Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti rannikumeri (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju on Eestis meresaari?
Vasakule Paremale
Eesti rannikumeri #1 Eesti rannikumeri #2 Eesti rannikumeri #3 Eesti rannikumeri #4 Eesti rannikumeri #5 Eesti rannikumeri #6 Eesti rannikumeri #7 Eesti rannikumeri #8 Eesti rannikumeri #9 Eesti rannikumeri #10 Eesti rannikumeri #11 Eesti rannikumeri #12 Eesti rannikumeri #13 Eesti rannikumeri #14 Eesti rannikumeri #15 Eesti rannikumeri #16 Eesti rannikumeri #17 Eesti rannikumeri #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m1a1n1n1u Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Eesti rahvuspargid

Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp ­ hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp ­ Rebasejärve Tor

Bioloogia
thumbnail
9
doc

Põhja Eesti rannikumadalik

(Põhja-Eesti pankrannik) 4 Kliimaolud Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. 5 Veestik Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri. Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks: Keila,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad esinevad peamiselt astangulis-astmelise reljeefiga aladel. 6 Muld Soome lahe rannikumadalikul on kiviste leetunud muldade piirkond, kus valitsevad gleimullad.Leede ja leetunud mullad

Geograafia
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ­ ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotroofne toitumine- AUTOTROOFID -

Eesti taimestik ja selle...
thumbnail
34
docx

Eesti rahvuspargid

jõgedest suurimad on Lohja ja Käsmu. Lahemaa rahvuspargis on palju rabasi. Metsadest valitsevad Lahemaal okasmetsad. Ehteks on haruldaste pangametsade kiilud klindinõlvadel ning jõgede kanjonites. Jõgede kallastel leidub kitsate ribadena lammimetsa. Taimharuldusi leiab Lahemaalt suhteliselt vähe, olulisematest liikidest kasvab siin soomurakas ning siberi piimikas. Linde on Lahemaal kohatud 222 liiki. Sealt pesitseb arvukalt nii mere-, ranna-, niidu- kui ka metsalinde. Rannik on peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Keskkonnaamet) KOKKUVÕTE Töö alguses ma ei teadnud, et meie Eesti loodus on niivõrd eriline. Meie rahvuspargid on hinnatud turistidel vaatamisväärsusena. Algul ma ei olnud sellest teemast vaimustuses ta tundus mulle isegi natuke igav, kuid mida rohkem ma seda tööd tegin ja süvenesin selles, seda rohkem ta mulle meeldis

Geograafia
thumbnail
15
docx

Eksam rannikuprotsessid

Üldiselt. geoloogilised iseärasused (setted, pinnavormid), hüdrodünaamika iseärasused, inimtegevuse mõju. Inimtegevust võib lugeda ka globaalsete tegurite hulka, kuna teda loetakse peasüüdlaseks globaalsetes kliimamuutustes. Inimtegevuse mõju, näiteks intensiivistub suvilate ja ka elamute ehitus aktiivsesse randa; Hüdrotehniliste rajatistega (sadamad, kaldakindlustused jt.) rajamisega muudetakse setete liikumise reziimi, jne.) 2. PILET Terminoloogia- rannik, randla jt alljaotused. Rannik ­ randla, koos seda piirava maismaa ja merega. Tavaliselt kuulub ranniku koostisesse maismaariba ning see osa väljaspool randlat olevat merepõhja, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Ranniku maapoolseks piiriks loetakse ka lahe pärasid, merepoolseks piiriks aga poolsaarte tippe või rannikusaarestiku välissaari ühendavat joont. Randla ­ mere või suurjärve madalaveeline osa koos teda palistava lainetusest mõjutatud maismaaribaga

maastikuökoloogia ja...
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimelist

Bioloogia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Veepinna kõrgus muutus pidevalt · Hästi väljakujunenud rannamoodustised kogu vesikonna piires · Rannamoodustised kruusast ja liivast ning sageli luitestunud · Erivanuselised rannavormid ­ maakorore kerkimise erinev kiirus ja veepinna eustaatilise tõusu vastastikuse mõju tulemus · Arenguloos kõige sooalsema veega Limneameri · Kestab ka praegu · Eristub Litoriinamerest väiksema soolsuse poolest · Ookeanitaseme alanemine Eesti rannikumeri · Eraldatus ookeanist, madalaveelisus ja vaheldusrikas ilmastik põhjustavad veetemperatuuride suure muutlikkuse · Talvel temperatuur veepinna lähedal 0 kraadi · Maksimum veetemp avameres augustis, madalas rannavees vesi soojem ning vee-ja õhutemperatuuri maksimumid langevad kokku · Suplusperiood Väinamere ja Riia lahe randades pikem (kõige soojem vesi seal) kui Soome lahe randades

Eesti loodusgeograafia



Lisainfo

PowerPoint

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun