Eesti suurimad sadamad ja lahed (0)

EESTI SUURIMAD SADAMAD JA LAHED
Referaat

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.Suurimad sadamad 4
1.1Vanasadam 4
1.2Muuga sadam 6
1.3 Paljassaare sadam 9
2.Eesti suurimad lahed 11
2.1Pärnu laht 11
2.2Narva laht 12
2.3Tallinna laht 13
KASUTATUD KIRJANDUS 15

SISSEJUHATUS

Käesolevas referaadis otsin informatsiooni Eesti suurimate sadamate ja lahtede kohta. Toon välja nii kaubasadamaid kui ka reisisadamaid. Eesti suurimatest sadamatest kaks asuvad Eesti ühes suurimas lahes. Millised need on saate teada referaadiga tutvumise käigus.

Suurimad sadamad

Vanasadam

Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele.
Vanasadamast väljuvad Tallinki , Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn-Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St. Peterline'i laevad Peterburgi.
 
Reisijaid teenindatakse kolmes  reisiterminalis:
D- terminal  - Tallinki laevad
A-terminal - pealeminek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadele
B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt
Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist.
Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti.
Vanasadam numbrites:
Territoorium
52.9 ha
Akvatoorium
75.9 ha
Kaide arv
23
Kaide kogupikkus
4.2 km
Suurim sügavus kai ääres
10.7 m
Suurim laeva pikkus
320 m
Suurim laeva laius
40 m
Terminalid
3 reisiterminali
Vaade Vanasadamale

Muuga sadam

Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. 
Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu.
Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner - ja ro-ro tüüpi laevu.
Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee - ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust.
Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise , kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine.
Info:
Territoorium
524,2 ha
Akvatoorium
752 ha
Kaide arv
29
Kaide kogupikkus
6.4 km
Suurim sügavus kai ääres
18 m
Suurim laeva pikkus
300 m
Suurim laeva laius
48 m
Terminalid:
6 vedellasti terminali
2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks)
konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal
puistlasti terminal
viljaterminal
teraseterminal
söeterminal
Ladustamisvõimalused:
Laopinnad: 151 000 m²
Laoplatsid: 670 000 m²
Külmlaod : 11 500 m²
Mahutipark vedellasti ladustamiseks: 1 550 150 m³
Elevaator : 300 000 t
Vaade Muuga sadamale

1.3 Paljassaare sadam

Paljassaare sadam on kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. 
Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas.
Paljassaare sadam asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 km kaugusele Tallinna kesklinnast. Omades käitlemisvõimsust 3 milj tonni aastas on Paljassaare sadam oluliselt väiksem kui tema kaks suuremat venda - Muuga sadam ja Vanasadam.
Tänu oma geograafilisele asukohale on Paljassaare sadam üks tuulte ja lainete eest kaitstumaid sadamaid Eestis. Laevad sisenevad ja lahkuvad sadamast läbi kanali (kanali pikkus 800 m, laius 90-150m, sügavus 9.0m).
Info:

Territoorium
43.6 ha
Akvatoorium
33.5 ha
Kaide arv
11
Kaide kogupikkus
1.9 km
Suurim sügavus kai ääres
9 m
Suurim laeva pikkus
190 m
Suurim laeva laius
30 m

Terminalid:

• vedellasti terminali
  
• toiduõli terminal
  
• puiduterminal
  
• söeterminal
  
• segalasti terminal
  (terminalis ka külmkompleks)
  

Eesti suurimad lahed

Pärnu laht

Pärnu laht, Eesti edelaranniku suurim laht; pikkus üle 20 km, suurim laius lahesuus  Tõstamaa poolsaare lõunatipu Torila neeme ja Pikla nina vahel 11,5 km, pindala ligi 400 km2, suurim sügavus lahesuus 12, keskosas 8 m, rannajoone pikkus ligi 140 km (Liu–Pika ehk Suure nina joonest kirdes asuva laheosa pindala 215 km2 ja rannajoone pikkus 115 km). Lahesuus asuvad Sorgu saar (5,1 ha), Manilaid (1,87 km2) ja Anõlaid (2 ha), siseosas on rannikul 22 väikesaart (kokku 44,6 ha, sh Lambasaar ehk Võiste saar 35,9 ha). Keskmine veetemperatuur ranna lähdal juulis 18,5, kõrgeim 24–26 °C, keskosas kõrgeim 22–24 °C, soolsus  Pärnu jõe suudme lähedal kevadel 0–0,8, sügisel kuni 5,5‰, jääkate detsembrist aprillini (keskmiselt 142 päeva); aju- ja pagunähtus suur, suurim veetaseme kõikumine mõõdetud  Pärnus  (373 cm). Laiaulatusliku liivaranna (Pärnus, Uulus, Valgerannas) ja suvise sooja merevee tõttu on Pärnu lahe äärsed suplus - ja puhkepaigad Eesti parimaid.
 Laht on ka Eesti ranniku tähtsaim kalapüügipiirkond (räim,  meritint , koha,  ahven , vimb,  angerjas ).
Pärnu laht

Narva laht

Narva laht, Soome lahe lõunaranniku suurim avalaht, asub Viru ranniku ja Kurgolova (Kurkola) poolsaare vahel Eesti ja Venemaa piiril. Lootsiraamatuis on Narva laht mereala, mille piir kulgeb Letipea neeme – Tütarsaart – Vigrundi saare – Gakkovo (Hakaja) neeme (Kurgolova poolsaarel) joonel. Avaosa sügavus ulatub kohati üle 60 m. Veetemperatuur on Narva-Jõesuus  jaanuarist märtsini keskmiselt 0,1, juulis 19,3 °C, kõrgeim mõõdetud veetemperatuur on 23,7 °C. Soolsus on lahe loodeosas kuni 6‰. Jääkate kestab jaanuarist aprillini. Lahe lõunarannikut ääristab Põhja-Eesti paekallas . Liivarand ulatus varem Merikülast Narva- Jõesuu kaudu kuni 20 kmNarva jõe suudmest põhja poole. Peamiselt Narva jõe voolurežiimi muutuse tõttu on Narva-Jõesuu liivarannalt suur osa liiva minema uhutud. Narva lahe ääres asuvad Aseri,  Toila , Sillamäe ja Narva-Jõesuu.
Narva Laht

Tallinna laht

Tallinna laht,  Suurupi  ja Viimsi poolsaare ning  Naissaare  ja  Aegna saare vahel paiknev Soome lahe osa; umbes 250 km2, suurim sügavus üle 90 m. Jaguneb Kakumäe (Suurupi ja Kakumäe poolsaare vahel), Kopli (Kakumäe jaKopli poolsaare vahel) ja Paljassaare (Kopli ja Paljassaare poolsaare vahel) laheks ning avaraks Tallinna reidiks(Tallinna laht kitsamas mõttes, paikneb Paljassaare ja Miiduranna vahel).
Rannik  on valdavalt lauge , laiaulatuslikum liivarand on Pirital, Pelgurannas ja Kakumäel, kivikülve leidubRannamõisa ja Tiskre vahel, Kakumäel, Rocca al Mares, Paljassaare ja Kopli vahel, Meriväljal ja Aegnal. Nüüdisaegset murrutusranda on Rannamõisas, Kakumäel, Kopli poolsaarel ja Naissaarel . Rannaäärne meri on üldiselt madal (10 m sügavusjoon asub rannast 0,5–1 km kaugusel) ja kivise põhjaga.
Tallinna laht on Eesti rannavete sügavaimaid, palju on laevasõitu ohustavaid madalaid – Naissaarest idas Naissaare madal (sügavus kohati 3–4 m), sellest idas Keskmadal (7,4 m), Paljassaarest loodes  Vahemadal (3,8 m), Naissaare lõunatipu lähedal Hülkari madal – ja karisid (Littergrund ja Paljassaare kari ). Lahte suubuvad  Pirita jõgi  ja mitu oja (Tiskre, Mustjõgi). Veetase võib kõikuda 2 m ulatuses.  Reid asub lahe kagupoolses sopis, põhjapiiriks on Paljassaare põhjaotsa ja Miiduranna vaheline joon. Reid on avatud põhjatuultele, need tekitavad seal suurt lainetust (eriti sügisel) ja sadamatesse sissepääsu ootavatel laevadel tuleb otsida varjulist ankruplatsi, kuid see pole raske, sest põhi on sügavamates kohtades savine või mudane, madalamal liivane . Lahte sissesõiduks on 3 sihttulede liini: Tallinna ( Lasnamäe ) sihttuled Aegna ja Naissaare vahelt, Viimsi sihttuled Vahemadala ja Paljassaare vahelt ning Suurupi sihttuled Vahemadala ja Naissaare vahelt sissesõiduks. 1980 ehitati Vahemadalal merre 8-tahuline punane  tuletorn , mis kergendab omakorda sissesõitu Tallinnasse. Lahte suubuvad Pirita jõgi ja mitu oja (Tiskre, Mustjõgi). Veetase võib kõikuda 2 m ulatuses. Jääkattes on laht harilikult veebruari keskelt aprilli alguseni . Tallinna lahe ääres on mitu sadamat, Pirita jõe suudmes on Eesti peamine purjespordikeskus. Püsiv randumissild rajati lahe äärde 17. sajandil, muulidega kaitstud sadam pärast Põhjasõda .
Tallinna laht
Aegna ja Vahemadala vahelt
Tallinna sissesõiduks on üks
sihttulesid Suurupi ülemine tuletorn

KASUTATUD KIRJANDUS

• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/narva_laht2
  
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnu_laht1
  
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tallinna_laht3
  
• http://www.ts.ee/muuga-sada m
  
• http://www.ts.ee/vanasada m
  
• http://www.ts.ee/paljassaare-sada m
  
• http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/uudised/u/artikkel/sinivetikad-tallinna-lahe-keskosas.html
  
• http://lt.wikipedia.org/wiki/Narvos_%C4%AFlanka
  
• http://www.estfishing.ee/kalastusretked/