MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE (0)

Tsirguliina Keskkool
Hanna -Liisa Pärnik-Pernik

MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE
8.KLASS
Tsirguliina 2011

SISUKORD

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE 4
1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt 4
1.2. Eesti raha ajalugu 5
2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992 6
2.1. Eesti mark 6
2.2. Eesti kroon 6
2.2.1. Pangatähed 6
2.2.2. Mündid 7
2.3. Rubla 7
3. MAKSEVAHENDID AASTAST 1992 8
3.1. Eesti kroon taasiseseisvunud Eestis 8
3.2. Euro 8
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11
LISAD 12
1. Pangatähed ja mündid 12
2. Ütlusi raha kohta 16

SISSEJUHATUS

Teema „Maksevahendeid Eestis läbi aegade“ valisin sellepärast, et see on huvitav ja harva käsitletav teema.
Eestis on olnud väga palju maksevahendeid. On olnud mark, rubla, kroon ja nüüd euro.
Mark on olnud kasutusel paljudes riikides (Soome, Saksamaa) ja oli maksevahend ka Eestis. Rubla on Venemaa rahaühik oli Eestis käibel ligikaudu 50 aastat. Kroon aga on rahaühik, mis on olnud Eesti päris oma raha.
Euro võeti vastu 1.jaanuaril 2011. Euro on käibel maksevahendina mitmetes Euroopa Liidu riikides ja nüüd ka meil.
Rahana on kasutatud ka ehteid, loomanahku ja ka relvi.

1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE

1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt

Raha võib defineerida kui hüviste ehk kaupade ja teenuste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti.
Sellest tulenevalt on raha peamised omadused:

• standardiseeritus;
  
• aktsepteeritavus;
  
• jaotatavus;
  
• kaasaskantavus;
  
• säilivus.
  

Maksevahendi funktsiooni täidab raha siis, kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel : näiteks kaupluses toidu eest maksmisel.
Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ning seega ka majanduslikku tegevust.
Barterkaubandus - kus kõiki kaupu ja teenuseid vahetatakse kaupade ja teenuste vastu. Selline vahetus eeldab kedagi, kes vajab meie pakutavat kaupa ja ühtlasi pakub meie nõutud kaupa.
Vastasel juhul lihtsalt kaupade vahetust ei toimu. Selline vahetusmeetod muudab majanduse tohutult keeruliseks ning suurendab oluliselt tehingukulusid.
Seega - kaasaegsetes arenenud riikides kasutatakse tehingukulude vähendamiseks ja vahetusprotsessi kiirendamiseks maksevahendina raha.
Raha on kõige levinum majandusliku väärtuse mõõt. Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. Seega omab raha ühte võimalust mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Peale selle, et raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu, lihtsustab see oluliselt raamatupidamist.
Kohe, kui raha muutub kõigi poolt tunnustatud maksevahendiks ja väärtuse mõõduks, saab temast ka akumulatsioonivahend, sest ta kujutab endast üldistatud ostujõudu.
Akumulatsioonivahend – kogumine, kuhjamine.
Raha võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid ja kulusid paremini planeerida. Inimene, kellel on raha, saab selle eest kohe soovitud kaupa osta.
Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi – võlakirjad, aktsiad , kinnisvara või isegi tarbekaubad.
Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord
kaotusi kandmata rahaks vahetada.
Siiski on raha hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või alanevate hindade korral.
Kui hinnad tõusevad, siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad.
Kuid miks siiski eelistavad inimesed kogu maailmas oma vara hoida kõige enam rahas?

1.2. Eesti raha ajalugu

Iidsetel aegadel kasutati Eestis nagu mujalgi rahana igasuguseid kaupu (ehteid, loomanahku, relvi jne). Esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265. aastast. Tõenäoliselt vermiti münte aga juba 1250ndatel aastatel.
Ajaloomuuseumi numismaatikakogus säilitatakse münte, medaleid, zhetoone, paberraha ja väärtpabereid . Esiletõstmist väärivad viikingiaegsed hõbeaarded Maidlast ja Koselt (11.–12. sajandist), mis sisaldavad unikaalseid ja äärmiselt haruldasi münte Saksamaalt, Inglismaalt, Skandinaaviast, Venemaalt.
13. sajandi alguse Kumna leius on kaks Eesti esimest, Tallinnas Taani kuninga Valdemar II käsul löödud raha.
Pada kalmest aga tõid arheoloogid päevavalgele Liivimaa kõige varasema mündi – Riia piiskop Alberti penni .
Üksnurme rahaleid 1530 . aastatest sisaldab rea rariteetseid, Soome kaitsepühaku Henriku nime kandvaid münte, mida raehärra Jacob Richerdes lasi salaja lüüa Tallinnas. Liivi sõja algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden. Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast.
Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati Eestis ametlike maksevahenditena: Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude rahatähti, Saksa riigimarkasid, okupeeritus territooriumide tarvis Saksamaal välja antud Ida-Laenukassa rublasid ja markasid ning lisaks ka Soome markasid.

2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992

2.1. Eesti mark

Ehkki Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24. veebruaril 1918, oli Eesti territoorium okupeeritud saksa vägede poolt kuni 11. novembrini 1918, mil Saksamaa kapituleerus. 17. novembril jättis Ajutine Valitsus jõusse Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks vastu võetud seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu. Kohe alustati ka oma rahamärkide kujundamise ja trükkimise organiseerimisega, nende valmimiseni aga kasutati endiselt Saksa riigi- ja idamarku ja idarublasid. Käibel olid ka Vene rublad ja Soome margad. Alles 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille järgi ainus seaduslik maksevahend on Eesti mark.
Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927. Eesti mark jagunes 100 penniks.
Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928.

2.2. Eesti kroon

Uueks rahaühikuks sai kroon .Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.
Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud " taaler ", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on " latt " ja Leedus "litt". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning " sent " Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis , Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.

2.2.1. Pangatähed

• 5 krooni
  
• 10 krooni 1928
  
• 10 krooni 1937 A
  
• [10 krooni 1940 B – ei lastud tegelikult käibele]
  
• 20 krooni
  
• 50 krooni
  
• 100 krooni
  

Seejuures 1 ja 2 kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt.

2.2.2. Mündid

Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali:

• 1 sent(1929)
  
• 2 senti
  
• 5 senti( 1931 )
  
• 10 senti(1931)
  
• 20 senti(1935)
  
• 25 senti
  
• 50 senti(1936)
  
• 1 kroon(1933)
  
• 2 krooni(1930)
  

2.3. Rubla

Rubla on praegusel Venemaal, endises Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik. Jaguneb sajaks kopikaks.
1940
Novembris hakkas Eestis krooniga kõrvuti kehtima Nõukogude raha. Kroon jääb kehtima veel neljaks kuuks. Ametlik kurss on 1 kroon = 1 rubla ja 25 kopikat. Kroon oli hinnatud alla, et esile kutsuda inflatsiooni ja sellega vähendada suurt rubla ja krooni väärtuse erinevust.
1947
16. detsembril kuulutati Nõukogude Liidus välja rahareform . Rahvast sellest ette ei hoiatatud. 18. detsembri Õhtulehes ilmus teade, mille järgi tuli kogu raha vahetada 1947. aasta kupüüride vastu 22. detsembriks. Hoiukassas saab üksikisik vahetada kuni 3000 rubla uute rublade vastu vahekorras 1:1, kuni 10 000 rubla vahekorras 3:2, veel suurema summa puhul on vahekord 2:1. Sukasääres hoitud raha saab nädala jooksul vahetada vahekorras üks uus rubla kümne vana vastu.
1961
1. jaanuaril viiakse Nõukogude Liidus läbi teine sõjajärgne rahareform. 1947. aasta rahatähed vahetatakse uute vastu vahekorras 10:1. Sellest teatati rahvale ette. Igaüks võib vahetada nii palju, kui tahab.

3. MAKSEVAHENDID AASTAST 1992

3.1. Eesti kroon taasiseseisvunud Eestis

Alates 20. juunist 1992 oli Eesti Vabariigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kurss euro suhtes: 1 euro = 15,6466 krooni.
Kaheksateist aastat käibel olnud kroon on üks pikim ühe-raha-periood Eestis viimase saja aasta jooksul. Kui koostada edetabel Euroopa ühiskondadest, kus 20. ja 21. sajandil on olnud kõige rohkem erinevaid rahasid, juhiks seda Eesti. Läbi aegade kasutusel olnud rahatähed ja postimaksevahendid on omanäoline kunstinäitus meie ajaloost.
Eesti kroon oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940. Kroon võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 14. jaanuarini 2011.
15. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro.

3.2. Euro

Eestis on euro ametliku valuutana käibel alates 1. jaanuarist 2011 Eesti panga fikseeritud kursiga 15,6466 Eesti krooni. Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata.
Rahaliidu liikmed on (2011. aasta seisuga):

• Austria
  
• Belgia
  
• Eesti
  
• Hispaania
  
• Holland
  
• Iirimaa
  
• Itaalia
  
• Kreeka
  
• Küpros
  
• Luksemburg
  
• Malta
  
• Portugal
  
• Prantsusmaa
  
• Saksamaa
  
• Slovakkia
  
• Sloveenia
  
• Soome
  

Joonis 1.6. Eurole üleminek

KOKKUVÕTE

Tegin töö Eestis olnud maksevahenditest läbi aegade. Eesti põhilised maksevahendid on olnud mark, rubla ja kroon. Alates 2011. aastast on Eestis käibel euro, mis on lisaks Eestile kasutusel veel seitsmeteistkümnes Euroopa Liidu riigis.
Uurimustööd tehes sain teada väga palju. Näiteks ei teadnud ma, et meil on olnud kasutusel mark ja rubla. Tutvusin raha ajalooga ja rahaühikutega.
Uurides eurole üleminekut, selgus, et rahvas ei pooldanud uut raha. Kuid kokkuvõttes on uus raha siiski 40% inimestele vastuvõetav.

KASUTATUD KIRJANDUS

Dolecta. http://www.dolceta.eu/eesti/Mod7/IMG/pdf/9raha.pdf
http://www.eestipank.info/frontpage/et/
Eesti Rahva Muuseum . http://www.erm.ee/?node=1945
Tempt. http://www.tempt.ee/topic.php?topic=1782

LISAD

1. Pangatähed ja mündid

Abbasiidid, kaliif al-Musta´in, Samarkand, dinaar, 864/5. Esikülg.
Abbasiidid, kaliif al-Musta´in, Samarkand, dinaar, 864/5. Tagakülg.
Rootsi, Olof Skötkonung (995– 1022 ), Sigtuna, denaar . Esikülg.
Rootsi, Olof Skötkonung (995–1022), Sigtuna, denaar. Tagakülg.
Vatikan , Pius VI, 31 skuudot, 1796.
Venemaa, 10 rubla, 1814 .
Tallinn, “Erholung”, 10 kopikat, 1807.
Pärnu linnakassa, 1rubla, 1820.
Margad
1000 marka
Eesti Vabariik, 10 marka, 1926. Mündi esikülg.
Eesti Vabariik, 10 marka, 1926. Mündi tagakülg.
Rubla
Kroonid ja sendid
Eurod

2. Ütlusi raha kohta

• Igaüks on rahul oma pea sisuga ja pole rahul oma rahakoti sisuga. ( Denis Diderot)
  
• Raha nagu armastus on inimese suurimad naudinguallikad. Pärast inimese surma on tema suurim ärevuse allikas. (John Kenneth Galbraith)
  
• Raha ei haise. (Vespasianus)
  
• Too ei ole raha, mis pakutas; too om raha, mis kätte andas. (eesti vanasõna )
  
• Raha on inimesel vaid siis, kui ta selle ära annab. (araabia vanasõna)
  
• Raha paneb rattad käima.
  
• Kes ainult raha rabab , selle on võtnud raha oma orjaks. (šveitsi vanasõna)
  
• Kui tahad , et raha tuleks uksest sisse, pead seda enne aknast välja viskama .
  
• Tühjalt ei tohi tule juurde minna, raha peab kaasas olema ja toit ka. (Karula vanasõna)
  
• Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (eesti vanasõna)
  
• Kopikas pole raha, räim pole kala, randlane pole mees. (soome vanasõna)
  
• Raha on öörgi, kala on kiiskki. (soome vanasõna)
  
• Kopik ka raha ja lutik liha. (eesti vanasõna)
  
• Markki on raha, kirpki on liha. (soome vanasõna)
  
• Aeg on raha. (ameerika vanasõna)
  
• Rahal on oma väärtus.