonit. · C. Gobi uuris 1879.a. põhjataimi ja veeõitsengut Tallinna lahes. · W. Hensen defineeris mõiste `plankton' 1887.a. Muu maailmas 1850 1900 Inglismaal: võeti kasutusele esimene postmark 1840.a USA: teksapükste leiutamine Oscar Levi Straussi poolt Californias Eestis: ajalehed "Eesti Postimees",...
vähid – Läänemere krevett, Põhjamere garneel, Hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk; kakandilised – roheline lehtsarv, Balti lehtsarv, merikilk, vesikakand; keraskärssuss, hulkharjasuss, tõruvähk, kalakaan. Läänemere zooplankton – ripsloomad, meririst, meriseen, vesikirbulised, kerikloom, aerjalgsed, meritikker; mantelloomad – siia kuuluvad merikullesed. Kalastik -merekalad Räim on heeringa kääbustunud alaliik. Räim on pelaagilise eluviisiga, hoigub parvedesse. Osa räimi koeb kevadel, osa sügisel. Talvituvad põhjalähedastest veekihtides. Kevadel siirdub kevadkuduräim kudemiseks rannikulähedastesse madalamatesse vetesse. Suvel planktonirikastes veekihtides (10- 20m). Räim on toiduks röövkaladele: tursk, lõhe, meriforell, koha. Räim on üheks tähtsaimaks kalaliigiks Läänemeres. -Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi -toiduks plankton
ei olnud see eriti hinnatud toit. Kala toiduks valmistamise viisid varieerusid vähe: kala kas kuivatati või soolati, suitsutamine on alles hilisema aja nähtus. (1) 9 Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti vääriskalu- silmu, angerjat, lõhet-, mis läksid ekspordiks. Läänemere kalasaagis oli esikohal räim. Eesti talurahva peamine leivakõrvane oli silk ehk soolatud räim. Teised püütavamad merekalad oli lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Mainida tuleb ka hülgepüüki, sest värsket hülgepekki tarvitati toiduks. (1) 10 3. Joogid ja joogikultuur Jookide valik oli keskaja Euroopas vaeste ja jõukate jaoks üsna ühesugune, isiku sotsiaalset kuuluvust, tema positsiooni ühiskonnas näitas ja rõhutas joogi kvaliteet
Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr) Pikemalt artiklis Rootsi paleoliitikum Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks.
Meie märgistamistulemused näitavad, et seitsme laskumisjärgse kuu jooksul toituvad Soome lahe jõgedest merre laskunud lõhed Soome lahes. Pooled neist jäävadki sinna, osa aga rändab 1012 kuuga Läänemere lõunaossa, kus esimesel mere-eluaastal on välja püütud 10%, teisel 35% ja kolmandal 17% märgistatutest. Botnia lahe lõunaosast on püütud vaid kolm Eesti märgisega lõhet, üks teisel ja kaks kolmandal mere-eluaastal. Lõhe peamised toiduobjektid meres on kilu ja räim. Rikkalik söögilaud tagab kala kiire kasvu. Ühe kuni viie aasta möödudes pöörduvad lõhed tagasi kodujõkke, otsides õiget suunda päikese, hoovuste ja maa magnetvälja abil. Jõe suuet aitab leida erakordne lõhnamälu ja haistmine. Lõhe levik. Maailmas on lõhe looduslikult levinud vaid Põhja-Atlandil ning viimasega Põhjamere ja kitsaste Taani väinade kaudu napis ühenduses olevas maailma suurimas riimveekogus Läänemeres
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Igaüheõigus Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul
Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu, haug, tuulehaug, angerjas, säinas, latikas, tursk, luts, koha, vimb, siig, särg, lest, lõhe, forell jt. Haruldane liik on tuur, kelle püüdmine on keelatud. Siiski juhtus nii, et 1996. aasta maikuus jäi Seanina kalurite mõrda kinni 3 meetri pikkune tuur, millest valmistati mulaaz, mida võib näha Kuressaares Saaremaa Muuseumis. MUHU MUISTENDEID TONDIKIVI Lehtmetsa ja Lõetsa küla vahel tee ääres on suur kaheks pooleks lõhenenud kivi.
aprill 1995) · Tiit Vähi (17. aprill 1995 17. märts 1997) · Mart Siimann (17. märts 1997 25. märts 1999) · Mart Laar (25. märts 1999 28. jaanuar 2002) · Siim Kallas (28. jaanuar 2002 10. aprill 2003) · Juhan Parts (10. aprill 2003 13. aprill 2005) · Andrus Ansip (13. aprill 2005 ... )(3) 3.6 Sümbolid ja tähised Rukkilill on Eesti rahvuslillEesti rahvuslind on suitsupääsuke.Eesti rahvuskivi on paas (paekivi).Eesti rahvuskala on räim.(2) 3.6.1 Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Esimese sinimustvalge lipu pühitsemine ja õnnistamine Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna toimus Otepääl 4. juunil 1884. Järgnevate aastakümnete jooksul võeti vastu määrus Eesti riigilipu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
