Keila Gümnaasium
9B klass
Toomas
Torm Eestimaa
Referaat
Juhendaja :
Nils Härsing
Keila 2009
SisukordSissejuhatus 2
1.
Paiknemine 3
2
Rahvastik 6
- 2.1 Demograafilised näitajad 6
- 2.2 Asustus 6
3
Riik 7
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12
1.Paiknemine
Eesti
Vabariik
on riik
Euroopas,
mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega
(sealhulgas põhjast Soome
lahega),
lõunast Lätiga
ja idast Venemaaga.
Üle Soome lahe põhja pool on Soome,
üle Läänemere lääne pool on Rootsi.(2)
1.1 Kliima
Eestis valitseb mandrilise ja
merelise kliima vaheline üleminekuline
paraskliima . Läänemere rannikul asuva
Eestiga on Lääne-Euroopas
samal laiusel Kesk-Rootsi
ja Šotimaa
põhjatipp. Põhja-Ameerikas
läbib Eesti keskmine
laiuskraad Labradori
poolsaart ja Alaska
lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi
hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt
pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest
kliimastRannikualadel ja saartel on
ilmad pehmemad kui
sisemaal .Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel,
kõige rohkem kõrgustikel.Aasta keskmine temperatuur on +5 °C
ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt
veebruar, mil keskmine temperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine
temperatuur –4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit,
mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine
temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised
kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).Nagu
teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis
suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev
kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli
lõpuni.(1)
1.2 Jõed
Eesti jõgedevõrk
kujunes viimase jääaja lõppedes (üle 10 tuhande aasta tagasi)
mandrijää
taandumise järel.Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe:
vooluveekogusid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Vooluvetevõrk
on kõige hõredam Pandivere
kõrgustikul ja saarte
rannikualadel , kõige
tihedam Põhja-Eestis.Kõige
veerohkemad jõed on Narva
jõgi, Emajõgi,
Pärnu
jõgi ja
Kasari jõgi.(3)
1.3 Järved
Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on
Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv
Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on Rõuge
Suurjärv (38 m).Järvede
paigutus on väga
ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu-
ja Lõuna-Eestis.
Lääne-
ja Kesk-Eestis
on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.Enamik Eesti
järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi,
rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi,
tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali
järv.(1)
1.4 Saared
Manilaiu
tulepaak on tulepaak
Kihnu
väinas Manilaiu
edelatipul
Eestis on ligikaudu
1520 saart. Neist suurimad on Saaremaa
ja Hiiumaa.(2)
1.5 Taimestik
Eesti
floora on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt
liigirikas . Eestis
elab pärismaiseid soontaimi
1440 liiki
ja samblaid
525 liiki.(3)
Siniraag
on Eestis
I kategooria looduskaitsealune liik
1.6 Loomastik
Eesti faunat
võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks, ent võrreldes
samal
laiuskraadil asuvate ja sama suurte aladega on see üks
liigirikkamaid. Praegune loomastik on välja kujunenud peamiselt
pärast viimast jääaega. Selgroogsete
osas esineb
imetajaid 68, linde
359, roomajaid
5, kahepaikseid
11 ning kalu
71 liiki. Selgrootuid
loomi elab Eestis ligikaudu 20 000 liiki.(2)
1.7 Maastikud
Eesti on üks maailma metsarikkamaid
riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast
ehk 2,2 miljonit hektarit.
Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja
majandab Riigimetsa
Majandamise Keskus.Eesti metsad kuuluvad
segametsade
vööndisse.
Valdavad on okaspuuenamusega
puistud ,
kuid on ka lehtpuumetsi.
Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult
kuusk ja mänd,
kase -
ja haavapuistud
on
ajutised . Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks
okaspuumetsadega. Viis
tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima
ajastul levinud laialehistest
metsadest on
praeguseks järele jäänud
väga vähe.(1)
1.7.2 Niidud ja loopealsed
Niidud
on rohumaad,
mida kasutatakse põhiliselt heinamaana,
vahel ka karjamaana.
Eesti praegustest niitudest on enamik kujunenud endistele metsa-
või põllumaadele.Suur
osa Eesti niitudest, eriti Lääne-Eestis,
on
puisniidud .
Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid
kasvama. Puisniidud on erakordselt liigirikkad. Läänemaal
asuval Laelatu
puisniidul loendati 1 m² suurusel alal
2000.
aasta suvel 76 liiki rohttaimi,
mis on Põhja-Euroopa
rekordiks.Suuremate jõgede ja järvede ääres võib kohata luha-
ehk lamminiite.
Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt
iga-
aastaste perioodiliste üleujutuste
tõttu, mis setitavad niidule orgaanilisi ja mineraalaineid, aidates
kaasa
mullaviljakuse tõusule.ehk
alvarid on levinud Eesti lääne- ja põhjaosas. Need on õhukese,
kuitoitainerikka mullaga paepealsed alad. Nad on tuntud kadakase
karjamaa nime all. Loopealse
rohttaimed on enamasti madalakasvulised,
kuid värvikad ja liigirikkad. Kogu maailmas leidub loopealseid veel
ainult Lõuna-Rootsis.Eesti suurimad rannaniidud
asuvad
Matsalu märgalal. Neid on seal üle 3000 hektari.
Erinevalt
sisemaa niitudest on rannaniitudel palju soolalembeste
taimede liike. Kohati esinevad
haruldased soolakud.Mereäärsetel
rannaniitudel on paljude linnuliikide
pesitsus - ja puhkealad.
Karjatamise ja niitmise lakkamisel rannaniidud hääbuvad: peaaegu
kogu rannaniidule võib 5–10 aasta jooksul
levida pilliroog.(3)
1.7.3
Sood
Soome järel ja
Kanada ees on sooderohkuselt Eesti maailmas teisel kohal (soode
protsentuaalselt pindalalt). Seega võib
soid pidada on Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud
Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja
näevad nüüd vaeva nende taastamisega.Suur osa Eesti
soodest kuulub
kaasajal looduskaitse
alla. Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid
ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka
rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on üksjagu märgalasid jätnud
siiski puutumata.Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak
on väidetavalt maailma kõrgeim.(2)
2.RAHVASTIK
2.1.Demograafilised näitajad
Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410
ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. Sündimuse
üldkordaja oli 2006. aastal 11,07‰, suremuse üldkordaja 12,89‰
ja loomulik iive -1,82‰. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7%
venelased , 2,1%
ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8%
soomlased , 0,2%
tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1%
juudid , 0,2%
leedulased , 0,1%
sakslased ja 0,7% muud
rahvused . Alaealisi (vanuses
0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja
pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus
on 29,7 in/km².Arvestuslik rahvaarv oli 1 366 959 (1.
jaanuar 2001),
1 361 000 (1.
jaanuar 2002),
1 356 045 (1.
jaanuar 2003),
1 351 069 (1.
jaanuar 2004),
1 347 510 (1.
jaanuar 2005),
1 344 684 (1.
jaanuar 2006),
1 342 409 (1.
jaanuar 2007).2000.
aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 1
376 743 (31.
märts). Eesti rahvastikust olieestlasi
930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli
venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi
29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi
17 241 ehk 1,3%,
soomlasi 11 837 ehk 0,9%.Võrreldes 1989. aastaga on Eestis
elavate eestlaste
arv kahanenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste
osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste
väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel on
eestlaste koguarv vähenenud 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv
40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 olid
Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning erinevate rahvuste
esindatuse suhtarvudes sarnased umbes 1975.
aasta seisuga.Eesti
keele oskajate osatähtsus on aastaks 2000 rahvastikus tõusnud
80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv on 1 102 133. Suurenemine on
saavutatud tänu sellele, etmitte-eestlaste seas on eesti keele oskus
rohkem kui kahekordistunud.Eesti keelt kõneles emakeelena 67,3%
Eesti elanikest, vene keelt 29,7%.(1)
Elanike arv Eesti suuremates linnades 2000. aasta rahvaloenduse
andmeil (Algallikana kasutatud osaliselt Statistikaameti
väljaannet "2000. aasta rahva ja eluruumide loendus II osa")
Linn Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal Tallinn
400387
215114
53,7 %
Tartu
101169
80397
80 %
Narva
68680
3331
4,9 %
Kohtla-Järve
47679
8479
17,8 %
Pärnu
45500
36112
80 %
Viljandi
20756
18995
91,5 %
Sillamäe
17199
719
4,2 %
Rakvere
17097
14496
84,8 %
Maardu
16738
3331
20 %
Valga
14323
8970
62,6 %
Kuressaare
14925
14548
97,5 %
Võru
14879
13414
90 %
Jõhvi
12112
4022
33,2 %
Haapsalu
12054
9587
80 %
Paide
9642
8683
90 %
Tallinna
elanike arv oli 2000. aastal 400 378,
nendest eestlasi 215 114
(53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata
rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate
elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni
30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimiskampaaniale on see
erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike
registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.Eeltoodud
arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole
rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see
maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul
elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat
inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne
rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis hetkel puudub.(3)
2.2 Asustus
2008. aasta 20. juuli seisuga on Eestis 47 linna,
10 alevit,
177 alevikku
ning 4437 küla.[1]
3.RIIK
Rannajoone
pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339
km Lätiga
ja 294 km Venemaaga.(3)
3.1 Põhiseadus
Eesti
Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on
iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima
riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu
teostab rahvas
hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu
valimisega .(1)
3.2 Riigikord
Eesti riigikord on parlamentaarne
vabariik, kus valitsuse moodustamisel on
määrav jõuvahekord parlamendis.
Parlament on ühekojaline.
Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab
peaminister , kelle nimetab
president . Valitsuses on 15 liiget.
Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi
heakskiitu.Seadusandlikku
võimu teostab ühekojaline
parlament
Riigikogu,
millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas
neljaks aastaks.
Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus.
See koosneb 19 kohtunikust.
Riigikohtu esimehe nimetab parlament
presidendi ettepanekul.(3)
Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste
abil:
- ministeeriumid
- maavalitsused
- ametid
- inspektsioonid
- muud valitsusasutused(3)
3.3 Presidendid
Eesti Vabariigi presidendid pärast taasiseseisvumist 1991.
aastal on olnud Lennart
Meri (1992–2001)
ja
Arnold Rüütel (2001–2006).
Rüütli
ametiaeg lõppes 8.
oktoobril 2006. Uueks presidendiks valiti
23.
septembril 2006 Toomas
Hendrik Ilves. Järgmised korralised
presidendivalimised peaksid toimuma aastal 2011.(1)
3.4 Peaministrid
Eesti Vabariigi peaministrid alates taasiseseisvumisest on olnud:
- Edgar Savisaar (3. aprill 1990 – 30. jaanuar 1992)
- Tiit Vähi (30. jaanuar 1992 – 21. oktoober 1992)
- Mart Laar (21. oktoober 1992 – 8. november 1994)
- Andres Tarand (8. november 1994 – 17. aprill 1995)
- Tiit Vähi (17. aprill 1995 – 17. märts 1997)
- Mart Siimann (17. märts 1997 – 25. märts 1999)
- Mart Laar (25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002)
- Siim Kallas (28. jaanuar 2002 – 10. aprill 2003)
- Juhan Parts (10. aprill 2003 – 13. aprill 2005)
- Andrus Ansip (13. aprill 2005 – ... )(3)
3.6 Sümbolid ja tähised
Rukkilill
on Eesti rahvuslillEesti
rahvuslind on suitsupääsuke.Eesti
rahvuskivi on paas
(
paekivi ).Eesti
rahvuskala on räim.(2)
3.6.1 Eesti lipp
Eesti
riigilipp , mis on ühtlasi ka rahvuslipuks,
on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest
värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine
valge. Lipu
laiuse ja pikkuse
vahekord on 7:11. Lipu
normaalsuurus on
105x165
sentimeetrit . Esimese
sinimustvalge lipu pühitsemine ja
õnnistamine Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna toimus Otepääl 4.
juunil 1884. Järgnevate aastakümnete jooksul võeti vastu määrus
Eesti riigilipu kohta Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse poolt 21.
novembril 1918. Juunis 1922 kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu
ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist
NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.(3)
Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette aastatel 1987–1988
alanud Eesti vabanemise ja taasiseseisvumise protsessis. Pika
Hermanni torni heisati Eesti riigi sinimustvalge
rahvuslipp taas 24.
veebruaril 1989. 1990. aasta augusti seadusega otsustati (1)
3.6.2 Eesti vapp
Eesti
riigivapil on kaks kuju: suur
riigivapp ja
väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm
sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi.
Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja
alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp
ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma
tammeoksteta.(1)
Eesti jaguneb 15 maakonnaks
.
Maakonnad : - Harju maakond
- Hiiu maakond
- Ida-Viru maakond
- Jõgeva maakond
- Järva maakond
- Lääne maakond
- Lääne-Viru maakond
- Põlva maakond
- Pärnu maakond
- Rapla maakond
- Saare maakond
- Tartu maakond
- Valga maakond
- Viljandi maakond
- Võru maakond
- (3)
Kokkuvõte
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline
paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas
samal laiusel Kesk-Rootsi
ja Šotimaa
põhjatipp. Põhja-Ameerikas
läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori
poolsaart ja Alaska
lõunarannikut. Eesti
riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja
väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist
sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja
alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp
ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.
Eesti
riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks,
on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest
värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine
valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on
105x165 sentimeetrit. Esimese sinimustvalge lipu pühitsemine ja
õnnistamine Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna toimus Otepääl 4.
juunil 1884. Järgnevate aastakümnete jooksul võeti vastu määrus
Eesti riigilipu kohta Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse poolt 21.
novembril 1918. Juunis 1922 kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu
ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist
NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.
Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410
ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. Sündimuse
üldkordaja oli 2006. aastal 11,07‰, suremuse üldkordaja 12,89‰
ja loomulik iive -1,82‰. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7%
venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2%
tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2%
leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused. Alaealisi (vanuses
0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi
(65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus
on 29,7 in/km².Arvestuslik rahvaarv oli 1 366 959 (1.
jaanuar 2001),
1 361 000 (1.
jaanuar 2002),
1 356 045 (1.
jaanuar 2003),
1 351 069 (1.
jaanuar 2004),
1 347 510 (1.
jaanuar 2005),
1 344 684 (1.
jaanuar 2006),
1 342 409 (1.
jaanuar 2007).2000.
aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 1
376 743 (31.
märts). Eesti rahvastikust olieestlasi
930 219 ehk 67,9%.(2)
Kasutatud kirjandus1.
http://et.wikipedia.org 2.
http://www.neti.ee 3.
http://www.google.ee 12
Kõik kommentaarid