Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lõhe (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on ta kadunud?
Lõhe #1 Lõhe #2 Lõhe #3 Lõhe #4 Lõhe #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Angela Põder Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
rtf

Lõhi

Nad lahkuvad pesast alles kuu aja pärast. Noored lõhed on erksat värvi. Nad veedavad jões enamasti kaks aastat. Noorkalade toiduks on jões putukavastsed. Nad kasvavad selle ajaga kuni kahekümne sentimeetri pikkuseks. Merre minekul eredad vöödid ning tähnid kaovad ja keha muutub hõbedaseks. Meres kasvavad lõhed kiiresti. Toiduks on peamiselt kilu ja räim. Nad saavad suguküpseks tavaliselt mereelu kolmandal aastal. Siis rändavad nad oma sünnijõgedesse tagasi. Pulmarüüs lõhe keha tumeneb ning külgedele ja pähe ilmuvad punased ja oranzid tähnid. Lõhi on väga väärtusliku lihaga. Seetõttu on tema arvukus tugevasti vähenenud. Looduskaitse alla ei kuulu.

Loodusõpetus
thumbnail
15
doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest ­ seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Päripäeva lugedes on kala uimed ­ seljauim (D), sabauim(C), pärakuuim(A), kõhuuimed(V), rinnauimed(P). Omaette nähtus on rasvauim(ad) . Kalade uimede paigutus lõhe näitel Kaks paari uimeisid on paarilised (need on maismaaloomade esi- ja tagajäsemete eellased). Uimed võivad olla mitmeteks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Kiiruimelistel kaladel koosnevad uimed kiirtest ja nende vahelisest õhukesest nahast. Uimekiired toetuvad lihaste vahel asuvatele basaalidele ehk tugiluudele ja on peenelt juhitavad. Primitiivsetel kaladel on uime ehitus teistsugune:

Kasvatavate kalade bioloogia
thumbnail
13
docx

Kalakasvatuse konspekt

*Talub laia soolsuse vahemikku. Kasvatamise ajalugu *Pärineb ühest California piirkonnast. *Alustati kasvatamisega 1870 aastatel McCloudi jõe ääres Mount Shasta haudemajas. *Californiast Atlandi rannikule ja sealt Euroopasse ja mujale. Kasvatatakse parasvöötmes ja soojades piirkondades mägistel aladel *Tuntum aretusliin on Donaldsoni forell mis 1982 a. toodi ka Eestisse *Tänapäeval on käivitatud mitmed tõuaretusprogrammid. Välimus Meres kasvanud isenditel ja lõhe sarnaseks aretatud tõugudel on punane vööt nõrk. Hea toitumuse korral võib keha olla väga kõrge. Kasvandusest pärinevatel isenditel on uimed enamasti kulunud, eriti saba. Üks kala- kolm toodet Euroopas on kaks kaubaforelli suurust - valge või roosa lihaga portsjonforell ­ table trout (umbes 250- 400 grammi) ja punase lihaga lõheforell- large or salmon trout (2-3 kg). Portsjonforelli tarbitakse

Kasvatavate kalade bioloogia
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

2m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3m). i. Angerjas ­ j. Kasvatatase põhiliselt retsirkulatsioonisüsteemis. 4. Vikerforelli päritolu, toodang, tootetüübid ja tootjad maailmas. a. Vikerforell kuulub lõhelaste sugukonda. Sellele on andnud nime perek. Salmo ­ lõhe. Samas sugukonnas on ka perek. Oncorhynchus ­ idalõhed (gorbusha, keta jt), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss. Vikerforelli kasvatamisega alustati Kalifornias 1870-ndatel; ülemaailmne levik algas 1880-90-ndatel, praeguseks esineb kõigil kontinentidel. Eestisse toodi esmakordselt 1895, tõeline kasvatus algas introdutseerimisest 1952, massiliseks muutus 70-ndatel

Kalakaubandus
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

..................................... 16-17 7. LÄÄNEMEREISELOOMUSTUSE KOKKUVÕTE................................................................... 18 8. KALADE KOKKUVÕTE....................................................................................................... 19-20 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................... 21 Sissejuhatus Käes olev referaat kirjeldab Räime,Kilu,Lesta,Tursa ja Lõhe elu, sigimist ja elupaiku ning samuti ka toitumist. Iga kala kohta on lühikirjeldus ja samuti illustreeriv pilt.On ära toodud ka kalade ladina keelne nimetus. Iga kala liigi kohta on ka välja toodud tabel, kui palju on konkreetset kala aastas tonnides püütud . Referaadis on kirjeldadud ka Läänemerd. Läänemere suurim sügavus 459meetrit ja keskmine sügavus 55meetrit. Samuti on kirjeltatud Läänemere soolsusest, eri paikadest. Läänemere ääres asub üheksa riiki.

Loodus
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist

Eesti elustik ja elukooslused
thumbnail
13
docx

Läänemeri ja Läänemere kalad

Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse. 2.5 Lõhe Lõhe ehk teisisõnu ka lõhi (Salmo salar) on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg.

Bioloogia



Lisainfo

Lõhe – ihaldatud ja ohustatud kala

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun