Evolutsioon ja elu areng maal, mikro- ja makroevolutsioon (0)

Evolutsioon    Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja  mitmekesisemaks  Evolutsioonivormid  1. Füüsikaline evolutsioon ​ (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk)   - Tekkisid molekulid, aatomid  ​→ ​ planeedid  - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid),  ​planeedid  (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa)    2. Keemiline evolutsioon  - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, 
lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid 
(monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid 
(polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 
  3. Bioloogiline evolutsioon ​ - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite  väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat 
tagasi- tekkis inimene 
  4. Sotsiaalne evolutsioon  ​- inimühiskonna areng  - Umbes 2 milj. a. tagasi inimese teke 
  Evolutsiooniteooria väljakujunemine   Veidi peale keskaega (enne ristiusk)  I evolutsiooni  ​õpetus  Jean Baptiste Lamarck ​ (prants.) 19. saj.  - Väitis, et ​ elu on ise maale tekkinud​, mitte jumala loodud  - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud 
  Keskkonna muutus  ​→ ​ eluviisi muutus ​→​ harjutamine/mitteharjutamine ​→​ ehituse muutus ​→  pärandub järglastele  ↑  Vale  I täielik evolutsiooni ​teooria  1858 avaldas  ​Charles Darwin​ raamatu “Liikide tekkimine”, kus avaldas oma teooria   


- Kõikidele organismidele on omane  ​paljude järglaste saamine  - Looduses esineb individuaalne muutlikkus (iga järglane on erinev), mis pärandub  - Ressursside hulk on piiratud  - Olelusvõitlus ​ (konkurents)  - Kõik järglased ei ole võrdselt edukad  - Toimib  ​looduslik valik​ - suurim tõenäosus ellu jääda ja järglasi anda on nendel  isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini ( ​kohastumused​)    Evolutsiooni tõendid    1. Paleontoloogilised leiud ​ ​- fossiilid ehk kivistised   - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks  - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid)  - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria  - Ürglinnu kivistis - ülemineku faas (vahevorm)    Ürglinnud elasid umbes 150 milj. a. tagasi    2. Anatoomilised tõendid ​ ​- võrreldakse erinevate organismide kehaehitust  - Erinevatel organismidel on põhijoonelt sarnane kehaehitus  - Põlvnemine ühest eellasest    - Homoloogilised elundid ​ - Sarnase ehitusega elundid, aga ülesanne võib  olla erinev, nt. selgroogsete jäseme ehitus  - Analoogilised elundid ​ - Ülesanne sarnane/sama, aga ei ole ehitus on erinev  (ühine eellane kaugel), nt. putukate ja lindude tiivad,  ​ei ole evolutsiooni näide  - Mandunud elundid ​ (rundimendid) - Oma esialgse ülesande kaotanud  elundid, nt. inimese karvkate, saba(kont), kolmas silmalaug 
  3. Lootelise arengu võrdlemine ​ ​- võrreldakse erinevate organismide lootelise arengut  (selle etappe) 


- Keerulisemate organismide lootearengus esinevad lihtsamate organismide 
loodete arenguetapid (tähendab seda, et nende eellane oli ühine), nt. lõpuse 
pilud kaladel    4. Molekulaarbioloogilised tõendid ​ - võrreldakse erinevate organismide DNA-d  (nukleotiidide järjestust) ja valke (aminohapete järjestust) 
  5. Biogeograafilised tõendid ​ - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite  triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus  - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised 
okaspuud)  - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru  - Lõuna-Ameerika ja Aafrika    6. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus  - Inimeste poolt tehtud valik on muutnud paljud organismid oma lähteliikidest 
väga erinevaks  ​→ ​ toimub looduslik valik, nt. koeratõud (paljudel juhtudel  erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist)  Elu areng maal   Elu tekkis vees umbes 4-3,5 mld. a. tagasi ja arenes seal umbes 2,5 mld. a. enne kui jõudis  maale    1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid ​ -​ bakterid​ (eeltuumsed)  - Heterotroofsed ​ (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda  ise)  ​anaeroobsed​ (ei kasuta hapniku) ​bakterid​ (​lipiidse rakutuumaga ​)  - Läksid veepõhjast kõrgemale  - Autotroofsed ​ (fotosünteesijad ehk tsüanobakteid - ürgbakterid)  anaeroobsed ​ ​bakterid  - Molekulaarse O ​2​ tekkimine ​→​ maismaale ​→​ atmosfääri muutus,  tekkis osoonikiht  ​→ ​ esimene massiline väljasuremine  - Hingavad ​ ​bakterid​ - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2)    2. Rakutuumaga ​ ​(membraani sissesopistumise tulemusena - 2-kihiline  tuumamembraan)  ​üherakuliste teke  - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine)  - Fagotsütoosi ​ teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine  - Tekkis  ​endosümbioos​ (võttis aega umbes 2 mld. a.) - rakusisene sümbioos eri  tüüpi rakkude vahel  - Loomne rakutüüp - mitokondritega  - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega 
 
  - Tõestab:  - DNA olemasolu 


- 2 membraani (välis ja sise)  - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 
  3. Hulkraksuse teke  - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik  ​peamised  ehitustüübid ​ (umbes 540 milj. a. tagasi)  - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad (umbes 1 mld. a. tagasi)  ​→  pruun- ja rohevetikad  ​→ ​ maismaa taimede eellased  - Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud (umbes 700 
milj. a. tagasi)  - Käsnad  - Ainuõõssed (meduusid, korallid)  - Limused (teod)  - Ussid (kaanid)  - Lülijalgsed  - Okasnahksed (merisiilid, meritähed)  - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad)     Siirdumine maismaale  Taimeriik:  - Siirdumine maismaale umbes 450 milj. a. tagasi  - Poolveelise eluviisiga, eostega paljunevad taimed  - Sammaltaimed  - Sõnajalgtaimed  - Vähenes süsihappegaasi sisaldus (kliima muutus kuivemaks ja 
külmemaks)  - Paljasseemnetaimed  - Õistaimed ehk katteseemnetaimed    Loomariik:  - Siirdumine maismaale umbes 400 milj. a. tagasi  - Esimesed olid lülijalgsed (hulkjalgsed)  - Järgmised llimused ja ussid  - Seejärel esimesed selgroogsed (kahepaiksed -  ​kalad ​) ja ​roomajad​ (vees,  õhus, maismaal)  - Roomajatest kujunesid välja:  - Imetajad (200 milj. a. tagasi)  - Linnud (150 milj. a. tagasi)  Mikro- ja makroevolutsioon  Mikroevolutsioon  Liigisisesed evolutsioonilised muutused, mis võivad viia uue liigi tekkeni  - Kohastumine ​ on põhiline mikroevolutsiooni protsess 


- Liigiteke ​ ühendab mikro- ja makroevolutsiooni (üleminek)  Makroevolutsioon  Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng  1. Mitmekesistumine 
2. Täiustumine 
3. Väljasuremine   
Evolutsiooni tegurid:  1. Mutatsioonid -  ​võimaldavad uute tunnuste tekkimise  2. Geenivool 
3. Geenitriiv 
4. Olelusvõitlus 
5. Looduslik valik -  ​peamine evolutsiooni tegur ja evolutsiooni suunav jõud  Olelusvõitlus  Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest 
 
Olelusvõitluse põhjused:  - Organismid on väga viljakad (palju järglasi)  - Vähe ressursse   
Olelusvõitluse tagajärjed:  - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid  - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid, kes ei saa järglasi  - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides  Looduslik valik  Looduslik valik on populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine 
 
Loodusliku valiku põhjused:  1. Individuaalsed pärilikud iseärasused, mis on olemas ja muudavad ühe populatsiooni  isendid üksteisest erinevaks  2. Olelusvõitlus     
Loodusliku valiku tagajärjed:  1. Suurenab sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis 
2. Populatsiooni  ​kohasus​ kasvab/suureneb  3. Kujunevad välja  ​kohastumused   
Loodusliku valiku vormid:  1. Säilitab/stabiliseerib juba varem välja kujunenud kohastumisi - muutmatu keskkond  - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on nn keskmise tunnusega isenditel 


- Nende A  ​↑ ​, äärmuste A ​↓​, näiteks:  - Fotosüntees ja rakuhingamine, nn “elavad fossiilid”  2. Suunav - toimub siis kui keskkond muutub ühes kindlas suunas  - Eelise ellu jääda ja järglasi anda on ühe äärmusliku tunnusega isenditel  - Nende A  ​↑ ​, keskmiste A ​↓​, näiteks:  - Tööstuslik melanism  3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei  sobi, äärmuslikud sobivad  - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel  - Äärmused  ​↑ ​ , keskmiste A ​↓​, näiteks:  - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu)  Kohastumused  Kohastumine    Kohastumised on organismirühmade omadused, mis aitavad ellu jääda ja paljuneda antud  keskkonnas   
Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud)  - Arenguliselt piiratud   - Roomajatel: viie varba teke, kahepaiksetel on neli varvast  - Vastandikud tegurid  - Kaelkirjaku kohastumus - saab puulatvadest hästi toitu kätte, kuid vett juues 
muutub ta kergelt rünntavaks  - Antiloobid: väga kiired  ​→ ​ jooksmine võtab palju energiat ​→​ söövad selle  taastamiseks pidevalt  ​→ ​ kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad  - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas  - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega  ​→ ​ ​lumevaesel  talvel hea saakloom  - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte  - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat  ​→ ​ ​nõel jääb kinni ​→​ rebib oma kere  puruks  ​→ ​ ​sureb   
Evolutsiooni geneetilised alused:  - Populatsiooni genofond ​ - kõikide geenide ja alleelide kogum populatsioonis:  määrab ära tunnuste varieerumise selles populatsioonis  - Populatsiooni geneetiline sagedus  ​- I​ a ​ - populatsiooni isendid on omavahel rohkem  sarnased  - Mutatsiooni ​ ​muutlikkus​ - Tekivad uued alleelid, võivad tekkida ka uued geenid  - Kombinatiivne ​ ​muutlikkus​ - Geenide ja kromosoomide ümberkombineerimine,  muutab tunnuste esinemissagedust  - Geenivool ​ (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid  varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne 


- Geneetiline triiv/ ​geenitriiv​ - Populatsiooni geneetilise struktuuri järsk muutumine  populatsioonis, arvukuse järsk langus  - Pudelikaelaefekt  - Asutaja efekt  Liik, liigiteke  Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi    - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat  - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud  - Isolatsioon - tagab liigi säilimise ajas    1. Geograafiline isolatsioon ​ - liikide levikualad ei kattu ​→ ​ liigid ei ristu  - Aafrika ja India elevant  - Ameerika ja Euroopa naarits  2. Bioloogiline isolatsioon ​ - liigi bioloogilised iseärasused, mis soodustavad ristumist  oma liigiga ja takistavad ristumist võõra liigiga  - Ajaline eraldatus -  ​pudemine/õitsemine erineval ajal (kirss, õun)  - Erinevad signaaltunnused -  ​hääled, lõhnad jne, nt. sookured - pulmatants  - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad 
( ​mesilased õietolmu tassimas ​)  - Loode tekib, aga hukub ( ​ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine ​)  - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - 
muul (hobuse ja eesli ristamisel) 
  3. Geograafiline liigiteke  ​- algab geograafilise isolatsiooniga ja lõppeb bioloogilise  isolatsiooniga  - Rühm isendeid eraldub lähterühmast  ​→  ​geograafiline isolatsioon  - Muutub eraldi rühma geneetiline struktuur (geenitriiv + mutatsioonid + 
kombineeritud muutlikkus)  - Erinevates keskkonna tingimustes muutub loodusliku valiku suund  - Aja jooksul  ​→ ​ uued kohastumused  - Tekib ristumisbarjäär lähterühmadega 
 
  Makroevolutsioonilised protsessid  1. Mitmekesistumine  - Põhjus: ​ Kohastumine uute elupaikade ja sealsete ökoloogiliste teguritega  (tingimustega: temperatuur, valgus, toit, haigustekitajad, taimede puhul: muld)  - Näiteks:  - Divergents ​ - Lähteliik hargneb uuteks üksteisest ühe erinevamateks  liikideks (imetajate mitmekesisus, Darwin uuris vinte) 


- Konvergents ​ - Eripäritolu organismirühmade väliselt sarnaseks  muutumine kohastudes sarnases elukeskkonnas (haikala - 
organismirühm kalad, delfiin - organismirühm imetajad, pingviin - 
organismirühm linnud, näiteks sarnasuseks voolujoonelisus, 
uimed/loivad) 
  2. Täiustumine  - Uue keerukama ehituse ja eluviisiga organismirühmade teke ja areng ehk 
evolutsiooniline progress ( ​lindude ja imetajate teke roomajatest ​)  - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks 
inimese saba -  ​osaline​ (vastand täielik) taandareng    - Täielik taandareng ​ - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi  on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 
  3. Väljasuremine  - Liigiline väljasuremine  - Massiline väljasuremine  - Põhjused:  - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt 
spetsialiseerunud liigid või liigid väga suuremõõtmeliste isenditega  - Kliima või elutingimuste järsk muutus  - Inimtegevus  Inimese sarnasused ja erinevused võrreldes primaatidega  Konspekteeri ise, õp. lk. 56-59 
 
Sarnasused:   1. Jäsemete viis sõrme ja viis varvast (jäsemed on kohastunud haaramiseks ehk sõrme  ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid, pöidla asend)  2. Hea nägemine 
3. Suur aju   
   
Erinevused:  1. Kõrge keskmine eluiga 
2. Inimese ajumaht on kolm-neli korda suurem kui inimahvidel 
3. Hammastik - Purihambad on tugevad ja paksu vaabaga, lõike- ja silmahambad on  purihammastega võrreldes palju väiksemad  4. Karvkate evolutsiooni käigus peaaegu kadunud 
5. Higinäärmete hulk teiste esikloomadega võrreldes märkimisväärselt suur 
6. Inimene on ainus esikloom, kes liigub püstiasendis 
7. Inimene suudab kõnelda tänu suuõõne ja kõri erilisele ehitusele 
8. Inimesed oskavad tehnikat kasutada 


Inimese eelased ja nende kohta kaks iseloomustust  1. Lõunaahv ​ ehk ​australopiteekus​ - Inimese sugukonna väljasurnud perekond, millest  põlvneb inimese perekond  2. Püstine inimene ​ - Organism ei kuumenenud enam üle, sest püsti kõndivale isendile  langes 60% vähem päikesekiirgust, pealael asunud karvad kaitsesid aju 
ülekuumenemise eest  3. Osav inimene ​ - Tähtis toiduga seonduv avastus oli tuli, liha hankimine eeldas isaste  koostööd, seega olid olulised sotsiaalsus ja suhtlemise areng (algeline kõne)  4. Neandertallane ​ - Euraasias välja kujunenud inimliik või inimese alamliik, kes  paralleelselt nüüdisinimesega elas umbes 150 000 kuni 40 000 aastat tagasi