Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Looduslike ühendite keemia labori protokoll (0)

1 Hindamata
Punktid

Tallinna Tehnikaülikool
Bioorgaanilise Keemia Õppetool
LOODUSLIKE ÜHENDITE KEEMIA LABORIPROTOKOLL
Koostanud : Luise Tiks
YASB61
112332
Tallinn 2014
Lipiidide eraldamine ja hüdrolüüs
  • Lipiidide eraldamine
    Analüüsitavaks prooviks oli räim, uuritava proovi mass oli 1,33g. Lipiidide eraldamiseks lisasime 27 ml kloroform: metanool (2:1) segu, homogeniseerisime kudet 2 minutit ning filtreerisime paberfiltriga. Filtrimise teel saime 23 ml lahust, millele lisasime 4,6 ml 0,9% NaCl lahust. Loksutasime, lasime kihistuda ning eemaldasime veekihi. Alles jäi 16 ml kloroformi lahust, millele lisasime 4 ml vesi:metanool (1:1) segu, loksutasime, lasime kihistuda (paremaks lahutamiseks kasutasime tsentrifuugi ) ning eemaldasime veekihi. Saadud kloroformilahuse kuivatasime Na2SO4-ga.
    Filtreerisime lahuse paberfiltriga ning kasutades vaakumrotatsioonaurutit roteerisime solvendi pealt ära. Kolbi jäänud sademe kaalutis oli 0,0438g=43,8 mg, arvestame, et lipiide oli ~40 mg.
  • Lipiidide hüdrolüüs
    Lahustasime lipiidid uuesti kloroformi, saadud lahuse jagasime kahe ependorfi vahel – ühte 10 mg lipiide, teise kogu ülejäänud lahus. 10 mg lahuselt puhusime kloroformi pealt ära, lisasime 500μl 0,6N KOH lahust 90% metanoolis ning kuumutasime 55-60◦C juures 1,5h, selle käigus toimus lipiidide aluseline hüdrolüüs.
  • Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine
    Ekstraheerisime lahust heksaaniga 3 korda pH9 juures, et eemaldada hüdrolüüsumata jäänud materjal. Hapustasime lahuse HCl-ga pH3-ni ning ekstraheerisime rasvhapped (4 korda heksaaniga). Kuivatasime lahuse Na2SO4-ga, roteerisime heksaani pealt ära. Lahustasime rasvhapped kloroformis.
  • Rasvhapete analüüs TLC meetodil
    Analüüsisime õhukese kihi plaadil hüdrolüüsitud lipiidide lahust ning lipiidide alglahust. Elueerimisseguna kasutasime heksaan:etüülatsetaat:jää-äädikas (3:1:0,05) segu, ilmutasime aniisaldehüüd-ilmutiga.
    Hüdrolüüsitud lipiidide proovis on selgelt näha rasvhappe (AA) standardiga kokku langev plekk, lisaks on näha, et rasvhapete kontsentratsioon proovis on tunduvalt kõrgem, kui standardis – st kõrgem, kui 1 μg/μl, mistõttu edasiseks tööks lahjendasin oma proovi 400 μl kloroformi lisamisega.
    Alglahuse proovis standardiga kokku langev plekk puudub, näha on mitmeid plekke AA plekist nii kõrgemal kui madalamal – kõrgemal on tõenäoliselt fosfolipiidid, kuna neil puudub karboksüülrühm, madalamal aga mitmesugused jäägid.
  • Rasvhapete segu kvantitatiivne analüüs TLC meetodil
    Määrasime rasvhapete kontsentratsiooni TLC meetodil, kasutades elueerimisseguna heksaan:etüülatsetaat:äädikhape (3:1:0,05) segu ja ilmutina forsformolübdeenhapet 2,5% etanoolilahuses. Rasvhapete kontsentratsioon uuritavas proovis oli suurem, kui standardil, st >1 μg/μl. Metüleerimiseks võtsime seetõttu 25 μl proovi ehk ~30 μg rasvhapet.
  • Rasvhapete metüleerimine
    Võtsime 25 μl proovi, aurutasime inertgaasiga puhudes lahusti ning lahustasime proovi metanoolis. Metüleerimiseks lisasime 200 μl diasometaani eetrilahust ning kuumutasime 37◦C juures, kuni alles oli ~10 μl lahust, puhusime inertgaasiga kergelt läbi. Lahustasime metüleeritud rasvhapped metanoolis.
  • Metüleerimise kontroll ja GC proovide ettevalmistamine
    Kontrollisime metüleerimise toimumist TLC analüüsiga. Plaadilt oli näha, et metüleerimine on õnnestunud, kuna proov oli vähempolaarne, kui standard (st plekk asus standardi plekist kõrgemal) ning oli suurem, kui standardi plekk.
    Jätkasime GC analüüsiga – kandsime metüleerunud proovi proovipudeli mikrosisusse, sulgesime tuubi ning panime proovipudeli GC aparaati.
  • GC analüüsi tulemused ja tulemuste analüüs
    GC analüüsil tuvastasime proovist 19 rasvhapet. Suurtes kogustes leidus proovis müristüülhapet (5%), palmithapet (26%), palmitolehapet (10%), olehapet (19%), linoolhapet (6%), eikosapentaeenhapet (6%) ja dokosaheksaeenhapet (6%).
    Küllastatud rasvhappeid oli 35,9%, monoküllastamata rasvhappeid oli 31,0% ja polüküllastatud rasvhappeid oli 26,7%. Ülejäänud osas oli piike, mille järgi polnud võimalik rasvhapet tuvastada. ω3 rasvhappeid oli 19,7% ja ω6 7,0%.
    Kirjanduse andmetel on keskmiselt küllastatud rasvhappeid 28%, monoküllastamata 47% ja polüküllastamata 24%. Nendest ω3 happeid 19,7% ja ω6 happeid 3%. Müristüülhapet leidub 4%, palmithapet 19%, palmitole hapet 5%, olehapet 20%, linoolhapet 1%, eikosapentaeenhapet 8% ja dokosaheksaeenhapet 9%.
    On näha, et suuremates kogustes leitud rasvhapped ongi iseloomulikud peamiselt loomsetele, eriti aga mereloomad rasvadele (palmitole, eikosapentaeen ja dokosaheksaeenhape), või laialt levinud kõigis rasvades ( palmithape , olehape ).
    Uuritavas proovis oli ~40 mg ehk ~3% rasvhappeid, ka kirjanduse andmetel on rasvade kogus 2,4-10,8%.
    Kuna rasvhapete sisaldus võib märkimisväärselt muutuda sõltuvalt hooajast, kala vanusest , kaalust jne, võib öelda, et GC analüüsil saadud tulemused on küllaltki realistlikud.
    Proovist leitud rasvhapped:
    Rasvhape
    Nimetus
    Kaksiksidemed
    Omadusi
    Kogus proovis
    C13:0
    Tridetsüülhape
    Küllastatud
    Leidub piimatoodetes
    1,8+1,3=2,1%
    C14:0
    Müristüülhape
    Küllastatud
    Leidub muskaatpähklis, palmirasvas, kookosrasvas ja mitmetes loomsetes rasvades
    5,30%
    C16:0
    Palmithape
    Küllastatud
    Leidub palmirasvas ja enamikus loomsetes rasvades
    26,07%
    C16:1
    Palmitolehape
    ω7
    Leidub taimeõlides ning loomsetes, sh mereloomade ja kalade rasvades
    10,27%
    C17:0
    Margariinhape
    Küllastatud
    Peamiselt mäletsejate rasvas ja piimarasvades
    0,35%
    C17:1
    Heptadetsenoidhape
    ω7
    Leidub looduses vaid väga väikestes kogustes
    0,79%
    C18:0
    Stearhape
    Küllastatud
    Leidub peamiselt loomsetes rasvades, kookosrasvas ja sheavõis
    1,63%
    C18:1
    Olehape
    ω9
    Leidub nii taimsetes kui loomsetes rasvades küllaltki suurtes kogustes
    16,48+2,68=19,16%
    C18:2
    Linoolhape
    ω6
    Leidub peamiselt taimsetes õlides
    5,59%
    C18:3
    α- linoleenhape
    ω3
    Leidub mitmetes taimsetes õlides, eriti seemneõlides
    3,25%
    C18:4
    Stearidoonhape
    ω3
    Leidub mitmetes taimsetes õlides, eriti seemneõlides
    2,39%
    C20:1
    Kondoihape
    ω9
    Leidub peamiselt jojobaõlis
    0,58%
    C20:2
    Eikosadieenhape
    ω6
    Leidub peamiselt taimsetes õlides
    0,96%
    C20:4
    Arahhidoonhape
    ω6
    Leidub peamiselt loomsetes rasvades, taimeõlides väga vähe
    0,48%
    C20:3
    Eikosatrieenhape
    ω3
    Leidub peamiselt taimsetes õlides
    0,68%
    C20:4
    ω3-arahhidoonhape ehk eikosatetraeenhape
    ω3
    Leidub loomsetes rasvades, eriti palju näiteks karpides
    0,96%
    C20:5
    Eikosapentaeenhape
    ω3
    Leidub palju rasvases kalas ja ka vetikates
    6,09%
    C22:3
    Dokosatrieenhape
    ω3
    0,36%
    C24:0
    Lignotserhape
    Küllastatud
    Väikestes kogustes leidub enamikus rasvades
    0,49%
    C22:6
    Dokosaheksaeenhape
    ω3
    Leidub suurtes kogustes külma vee kalades ja teatud vetikates
    5,93%
    C24:1
    Nervoonhape
    ω9
    Suurtes kogustes leidub lõhes ja mitmetes seemnetes
    0,24%
    Kirjanduse andmed pärit:

    Variation in fat content and fatty-acid composition of the Baltic herring Clupea harengus membras.” Szlinder-Richert J, Usydus Z, Wyszyński M, Adamczyk M.


    Tee alkaloidide määramine
  • Alkaloidide ekstraktsioon
    Uuritavaks objektiks oli Lipton Green Tea Citrus. Teepakikese kaal: 1,6496g. Tühja pakendi kaal: 0,3474g.
    Keetsin teepakikest 12 ml Na2CO3 lahuses nõrgal kuumusel 3 minutit. Kallasin lahuse pealt tsentrifuugitopsi, lisasin veel um 4 ml Na2CO3 ning kordasin kuumutamist, kallasin ka selle lahuse tsentrifuugitopsi. Jahutasin vedeliku jäävannis. Kokku sain 9 ml lahust.
    Lisasin 3ml kloroformi, loksutasin 3 minutit ning tsentrifuugisin, eraldasin Pasteuri pipetiga alumise kloroformikihi. Kordasin ekstraktsiooni 2 korda 2,5 ml kloroformiga. Ühendasin kloroformikihid. Kuivatasin kloroformilahuse 1-2g Na2SO4-ga.
  • Ekstrakti koostise analüüsimine TLC meetodil
    Analüüsisin ekstrakti TLC meetodil, standarditena kasutasin kofeiini (2mg/ml), teofülliini (2ml/mg) ja teobromiini (0,5mg/ml). Elueerimiseks kasutasin CHCl3 :C2H5OH (9:1) lahust. Vaatlesin plaati UV valguses.
    Kuna mingil põhjusel TLC plaat ei tulnud välja, kordasin katset, kuid plaat jooksis siiski viltu . Teiselt plaadilt on siiski võimalik järeldada, et suure tõenäosusega on tegemist kofeiiniga, kusjuures kontsentratsioon on kõrgem, kui standardil, st >2 mg/ml.
  • Eraldatud ainete koguse määramine
    Kallasin kloroformilahuse Na2SO4 kristallidelt keeduklaasi, aurutasin nõrgal kuumusel tõmbekapi all elektripliidil kloroformi pealt ära, jahutasin keeduklaasi maha ning kaalusin. Kuumutasin uuesti, et täielikult veenduda lenduvate ainete lahkumises. Kaalusin keeduklaasi uuesti.
  • Tulemused
    Tühja keeduklaasi kaal: 29,4289g
    Esimene kaalumine : 29,4945g
    Teine kaalumine: 29,4412g
    Kuna mass muutus pärast esimest kaalumist märgatavalt, arvestan teise kaalumise tulemust.
    Ekstrakti kaalutis: 0,0123g = 12,3 mg.
    Teepuru mass: 1,6149 g
    Kofeiinisisaldus teepurus: 0,76%
    TLC analüüsi käigus leidsin, et lahuse kontsentratsioon on >2 mg/ml. Kui arvestada, et lahust oli ~9 ml, siis tuleks ekstrakti kaalutis >18 mg. Samas võib plekkide suuruse järgi hinnates tulemust muuta erinev plaadile pipeteeritud kogus, lisaks ka see, et plaat jooksis viltu ning plekkide suurust oli raskem hinnata. Seetõttu võiks arvata, et kaalumisel saadud tulemus on õigem.
    Liptoni kodulehel on öeldud, et Lipton Green Tea Citrus sisaldab keskmiselt 11 mg kofeiini portsjoni kohta. Eeldatavasti on portsjoni all mõeldud ühte teepakikest, see suurus on aga ligikaudu võrdne kaalumisel saadud kofeiinisisaldusega 12 mg pakikese kohta.
    Kirjanduse andmete põhjal on rohelises tees keskmiselt 10-20 mg kofeiini pakikese kohta. Kofeiinikogus sõltub teelehtede vanusest, kasvupiirkonnast, mulla toitainete- ja niiskussisaldusest ja teelehtede hoiustamis- ning töötlemisviisist.
    Kirjanduse andmed on pärit:
    Lipton.com
    http://www.caffeineinformer.com/caffeine-content/green-tea
  • Looduslike ühendite keemia labori protokoll #1 Looduslike ühendite keemia labori protokoll #2 Looduslike ühendite keemia labori protokoll #3 Looduslike ühendite keemia labori protokoll #4 Looduslike ühendite keemia labori protokoll #5 Looduslike ühendite keemia labori protokoll #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor l2bukast Õppematerjali autor
    Nii rasvhapete kui ka kofeiinisisalduse määramise protokoll. Uuritavateks objektideks räim ja lipton green tea citrus.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Lipiidide eraldamine-hüdrolüüs ja GC analüüs
    4
    docx

    Lipiidide eraldamine, hüdrolüüs ja GC analüüs

    Lipiidide eraldamine, hüdrolüüs ja GC analüüs Uuritavaks objektiks oli seamaks 1,87 g. Töö eesmärgiks oli määrata määrata uuritavas preparaadis sisalduvad rasvhapped. Töö koosnes 3 põhiosast: 1. Lipiidide eraldamine looduslikust ainest 2. Lipiidide leeliseline hüdrolüüs 3. Rasvhapete gaaskromatograafiline analüüs Töö käik Lipiidide hüdrolüüs Algmaterjalile lisatud 30 ml kloroform:metanool segu (2:1 v/v) ja homogeniseeritud. Saadud segu filtreeritud läbi paberfiltri keeduklaasi, lisatud 0,2 mahtu 0,9% NaCl vesilahust ja loksutatud. Kihistunud lahusest eemaldatud pipetiga veekiht. Kloroformi kihile lisatud 0,25 mahtu vesi:metanool segu (1:1 v/v) ja segatud. Lahus tsentrifuugitud kihtide eraldamiseks ning taas veekiht eemaldatud. Kloroformi lahus kuivatatud Na2SO4-ga. Lahus valatud läbi paberfiltri eelnevalt kaalutud ümarkolbi ning vaakumrotatsioonaurutiga aurustatud lahusti pealt ära. Kolb kaalutud uuesti, lipiidide kaalutiseks saadud

    Keemia
    Lipiide määramine lõheproovis
    8
    doc

    Lipiide määramine lõheproovis

    Looduslike ühendite keemia Lõhest rasvhapete määramine Teostaja: Matriklinumber: Juhendaja: Ivar Järving Õpperühm: YASB Objekti nimi ja Lõhe, 0,081g (lipiidide kaalutis 1g proovist) lähtekaal Töö käik 1. Lõheproov purustati ja homogeniseeriti kloroform:metanooli seguga. 2. Eraldatud lipiidid hüdrolüüsiti leeliselises keskkonnas 3. Hüdrolüüsitud lipiidid eraldati hüdrolüüsumata materjalist heksaaniga happelises keskkonnas, sest leeliselises kk-s ei kulge hüdrolüüs lõpuni. 4. Vabu rasvhappeid analüüsiti TLC (õhukese kihi kromatograafia) meetodil. Plaadile kanti: - hüdrolüüsitud lipiidid - lipiidide alglahus - standardlahus (arahh

    Biokeemia
    Biokeemia lipiidid ja karotenoidid
    7
    docx

    Biokeemia lipiidid ja karotenoidid

    TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 2 Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui

    Biokeemia
    Biokeemia praktikumi juhend
    97
    pdf

    Biokeemia praktikumi juhend

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon .............

    Biokeemia
    Biokeemia praktikumi K T vastused
    30
    doc

    Biokeemia praktikumi K.T vastused

    (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid, kusjuures suhkrumolekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus reeglina laguneb ning tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed (aldoonhapped, uroonhapped). 4. Millised reaktsioonid olid seotud furfuraali ja 5-hüdroksümetüülfurfuraali tekkimisega? Kirjutage nende ühendite struktuurid ja kirjeldage, millest ning mille toimel nad moodustuvad. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. 6

    Biokeemia
    Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
    98
    doc

    Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

    rasvhapped, seevastu vähema kui 14 ja suurema kui 20 süsiniku aatomite arvuga ühendid on suhteliselt haruldased. Rasvhapped jagunevad küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvahapeteks. Küllastunud rasvhape on palmithape ja stearhape, monoküllastumata on olehape ning polüküllastumata linoolhape. Vahad – vahadena käsitletakse pikaahelalisi rasvhapete ja pikaahelaliste alkoholide estreid. Füüsikalis-keemiliselt omadustelt on vahad vees lahustumatud plastilised ühendite segud. Nende lahustamiseks tuleb kasutada alkohole, atsetooni või eetrit. Sõltuvalt keskkonna temperatuurist ja keemilisest koostises on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Vahade sulamistemperatuur on 60-100°C. Erinevalt rasvadest vahad sisuliselt ei rääsu. Mesilasvaha. Triglütseriidid – kujutavad endast kolmealuselise alkoholi glütserooli triestreid rasvhapetega. Looduslikud rasvad ja õlid on erinevate triglütseriidide segud. Triglütseriidid

    Spordibiokeemia
    Toiduained
    62
    doc

    Toiduained

    KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

    Toitumisõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun