Eesti rannikumeri (0)

7
Eesti rannikumeri
Marianne Kangur KM31
Maakerge...
Eesti jääb suuremas osas maakerke alale.
Meri meie rannikul taandub, vee alt kerkivad karid,
need muutuvad laidudeks ja saarteks, mis kasvavad
lõpuks suurema saare või mandri külge poolsaareks.
Kõige kiiremini toimub maakerge Hiiumaal umbes
23 mm aastas
Saaremaa lõunarannik, Pärnumaa rannik ja Narva
lahe rannik ei kerki peaaegu üldse, Ruhnu saar aga
vajub.
Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis
umbes 3000 aasta pärast on LääneEesti saared
mandriga kokku kasvanud ning üksnes Väinamere
kõige sügavamates kohtades on säilinud mõned
väikesed järved.
Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud.
Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri
peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja
madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel
loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat
Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine
veekiht.
Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka
Saaremaast ja Vilsandist 1520 km kaugusel läänes.
Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda
sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome
lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja
Liivi lahe oma 50­60 m.
Väikesaared...
Kui palju on Eestis meresaari? Eesti rannikumere
saarerohkus on olnud merel seilajatele tõenäoliselt teada
juba ammustest aegadest. Kuid kui palju meil neid väikseid
kuivamaalappe kokku on, polegi lihtne öelda.
Saarekeste arv muutub: maakerkest ja setete liikumisest
tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga,
saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe.
Meretaseme ajutised kõikumised muudavad nende
arvelevõtmise veelgi keerukamaks.
1131 meie meresaartest väiksemad kui üks hektar.
Pindalaga üks ruutkilomeeter ja rohkem on vaid 29 saart,
nende seas Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa ja Vormsi
ületavad ülejäänuid pindalalt mitmeid kordi.
Väikesaared ei paikne ühtlaselt: neid oleks nagu
pillutatud meie rannikumerre päris juhuslikult.
Väikesaared kannavad Eesti eri osades mitmesuguseid
üldnimetusi. LääneEestis on suuremad neist laiud,
väiksemad aga rahud, kared, nasvad jm. PõhjaEestis
öeldakse väikeste saarte kohta kari või loo.
Saare nimes peegeldub sageli tema kuju (Kõrglaid,
Harilaid, Suurlaid), kuid sageli ka mõni looduselement
saarel, näiteks silmapaistev puu (Pihlakare). Nimes
peitub vahel vihje saarel pesitsevatele lindudele
(Hanerahu), pinnakatte iseloomule (Valgerahu ­
koosneb heledast klibust) või saare kasutusele
(Hobulaid, Heinlaid). Niisiis annab saare kohta
mõningat teavet juba selle nimi.
Saarte maastikuline mitmekesisus oleneb enamasti nende
pindalast ja kõrgusest, kuid oluline on ka ala geoloogilis
geomorfoloogiline ehitus, pärastjääaegne maakerge,
rannalõikude erisugune avatus tuultele ja tormilainele jm.
Enamasti moodustavad saare tuuma aluspõhjalised või
mandrijää toimel tekkinud kõrgendikud, mida meri on
tundmatuseni muutnud, kuhjates neile rannavalle,
murrutades vanadesse setetesse astanguid jm.
Saare maastiku kujunemisel on oluline tema pinnamoe
liigestatus. Maastikuliselt on keerukamad need saared, mis
on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Üldplaanis kehtib
reegel: mida kõrgem on saar, seda varem on ta alustanud
oma arenguteed.
Väikesaared vajavad tähelepanu ja kaitset. Saari on
vaja kasutada säästvalt: et püsiksid sealsed
maastikud, kasvukohad ja elupaigad.
Väikesaarte loodus on ammustest aegadest olnud
oluline rannarahvale. Saarte siluetid olid tähtsad
orientiirid nii rannakaluritele kui ka Läänemerel
seilajatele.
Rannajoon...
Tänu arvukatele saartele ja
poolsaartele on Eesti rannajoon
hästi liigestatud ja väga pikk
3794 km. Kõige liigestunumat osa
PõhjaEesti rannikust
kutsutaksegi Lahemaaks. Üsna
sirge on rannajoon vaid Pärnust Click to edit Master text styles
lõunas ja Aserist ida pool. Second level
Peale liigestatud rannajoone on
Third level
Eesti rannik ka väga mitmekesine.
Fourth level
Kõige muljetavaldavam on kõrge
Fifth level
pankrand, kus pealiskorra
kivimitest koosnev kaljusein
tõuseb otse merest, moodustades
PõhjaEesti paekalda.
Puhkajatele on kõige meelepärasemad
plaaziks kuhjunud liivarannad, mis
esinevad enamasti jõesuudmetega
lahesoppides, kus merelainetus on liiva
kokku kuhjanud.
Liivarandadel kohtab ka enim
maasääri ja laguune. Ilusad
liivarannad on näiteks Pärnus, Pirital
ja Kloogas. Kunagisest maasäärest
Narva lahe ääres on praeguseks
Click to edit Master text styles
kujunenud NarvaJõesuu liivarand. Second level
Pärnust lõuna pool, endiste laguunide
Third level
kohal asub nüüd Tolkuse raba.
Fourth level
Kuressaare juures on laguunid aga veel
Fifth level
alles, moodustades järvistu. Merest
eraldunud ja järvedeks muutunud
laguune on veel mitmel pool (Tõstamaa
lähedal, LoodeEestis jm.)
Hüdroloogilised
tingimused...
Avamerega nõrgalt ühendatud,
madala ja väikese veeväljaga
Click to edit Master text styles
Väinameri ja Liivi laht
Second level
erinevad hüdroloogiliste
tingimuste poolest tunduvalt
Third level
Saaremaast läände jäävast
Fourth level
merest ja Soome lahe
Fifth level
lääneosast. Neis on nõrgem
lainetus, suuremad vee
temperatuuri ja taseme
kõikumised, väiksem soolsus ja
läbipaistvus ning paksem ja
püsivam jääkate kui avameres.
Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste
meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine
madala soolsusega (5­7) pindmiseks ja suhteliselt
soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt
vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu
paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised
protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt.
Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 12°C,
jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti
rannikumere vesi külmub ­0,2 kuni ­0,4°C juures).
Maksimumi saavutab veetemperatuur juulisaugustis,
mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 1617°C,
sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe
rannikuvetes 1819°C.
Jäätumine...
Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise,
samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust
sõltuvalt väga suurtes piirides.
Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega
lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või
novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul,
Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul.
Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba
detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega
hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel
talvedel kaanetub avameri rannast 5­10 km kauguseni. Üleni
on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel.
Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti
rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda
ka märgatavalt varem ning külmadel talvedel hiljem.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Rannikumere seire...
Rannikumere seire alamprogramm hõlmab nelja
peamist allprogrammi:
Rannikumere eutrofeerumise uuringud
Põhjaelustiku seire
Ohtlike ainete seire
Mererannikute seire
Rannikumere eutrofeerumise seire on
allprogrammidest kõige laiahaardelisem, hõlmates nii
merefüüsika, ­keemia kui ka ­bioloogia uuringuid.
Peamiseks on rannikumere toitelisuse muutuste
jälgimine sellega seostuvate elustikus toimuvate
muutuste kaudu.
Rannikumere põhjataimestiku ning ­loomastiku seire on
eutrofeerumise allprogrammiga tihedalt seotud, kuna siingi on
oluliseks surveteguriks antropogeenne mõju ning sellest tingitud
troofsuse tõus. Seitsmel seirealal Eesti rannikumeres hinnatakse
põhjataimestiku katvust, põhjataimestiku ja ­loomastiku biomassi,
liigilist kooseisu ja vertikaalset levikut.
Ohtlike ainete ruumilis­ajaliste muutuste hindamiseks Eestit
ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM
COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit, kus
indikaatororganismideks on valitud kalad räim ja ahven. Tulemusi
räime kohta kasutatakse eeskätt ohtlike ainete pikaajaliste muutuste
iseloomustamiseks. Ahvena proovid koguti eesmärgiga iseloomustada
ohtlike ainete ruumilist jaotust Eesti rannikumeres.
Mererannikute seire eesmärgiks on looduslike ja antropogeensete
faktorite mõjul intensiivselt toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja
kuhjumine) jälgimine ja arengutendentside selgitamine selleks, et
teavitada valitsusasutusi ja elanikkonda rannikul toimuvatest
ebasoovitavatest nähtustest. Seiretöödega selgitatakse erinevate
rannikupiirkondade võimalik areng (vajalik sadamate, ehitiste ja teede
rajamisel, puhkemajanduse planeerimisel) ning antakse kogu ranniku
arengu prognoos.
Kasutatud allikad
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/meri/rannik
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri
http://
www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Rannikumere%20kaugseire.pdf
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1180
Tänan tähelepanu eest!