Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa:
Suurem osa püütakse Läänemerest ja väiksem osa siseveekogudest. Lisaks on Eesti püüdnud kala ka väljaspool Läänemerd. Eesti kalapüük jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük, sisevete kalapüük ja kaugpüük. 2015. aastal püüti Läänemerest 59 326 tonni kala, mis on ligikaudu 81% kogupüügist. Kalapüük on kasvanud 9% võrreldes 2014. aastaga. Kõige rohkem kala saadakse avamerepüügilt. Tähtsamad töönduslikud kalaliigid on kilu, räim ja tursk. Siseveepüük on võrreldes Läänemere-püügiga väiksemamahuline, kuid siiski oluline osa riigi kogupüügist. Sisevetes püütud kalakogus ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Siseveepüügis on suurim osatähtsus Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest püütud kalal 2015. aastal ligikaudu 87%. Ülejäänud 23% saadakse Võrtsjärvest, Emajõest ja teistest väiksemates jõgedest ja järvedest. Enim püütakse sisevetest ahvenat, latikat ja koha, aga ka särge ja haugi.
78.Tomate die -n Tomat 79.Traktor der -en Traktor 80.Volleyball der - Võrkpall 81.Gebüsch das -e Võsa 82.Meerenge die -n Väin 83.Luft die - Õhk 84.Pilz der -e Seen 85.Same der -n Seeme 86.Schwein das -e Siga 87.Zwiebel die -n Sibul 88.Vulkan der -e Vulkaan 89.Kreuzotter die -n Rästik 90.Strömling der -e Räim 91.Storch der -``e Toonekurg 92.Landschaft die -en Maastik 93.Elch der -e Põder 94.Norden der - Põhi 95.Süden der - Lõuna 96.Osten der - Ida 97.Westen der - Lääs 98.Mond der -e Kuu(taevakeha) 99.Kohl der - Kapsas 100.Kanu das -s Kanuu
hea maitsega Kasvamis protsess • Algul sorteerisin paremad seemned halvematest ja istutasin maha seemned (7.03.2015). • Esimesed võrsed tekkisid 16. märtsil • 13 aprillil pidin juba ümber istutama suurematesse pottidesse. • Varrsi oli näha 27 aprill. • Esimesi rohelisi vilju oli näha 16 juuni. • Väetamiseks kasutasin räime meetodid mis teeb mulla toitaine rikkamaks. Kokkuvõtte Järelduseks sain, et taimed, mille mulla sisse oli maetud räim, kasvasid suuremaks kui need mille potis oli ainult muld. Päikesest kaugemal taimed olid päikese poole kasvanud. Sügiseks oli muld potist enamasti kadunud ja kastes vesi imbus kehvemini mulda. Tomati viljad hakkasid ilmuma juba suve keskel ja pidevalt tuli uusi õisi ja vilju juurde kuni hilise sügiseni. Seemnest eimese väjatulnud taimeni kulus aega umbes 10 päeva. Taimi tuli kasta iga päev muidu muutus muld kuivaks ja tükkiks. Kui oli liiga palju kastedud muutusid viljad vesiseks
Kontserdi retsensioon Andreas Hõlpus 14. novembril käisin Arensburgis kuulamas Andreas Hõlpuse kontserdit. Kohal oli väga vähe inimesi, millest on kahju, kuna kontsert oli tasuta ning Andrease esitusel kõlasid väga ilusad ning enamasti tuntud laulud. Õhkkond oli restoranis hubane, inimesed einestasid ning kuulda oli mõnusat jutusuminat. Esimese loona kõlas ,,Vala Veini". Lugu tekitas väga nostalgilise tunde, ilmselt oma rahuliku meloodia pärast. Selle laulu juures meeldis mulle kõige rohkem see, kuidas esitaja näitas välja oma emotsioone. Oli näha, kuidas ta elas oma loosse väga sisse, kandis edasi rahu. Selle armsa kontserdi juures oli suureks plussiks see, et esitaja rääkis enne iga laulu algust pisikese loo. Rääkis miks ta just selle laulu valis või millised on tema enda tunded ja mõtted nende konkreetsete lugudega seoses. Enne, kui ta hakkas laulma laulu ,,Leekiv...
moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eesti kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha./ umbes 95% püütud kalast saadakse Läänemerest Metsandus Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus. Leppneeme sadam (transport liigub Leppneeme ja Prangli saare vahel). Haabneeme: FK Arena (kardirada), Viimsi SPA ja H2O veepark, erinevad ostukeskused, ...
- piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt viis Kartulipuder, keedukartul, praekartul, kartulipüree, kartulilumi 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2-he roa valmistamist. Suitsulest, vürtsikilu, räim tomatis, ahjukala 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Omlett muna vahtu, lisan piima, maitsestan(sool pipar) Munapuder 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Koot, jalad, rinnaliha tükid kasutatakse puljongite ja suppide valmistamisel 9. Kirjelda püreesüppide valmistamist ( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Köögiviljadest, kanast, seentest, tangainetest, lihast, kalast- vedelikuna puljong, vesi , lisada võib veel koort, sulajuustu
Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Tähtsamaid võõrliike: Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) karbiline Mytilopsis leucophaeata vesikirbuline Cercopagis pengoi
Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib ...
Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Kokkuvõte : Tänu loodusvaratele toodavad sõiduautoasi Volvo, Scania. Rootsi on üks domineerivaid metsatööstusi 2013 aastal hinnati metsatööstuse tootmisväärtuseks 215 mld SEK-i ning sellest ca 60% moodustab eksport.
TOIDUAINETE EELTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja: Ülesanne : Täiendada tabelit eeltöötlemise võtete kohta toodud näite varal. Eeltöötlemise Eeltöötlemise võtte Töövahendid eeltöötlemise Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte võtted, eesmärk/eesmärgid võtte läbiviimiseks kasutamise kohta (1-3) mida tead (miks seda tehakse ?) Näide : · liha · suletav marineerimise nõu · liha tükeldatakse sobiva · toore liha marineerimine Liha murendamiseks · segamisvahend marinadi suuruse ja kujuga grillimiseks marineerimine · lihale paremate komponentide segamiseks ...
Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keraskärss- ja hulkharjasussid. Mantelloomad Kammloom Botnia ja Soome lahest avastatud niidirullisuurune Ameerika vetest pärit võõrliik kammloom võib soodsate asjaolude kokkulangemisel Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu Kaladest veel tursk, lest, merihärg, tuulehaug, makrell jne. Merivarblane Linnud Hank, kivirullija, alk, pardid, kajakad, västrikud, merisk, lauk, luiged jne. Merisk Imetajad Viigerhüljes, hallhüljes, pringel e. Seakala (kuulub delfiinlaste sugukonda)
........... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid ................................................................................. 13 3. Läänemere traalpüük ................................................................................................ 14 3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast ....................................................... 14 3.2. Laevastik ja püük ..........
Peamiselt uuritakse 17 mürgisema dioksiini ja furaani kontsentratsioone. Nende TEF väärtused on toodud tabelis 1. Euroopa Liidus on dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde lubatud nädaladoosiks 14 pg WHO-TEQ kehakaalu kilogrammi kohta. Dioksiinid läänemeres Läänemere kalade dioksiinisisaldus on Põhjamere kalade omast suurem. Arvatakse, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad toksikantide summaarsest sisaldusest 80-85% kalast. Läänemeres püütud kaladest 90% moodustavad räim, kilu ja tursk. Lõhi moodustab Läänemere püükides ligikaudu 1%. Seoses madala merevee soolsusega Eesti rannikumeres on viimasel aastakümnel tursa osatähtsus tööstusliku kalana praktiliselt olematu. Et dioksiinid ladestuvad rasvas, siis on toksikantide suuremaid sisaldusi täheldatud just rasvasemates kalades nagu räim ja lõhe. Saksamaal 1995. aastal analüüsitud 184 kalaproovis osutus dioksiinisisaldus kõige suuremaks Läänemere räimes (2,885 pg TEQ/g)
Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad Umbes 30 liiki kalu elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui ka rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus.
· Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. · Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. · Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. · Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. · Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. · Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? · Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. · Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. · Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks
pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uumeat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuuuun rönttöneni . Vahe on selles, et riisipudrus asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kalaroad Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas : lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug.. Piimatoodetest on kuulsaim viili, mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse. Lapi traditsiooniline roog on lepäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosig ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on palgaks ka suvistele heinalistele. Lihade kasutamisel soomlastedl tabusid pole
saada. Kala saadi rannarahvalt vahetuskaubana või siis osteti. Varasemalt oli mereandide ja teravilja väärtus sama, kuid mida aeg edasi seda väärtuslikumaks see muutus. Põllumehed sõitsid pikki vahemaid, et rannarahvalt kala osta, see oligi üheks põhjuseks, miks osteti kokku suuremaid koguseid ja säilitamiseks soolati ja kuivatatai. Vanad eestlased ei söönud kaugeltki kõiki kalu. Peamisteks olid silk, räim ja kiisk. Enne 20. sajandit ei kasutatud toiduks angerjat, turska, kivilutsu, tuulehaugi jne. Mõnelpool nimetati angerjat mereussiks või siis põõsaaluseks. Setud lausa jälestasid seda kala ning saarerahvad arvasid, et angerjas püünises, toob halba õnne. Venelased müüsid nende püünistesse jäänud angerjad Eestisse, kus neid keedeti ja kasutati toiduks lehmadele. 20. sajandi alguses oli suhtumine angerjasse juba parem.
ÜKP eesmärk on tagada, et kalandus oleks keskkonnaalaselt jätkusuutlik ja et see oleks ka ELi elanikele toidu allikaks. Eesmärk on ka kalandusega tegelevatele kogukondadele tagada rahuldav elatustase. Pikas perspektiivis peab säilima kalapopulatsioon ning liigid ei tohi hävida. (Euroopa parl… , 2013) 4 1.2. Kalavarude majandamine Üldiselt on kalirte püütav kala liikidest, kus on kõrge paljunemisvõime, näiteks räim. See ei tähenda, et kalavarud oleksid ilmatu suured ja püüda võib kuitahes palju. Püüki peab kontrollima, et kalavarud säiliks ja kalapüük oleks majanduslikult efektiivne. Kalavarude majandamine aitab kindlustada kalavarude pikaajalise saagikuse elujõulisuse. Kalavarude reguleerimine toob kaasa ka kasumliku tööstuse ning kaitse ka muudele eluvormidele meres, mitte ainult kalade. Kalavarude majandamise peamine eesmärk on tagada maksimaalne jätkusuutlikus
asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Nt Läänemere räim on lõhestunud kaheks rassiks: kevad- ja sügisräimeks. Kuna räim koeb temperatuuril kuni 18 C, siis suvine soe vesi katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud. Stabiliseeriv valik — stabiliseeriv hek säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Tavaliselt mõistetakse seda valikut kui keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemist suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes
2. Läänemere hüljestest on viiger suurepäraselt kohastunud karmi talvega. Ta suudab elada Soome lahe ja Põhjalahe jäätuvatel merealadel, hoides oma sukeldumis jääaugud ja hingamisaugud pidevalt lahti. Jää all pimedas oskab ta leida tee ühe augu juurest teise augu juurde. Kevadel kaevab viiger rüsijäässe lume alla ja sünnitab valgekarvalise poja. Hülged söövad peamiselt kala. Läänemerel on nende tähtsaks saagikalaks räim. Lisaks sellele söövad hülged meelsasti merikilke, väikesi kalu, turska ja siiga. Hülged nagu merikotkadki on toitumisahela viimane lüli, seetõttu koguneb nende organismi palju keskkonnamürke. Eriti viigrid on selle läbi kannatanud: paljud emasloomad on kaotanud sigimisvõime. Nafta Reostus Karile sattunud laev, eriti tanklaev võib purunemise korral vette sattuva naftaga reostada ulatuslikke merealasid. Kõige suuremas ohus on siis veelinnud. Eriti talvel võib saatuslikuks
lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana.
ka sinivetikateks ehk sinikuteks.Praegu on nad paigutatud bakterite hulka.Tsünoabakterid võivad vette eristada mürgiseid aineid ja seepärast on sellel ajal kui meres on sinikud ehk tsünoabakterid meres ujumine keelatud. Läänemere loomastik Läänemeres elavad loomad jagunevad kaladeks , selgrootudeks ja imetajadeks. Kalad Läänemere mageda vee tõttu ei saa paljud merekalad seal elada, kuid osad merekalad siiski elavad seal.Seal elavad merekaladest põhiliselt räim , kilu, tursk , lest ja lõhe. Läänemeres elavad lisaks ka magevee ja siirdekalu.Magevee kalad elavad ranna lähedal.Mageda vee kalad on näiteks haug ja ahven.Siirdekalad on kalad kes elavad meres , kuid kudema siirduvad mujale.Sellised kalad on näiteks lõhi ehk rahvakeeles lõhe ja meriforell.Nemad siirduvad kudema jõgedesse. Selgrootud ja imetajad Läänemere selgrootud on peamiselt põhjaloomastikus elavad loomad ja loomhõljumid
Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Nt Läänemere räim on lõhestunud kaheks rassiks: kevad- ja sügisräimeks. Kuna räim koeb temperatuuril kuni 18 C, siis suvine soe vesi katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud. Stabiliseeriv valik — stabiliseeriv hek säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Tavaliselt mõistetakse seda valikut kui keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemist suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes
TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 ...
kaladest, sest värske oli hinnaline ja raske saada. Kala saadi rannarahvalt vahetuskaubana või siis osteti. Varasemalt oli mereandide ja teravilja väärtus sama, kuid mida aeg edasi seda väärtuslikumaks see muutus. Põllumehed sõitsid pikki vahemaid, et rannarahvalt kala osta, see oligi üheks põhjuseks, miks osteti kokku suuremaid koguseid ja säilitamiseks soolati ja kuivatatai. Vanad eestlased ei söönud kaugeltki kõiki kalu. Peamisteks olid silk, räim ja kiisk. Enne 20. sajandit ei kasutatud toiduks angerjat, turska, kivilutsu, tuulehaugi jne. Mõnelpool nimetati angerjat mereussiks või siis põõsaaluseks. Setud lausa jälestasid seda kala ning saarerahvad arvasid, et angerjas püünis, toob halba õnne. Venelased müüsid nende püünistesse jäänud angerjad Eestisse, kus neid keedeti ja kasutati toiduks lehmadele. 20. sajandi alguses oli suhtumine angerjasse juba parem.
kalafrikadelle, kalarulle, kalaterriinid, kalatimbaleid. 14. Kuidas kalu suitsutatakse? Kalu suitsetatakse kas külmas või kuumas suitsus. Külma suitsu temperatuur on 10-20°C, kuuma suitsu temp. 80-120°C. Suitsutamisaeg sõltub kalaliigist. Toitlustusasutustes suitsutatakse kala kuuma suitsuga. 15. Nimeta 5 eestimaist kala * ahven, forell, angerjas, siig, luts 16. Nimeta 3 suurt ja 3 väikest kala 3 suurt: angerjas, haug, forell 3 väikest: tint, räim, ahven 17. Nimeta 10 meresaadust ja iseloomusta neid mõne lausega, lisa 1-2 rooga igaühest 1. Krevetid- uhatakse üle külma veega ja keedetakse seejärel vees, millele lisatakse soola, tilliürti ja maitseköögivilju. 2. Vähk- uhatakse üle rohke külma veega ning keedetakse. 3. Homaarid- asetatakse keevasse vette, millele lisatakse valget veini, salottsibulat, porgandiviile, tükeldatud sellerivarsti ja petersellilehti, soola. Keetmisaeg 15-25 min. 4
· puurivad vormid · kinnistuvad vormid 2 Põhjaloomastik kalade toidubaasina: · on toidubaasiks paljudele Läänemeres elavatele kalaliikidele · pealmiselt põhjaloomadest toituvad töönduslikest kaladest: o lest, merilest, soomuslest, vimb, merisiig, emakala · mittetöönduslikes: o merihärg, nolgus, ogalik, liiperkala, madunõel · Vähemal määral ja sesooniti: o räim, kilu, lõhe jt. Joonis 2. Kõval ja pehmel pinnasel elavad loomad Joonis 3. Liikide arvukus sõltuvalt soolsusest ja temperatuurist Ringid- makrofauna liikide arv Kandilisedbruudud- jääkatte kestus päevades Jooned- pinnavetes esinevad isohaliinid Võõrliigid Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised
Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kokkuvõte Referaadi koostamisel sain teada palju huvitavaid fakte, mida ennem ei teadnud! Läänemeri oli enne minu jaoks täiesti võõras ning, kui sellest juttu tehti ei osanud ma midagi kaasa rääkida, aga nüüd on teisiti, sain teada palju kasulikku ja huvitavat! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Vaata_ka http://www.rahvuslikliikumine.ee/foorum/viewtopic.php?f=75&t=2593 http://www
Tallinna Kutsehariduskeskus Kokk 08 3Retsepti Anna Bõrdõk Juhendaja: Aili Ehala Tallinn 1 Sisukord: Maroko lambahautis.............................................................................................................................3 Porru-köögivilja püreesupp............................................................................................................4-5 Karriräimed........................................................................................................................................6 2 Maroko lambahautis Koostis: 500 g lamba kaelaliha õli küüslauk 2 tl paprikapulbrit 2 suurt paprikat 2 purki purustatud tomateid 1 sl hakitud peterselli sool pipar suhkur Valmistamine : Toiduained: -Lamba kaelaliha on liha mis on saadud lamba kaelalt. Lamba liha on...
OLMEST JA MENTALITEEDIST Iseseisvusajal muutus oluliselt eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka vesikäimla, sisutuse juures võttis maad uus, ,,modernne" joon. 1930ndatel aastatel suurendasid mööblivabrikud (tähtsaim neist oli A.M. Lutheri vabrik Tallinnas) korterimööbli tootmist, kasutusse tulid nn. Tigudiivanid, raamatu- ja öökapid, kaheinimesevoodid jm., samuti linikud, diivanipadjakesed ja seinavaibad. Tavaliseks muutus grammofon. Maal hkati püstitama rehest lahus seisvaid uusi eluhooneid, mis olidlaudvoodri ja laudpõrandatega, värvitud, kõrge vundamendga ja senisest märksa suuremate akendega. Elekter ja telefon levisid maal esialgu aeglaselt ning enamik raadioid töötas veel akudel, mille täitmiseks oli iseseisvusaja lõpul olemas üle 200 akulaadimispunkti. Teedele ilmus üha enam isiklikke sõiduautosid ja veel rohkem jalgrattaid (eriti kvaliteetne oli Rootsi ...
tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud zelatiini. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage.Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikarp jpt.Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. 5 Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Läänemere sadamad Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse
tooted, pakitud tihedalt suletud taarasse, lisatud sool, teised maitseained ja konservant ning mis säilib temperatuuril 0 ºC kuni -10 ºC, mida peab hoidma külmkapis. Heeringas on sardiinile nii sarnane, et vahepeal on ka selle pakendil hoopis sardiini nimi. Mõlemad kalad on väga head tsingi ja D vitamiini allikad. Väga eriliseks delikatessiks nimetatakse ka Rootsi päritolu toitu, eesti keeles hapusilk või hapendatud räim ehk surströmming. Tegemist on räimega, mis kõigepealt puhastatakse, soolatakse ning siis lastakse hapenduda. Tema enda ensüümid koos bakteritega moodustavad kala sahhariididest tugeva lõhnaga happe. Seejärel pannakse kala konservidesse edasi hapnema. Usutakse, et surströmming on väga vana roog, mida sealne rahvas on sadu aastaid valmistanud. Selle pikk säilivusaeg oli põhjuseks, miks surströmming ja hernesupp said sõjaväes klassikalisteks toitudeks
SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumu...
Populatsiooni tihedus-isendite arv teatud maa-alal. Sõltub söögi hulgast, kliimast, asukohast ja vaenlaste olemasolust.Populatsiooni leviku tüüp-isendite asumine ruumis üksteise suhtes 1)ühtlane 2) rühmaline 3)juhuslikEaline struktuur-1) stabiilne populatsioon- vanade ja noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgiÖkosüsteemid- järved, sood, niidud, karjamaa; inimene toidab järved üleBIOTSÖNOOS-Taimed, seened, loomad, mikroorganismidÖKOTOOP-Õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond (omavahel ringluses biotsönoosiga) NIIT KUI ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lam...
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu...
kondiga tükid.. 25.Nimeta ja kirjelda 5 pooldoodet veiselihast?-1.rostbiif- välisfileest,seljatükist peab jääma medium. 2.antrekoot-välisfileest, seljatükist,reietükist vasardatud ovaalseks vormitud. 3.biifsteek- välisfileest vasradatud ja vormitud. 4.tournedos-sisefilee peenemast osast. 5.romsteek-välisfileest reietükist,seljatükist vasardatud,vormitud,paneeritud.. 26. nimeta 5 eestimaist kala ja mis on silk?- lest,luts,särg,angerjas,ahvem. silk mis on soolatult kannab nimetust räim. 27. gluteenik ja mida anda gluteenikule puljongile juurde?-on inimene kes ei talu nisujahu,rukis,oder,kaer, sobib mais,riis,tatar,hirss 28.planeeri 3-käiguline menüü taimetoitlasele. 29.salatikastmed-õli-äädikakaste, majoneeskaste,hapukoorekaste,sinepikaste,küüslaugukaste. 30.hele puljong?- veise-, vasika-,sea-,uluki-,linnulihast ja kontidest- valmistamiseks alustatakse toorainete eeltöötlemise ja tükeldamisega. Liha pestakse, tooraine pannakse külma vette ning kuumutatakse kiirelt
raskem märgata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kalad umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk , kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik , kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, jär...
petersell või seller. Eriti head on juurviljamahlad: porgandi-, kartuli-, peedi-, kapsa- ja naerimahl. Kõige kasulikum on neid juua lahjendatult veega 1 kl õhtul enne magamaminekut. Juua võib ka segamahlu, parim on porgandi- ja kartulimahlasegu. Valida söögiks üksnes linnu-, vasika-, metskitse-, rasvata lamba- ja loomaliha ning mõõdukas koguses. Olulised on rasvasisaldusega kalad: lõhe, stauriid, skumbria, heeringas, sardiin, räim. Igapäevasesse toidusedelisse peavad kuuluma piim ja piimatooted: rõõsk piim, jogurt, pett, keefir, kohupiim, toorjuust. Kinni tuleb pidada soovituslikust rasvakogusest (umbes 1 g kehakaalu 1 kg kohta). Sealjuures on soovitatav taimseid rasvu 2/3 ja loomseid 1/3 üldisest rasva hulgast. Olulised on toiduga saadavad oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped, mis oleks saadud külmpressitud linaseemne- ja oliiviõlist ning kaladest.
töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), Liiva-uurikarp (Mya arenaria) jpt. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 5 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri www.neti
Kolesterool - toitumine : Kolesterool on loomset päritolu, seega sisaldavad loomsed toiduained kolesterooli nagu ka inimorganism. Kala seevastu sisaldab kolesterooli vähem. Soovitatavad toiduained: Valge liha (kana ja kalkun) ilma nahata Rasvata sink ja tailiha Munavalge Kala on südamele väga hea, kuna sisaldab omega3 rasvhappeid. Eriti kasulikud on rasva poolest lõhe ja forell. Kõrgenenud kolesterooli puhul tuleks eelistada aga vähemrasvaseid kalu nagu näiteks räim, haug ja ahven. Vältida: Vorstid (enamik neist sisaldab rasva üle 20%) Sült (selle asemel võiks proovida lihatarretisi, mille tegemisel on kasutatud vaid tailiha) Poolfabrikaadid Need toiduained sisaldavad palju peidetud rasvu. Jälgi toiteväärtustabeleid! Maks ja maksapasteedid (kolesterool on vererasv, mida sünteesitakse nii inimeste kui loomade puhul maksas. Seega sisaldavad need toiduained rohkelt kolesterooli) Neerud Süda Munakollane Kõik mereloomad ei ole aga kalad
muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. 4 Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vaba-aja kasutus on biotoopides kasvanud, toitainetega rikastumise tõttu tekkinud põhjataimestiku kadumine
2.4.1 Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene, levinumad on vetikad. Kõige rohkem levib punavetiktaimi ning pruunvetikat (põisadru). Õistaimedest levib Eesti rannikualadel meriheina perekonna liike.¹ 2.4.2 Loomastik Läänemeres on rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike, sest vesi on ookeaniliikidele liiga mage ning mageveeliikidele liiga soolane. Rohkelt leidub riimveega kohastunud karpe ning kalasid, imetajatest hallhülgeid ja viigreid. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest ja tursk. Viimase sajandi jooksul on Läänemerre tunginud rohkelt võõrlikke ning nende levik on hulgaliselt laienenud mere ja sellega ühenduses olevates kanalites toimuva tiheda laevaliikluse tõttu.¹¹ 8 http://opetaja.edu.ee/signeloodus/Geograafia/Meri_kliima/1Laanemeri.htm 9 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 10 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 11 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 3
aastal. Selle piirkonna peamised asukad olid eestlased, rootslased ja soomlased. Ameti poolest oli nende seas mündrikke - suuremate paatide juhte käsitöölisi, kalureid ja veovoorimehi. (Arro, 2014) Arvatakse, et linnaosa sai nime ühe kohaliku naise järgi. Kala-Mai olnud teistest veidi jõukam ning andnud kitsikuses kaaslinlastele kala. Teise legendi järgi tekkinud Kalamaja nimi sellest, et kõige vanemad sealsed elanikud kandnud perekonnanimesid Tursk, Räim ja Haug. Võib arvata, et osa elanikke elas siin juba mitmendat põlve, kuid enamik oli pärit maalt. Inimesi ajendasid maalt lahkuma eelkõige linna vabamad olud, eriti mereäärsetes linnaosades. Kalamaja läheduses asunud sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Keskajal, kui vaenlased Eestit ohustasid, oli Kalamaja tugeva linnamüüri läheduses ning sadamas paiknevate sõjalaevade kaitse all märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad. Linnaosas oli juba 15
6 5 Elanike lemmikkalad (% vastanutest) Andmed on aasta 2013 omad. TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Forell Lõhe 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 7 6. Kala säilitamine Kala säilitamiseks peab olema temperatuur 0-2°C juures. Oluline on psührofiilide olemasolu- mikroobid, mis arenevad ka jahedas. Oluline on hapniku olemasolu, samuti ka niiskuse, kuid niiskust ei tohi olla liiga palju. Vastases juhul kala rikneb. Samuti peab olema koht, kus kala
puuk, lutikas, sääsed jpt.). Loomad, kes võivad liikuda nii maal kui ka vees kahepaiksed, neist tuntumateks konnad, nastik, rästik, sisalik. Suur hulk linde, kes elavad erinevates kohtades, kas inimestel kaugemal või läheduses, linnas, majade lähedal, metsas, pargis, taevalaotustel, põldudel või vees. Leiab pildid ka tuntumate Eesti vetes leiduvate kalade kohta, näiteks haug, särg, ahvn, koha, luts, kuli, räim, lest, latikas ja angerjas. 2) "Laps ja keskkond. Prügiraamat" Mari-Epp Täht Leian, et üks olulisemaid eesmärke, on teha juba varakult lastele selgeks, et loodust tuleb hoida puhtana. Antud raamat on just selle eesmärgi täitmiseks ideaalne. Alustuseks saame raamatust teada, mis üldse on prügi kõik see, mida enam ei kasutata. Arutatud on selle üle, palju tekib prügi majapidamises juba puhtalt ühe nädala jooksul. Vastuse leiame raamatust väga tähtsalt küsimusele,
Viimased erinevad teineteisest ka eluviisi, käitumise jt. Tunnuste poolest. Kevadkuduräim omakorda moodustab mitmeid erivorme(avamereräim, fjordiräim, põhjalahe jääräim- kõik erinevad üksteisest selgroolülide ja kiilusoomuste arvu poolest.). Peale nende vormine on olemas veel kiirekasvuline hiidräim, kes toitub suurematest koorikloomadest ja kaladest. Sügiskuduräime seas on eristunud suure- ja väiksesilmalisi vorme. Räim on pelaagilise eluviisiga kala, kes hoidub parvedesse. Tema jaotumus mere erinevates osades ja mitmesuguste veekihtides on tihedasti seotud toitumise, sigimise ja talvitumisega, olenedes mitmesugustest välisteguritest, esmajoones temperatuurist ja valgusest. Talvitumise ajal koonduvad räimed põhjalähedastesse veekihtidesse, mis sellal on kõige soojemad. Niisugused koondised esinevad mere avaosas, Soome lahes, Riia lahes ja ka sügavamates fjordides
kaljukotkas ja väike-konnakotkas. Sisevetes on kaladest enimlevinud haug, ahven ja särg. Enamikus Lahemaa jõgedes koeb meriforell ja silm, Loobu jões ka lõhe. Kõige mitmekesisema kalastikuga on Pudisoo, Loobu ja Valgejõgi. Elu järvedes oleneb toidust. Lohja on hinnatud ainulaadse karpkalajärvena. Kahala järves kasvavad eriti hästi linask ja koger. Lahemaa rannikumeres on tähtsamad kalad ahven, särg, vimb ja siig. Kudema või toituma tulevad siia räim, lest, angerjas, meritint, lõhe, meriforell ja tursk. LAHEMAA RANNIK Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal. Seega annavad nad väärtuslikku informatsiooni liustike liikumise suuna ja ulatuse kohta viimasel jääajal. Suuri kivikülve võib kohata Juminda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
