Raha (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Turismi õppetool
Ants Banaan
TT-09
Raha
Referaat
Juhendaja :
Väimela 2009

Sisukord

Sissejuhatus 3
Numismaatika e. müntide kogumine 3
Väärtuslikud paberrahad ja mündid maailmas 5
Inflatsiooni mõju rahale 6
Ütlusi raha kohta 7
Raha Eestis 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad . Inimesed vahetasid kõikvõimalikke kaupu ning raha tekkele aitas kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said inimesed aru, et ühe vaadi eest kaks kirvest või väikese pärli eest suur härg ei ole just kõige otstarbekam vahetus. Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tšekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus.

Numismaatika e. müntide kogumine

Erinevate kultuuride ja riigikordade kiire hävimine ja vahetumine jätsid inimeste taskutesse lugematul arvul erinevaid münte. Ega täpselt polegi teada, kes ja kuna numismaatikaga tegelema hakkas, aga kehtetute müntide väärtustamine levis 20. sajandil väga kiiresti. Näiteks väärtustavad paljud eestlased esimese Eesti Vabariigi aegseid münte kuna need on tükike meie ajaloost ja saadud suurelt jaolt vanavanemate käest. Isegi mõningate selliste müntide hoiustamist ja säilitamist võime nimetada numismaatikaks.
Suurem põhjus numismaatikaga tegelemise vastu tekkis asjaolul, et aegade jooksul kogutud müntide hind hakkas märkimisväärselt kasvama. Näiteks võivad eksklusiivsemate müntide hinnad ulatuda miljonitesse isegi kümnetesse miljonitesse dollaritesse. Eesti pinnal vanim Liivi Ordu münt 13. sajandist müüdi eelmisel aastal Inglismaal toimunud oksjonil poole miljoni krooni eest.
Müntidest on olnud suur kasu ka ajaloolastele, näiteks mitmetel juhtudel on müntide peale vermitud kujundid ja pildid andnud laiema arusaama eksisteerinud kultuuride kohta. Paaril juhul on mündid olnud ainsaks tõendiks teatud kultuuri olemasolust.
Aegade jooksul on erinevates riikides välja antud erinevaid laua- ja meenemünte. Neid siis vastavalt sündmuse või tähtpäeva mälestuseks. Paljudel juhtudel mitmekordistub selliste müntide hind juba kuudega, kuna nende väljalaske tiraaž on olnud suhteliselt väike. Aga kuna kollektsionääre on suhteliselt palju, ongi selline olukord võimalik. Pankade uueks trendiks on puhta kulla müük müntide kujul. Oleks ju kole kui 30 000 krooni maksev kulla tükk meenutaks kalameeste põhjatina.

Väärtuslikud paberrahad ja mündid maailmas

$7,590,020. Kõige kallim USA-s käibel olnud münt.(84,211,271 EEK)
£115,100 Seni väärtuslikumad Aasia paberrahad. (2,061,095 EEK)
460 000 EEK väärtuselt, Eesti alal, teisel kohal olev münt.

Inflatsiooni mõju rahale

Inflatsioon on üks vanemaid majandusprobleeme. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus.
Inflatsiooni vastand on deflatsioon , mille puhul hinnad langevad ja rahaühiku väärtus kasvab. Seda juhtub majanduses väga harva, põhjuseks võib olla olulise tooraine (n. nafta ) hinna langus.

Ütlusi raha kohta

Inflatsioon on ainus maks, mida saab peale suruda ilma seadusteta. Milton Friedman
Raha suurim vaenlane on inflatsioon, suurim sõber - intressimäär.
Raha ei tee õnnelikuks, aga raha puudumine teeb õnnetuks.
Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (Eesti vanasõna)
Kopikas pole raha, räim pole kala, randlane pole mees. (Soome vanasõna)
Raha on öörgi, kala on kiiskki. (Soome vanasõna)
Kopik ka raha ja lutik liha. (Eesti vanasõna)
Markki on raha, kirpki on liha. (Soome vanasõna)
Aeg on raha. (Ameerika vanasõna)
Rahal on oma väärtus.
Raha ei haise. (Vespasianus)
Too ei ole raha, mis pakutas; too om raha, mis kätte andas. (Eesti vanasõna)
Raha on inimesel vaid siis, kui ta selle ära annab. ( Araabia vanasõna)
Raha paneb rattad käima.
Kes ainult raha rabab , selle on võtnud raha oma orjaks. (Šveitsi vanasõna)
Kui tahad , et raha tuleks uksest sisse, pead seda enne aknast välja viskama .
Tühjalt ei tohi tule juurde minna, raha peab kaasas olema ja toit ka. (Karula vanasõna)

Raha Eestis

Teated rahast ja kaubavahetusest enne ristirüütlite tulekut on puudulikud. Pole sellest ajast ju mingeid kirjalikke ülestähendusi ja ainult mündileidude põhjal on võimalik saada mingit pilti. Mündileide Eesti aladel on siiski küllalt arvukalt, nii on EE andmetel leitud u. 16000 münti, mis on vermitud ja ilmselt ka Eesti aladele sattunud enne sakslaste ja taanlaste vallutusi. Neist on u. 6000 Araabia ja Bütsantsi päritoluga ja põhiline osa leitud müntidest pärinevad 9.-12.sajandist.
Vanimad Eestis leitud mündid on keisriaegsed rooma mündid - leitud Lõuna Eestist. Edasi järgnevad Bütsantsi, Pärsia ja Araabia mündid. Suur müntide vool algas IX sajandil Idast ja lõppes XI sajandil araabia maailma tabanud majandusliku ja poliitilise kriisiga . Need nn. kuufa mündid (hõbe dirhemid) on pärit mitmesugustest Ees-Aasia muhamediusuliste vürstide riikidest. XI sajandist alates on ülekaalus anglosaksi ja saksa denaarid (pennid). Peale müntide on leitud hulgaliselt vermimata hõbedat kas valatud või tahutud kangides, võrukujuliseks kõverdatud või vormituis tükkides.
Sel ajal Eestis münte ei vermitud. Kaubavahetuses kasutati hõbedat, olid ju tolleaegsed mündidki hõbedast. Maksmine hõbedas toimus kaalu järgi - haudadest on leitud kaale ja vihte. Ei ole aga võimatu, et üldtuntud münte anti ja võeti vastu kaalumata. Eesti oma rahasüsteemi kohta puuduvad andmed, küll aga oli eestlastele tuntud Vene rahaarvestus ja ka Skandinaavia arvestusmark.
Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi.
Eesti Vabariigis käibib praegu Eesti kroon, mis tuli uuesti käibele 20. mail 1992. Ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon.  Eesti kroon jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid).Ka Eesti riik tahab kunagi euro kasutusele võtta!

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et mõiste raha on läbi aegade olnud väga muutlik , kuid arvatavasti on maailm 19. ja 20. sajandiga lõpuks leidnud ideaali lähedase rahasüsteemi, mis sobib nii siseriiklikuks, kui maailmamajanduslikuks vormiks. Seda siis paberraha ja müntide näol ning kokkulepitud valuutakurssidega. Vanadest aegadest pärit raha kasutussüsteemide tagasitulek teokarpide, kohviubade või orjade näol pole meie ajale enam kohane. Samas pole välistatud, et maailma rahasüsteemist paari sajandi jooksul ka paberraha ja müntide aeg saab ükskord läbi. Hea alternatiiv sellele oleks pidev e-raha arenemine. Eesti ja veel mõned arenenumad Euroopa e-riigid oleksid säärasele süsteemile üleminekuks valmis arvatavasti juba paarikümne aastaga. Sellisel teemal spekuleerimine ei oleks Eesti jaoks utoopia, kuna niigi on võimalik peaaegu kõigis instantsides võimalik maksta pangakaardi või interneti panga teel. Võimatuks teeb ülemaailmse e-raha süsteemi levik asjaolu, et kolmanda maailma riikides võtab sellise infotehnoloogia areng aega vähemalt aastakümneid, kui mitte sadu.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Raha
Jelizavetin, G. Raha. Tallinn: Kirjastus „Valgus” 1970
http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/raha_ajalugu.html
http://www.kastnaselts.ee/?Ajalugu:Raha_ajaloost