Eesti loodus (0)

Keila Gümnaasium
9B klass
Toomas Torm
Eestimaa
Referaat
Juhendaja : Nils Härsing
Keila 2009
Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Paiknemine 3

• 1.1 Kliima 3
  
• 1.2 Jõed 3
  
• 1.3 Järved 3
  
• 1.4 Saared 4
  
• 1.5 Taimestik 4
  
• 1.6 Loomastik 4
  
• 1.7 Maastikud 5
  
  • 1.7.1 Metsad 4
    
  • 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4
    
  • 1.7.3 Sood 5
    
• 1.8 Kaitsealad 5
  

 2 Rahvastik 6

• 2.1 Demograafilised näitajad 6
  
• 2.2 Asustus 6
  

 3 Riik 7

• 3.1 Põhiseadus 7
  
• 3.2 Riigikord 8
  
• 3.3 Presidendid 8
  
• 3.4 Peaministrid
  
• 3.5 Sümbolid ja tähised 9
  
  • 3.5.1 Eesti rahvuslill 9
    
  • 3.5.2 Eesti rahvuslind 9
    
  • 3.5.3 Eesti rahvuskivi 9
    
  • 3.5.4 Eesti rahvuskala 9
    
  • 3.5.5 Eesti lipp 9
    
  • 3.5.6 Eesti vapp 10
    
  • 3.5.7 Hümn 10
    
  • 3.5.8 Eesti riigipühad 10
    
• 3.6 Haldusjaotus 10
  

Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

1.Paiknemine

Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi.(2)

1.1 Kliima

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima . Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimastRannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal .Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur –4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.(1)

1.2 Jõed

Eesti jõgedevõrk kujunes viimase jääaja lõppedes (üle 10 tuhande aasta tagasi) mandrijää taandumise järel.Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Vooluvetevõrk on kõige hõredam Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel , kõige tihedam Põhja-Eestis.Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi.(3)

1.3 Järved

Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m).Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.Enamik Eesti järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.(1)

1.4 Saared

Manilaiu tulepaak on tulepaak Kihnu väinas Manilaiu edelatipul
Eestis on ligikaudu 1520 saart. Neist suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa.(2)

1.5 Taimestik

Eesti floora on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas . Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki.(3)
Siniraag on Eestis I kategooria looduskaitsealune liik

1.6 Loomastik

Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks, ent võrreldes samal laiuskraadil asuvate ja sama suurte aladega on see üks liigirikkamaid. Praegune loomastik on välja kujunenud peamiselt pärast viimast jääaega. Selgroogsete osas esineb imetajaid 68, linde 359, roomajaid 5, kahepaikseid 11 ning kalu 71 liiki. Selgrootuid loomi elab Eestis ligikaudu 20 000 liiki.(2)

1.7 Maastikud

1.7.1 Metsad

Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus.Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud , kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase - ja haavapuistud on ajutised . Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.(1)

1.7.2 Niidud ja loopealsed

Niidud on rohumaad, mida kasutatakse põhiliselt heinamaana, vahel ka karjamaana. Eesti praegustest niitudest on enamik kujunenud endistele metsa- või põllumaadele.Suur osa Eesti niitudest, eriti Lääne-Eestis, on puisniidud . Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid kasvama. Puisniidud on erakordselt liigirikkad. Läänemaal asuval Laelatu puisniidul loendati 1 m² suurusel alal 2000. aasta suvel 76 liiki rohttaimi, mis on Põhja-Euroopa rekordiks.Suuremate jõgede ja järvede ääres võib kohata luha- ehk lamminiite. Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt iga- aastaste perioodiliste üleujutuste tõttu, mis setitavad niidule orgaanilisi ja mineraalaineid, aidates kaasa mullaviljakuse tõusule.ehk alvarid on levinud Eesti lääne- ja põhjaosas. Need on õhukese, kuitoitainerikka mullaga paepealsed alad. Nad on tuntud kadakase karjamaa nime all. Loopealse rohttaimed on enamasti madalakasvulised, kuid värvikad ja liigirikkad. Kogu maailmas leidub loopealseid veel ainult Lõuna-Rootsis.Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Neid on seal üle 3000 hektari. Erinevalt sisemaa niitudest on rannaniitudel palju soolalembeste taimede liike. Kohati esinevad haruldased soolakud.Mereäärsetel rannaniitudel on paljude linnuliikide pesitsus - ja puhkealad. Karjatamise ja niitmise lakkamisel rannaniidud hääbuvad: peaaegu kogu rannaniidule võib 5–10 aasta jooksul levida pilliroog.(3)

1.7.3 Sood

Soome järel ja Kanada ees on sooderohkuselt Eesti maailmas teisel kohal (soode protsentuaalselt pindalalt). Seega võib soid pidada on Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega.Suur osa Eesti soodest kuulub kaasajal looduskaitse alla. Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on üksjagu märgalasid jätnud siiski puutumata.Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim.(2)

2.RAHVASTIK

2.1.Demograafilised näitajad

Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 2006. aastal 11,07‰, suremuse üldkordaja 12,89‰ ja loomulik iive -1,82‰. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased , 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased , 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid , 0,2% leedulased , 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused . Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km².Arvestuslik rahvaarv oli 1 366 959 (1. jaanuar 2001), 1 361 000 (1. jaanuar 2002), 1 356 045 (1. jaanuar 2003), 1 351 069 (1. jaanuar 2004), 1 347 510 (1. jaanuar 2005), 1 344 684 (1. jaanuar 2006), 1 342 409 (1. jaanuar 2007).2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 1 376 743 (31. märts). Eesti rahvastikust olieestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%.Võrreldes 1989. aastaga on Eestis elavate eestlaste arv kahanenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel on eestlaste koguarv vähenenud 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 olid Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning erinevate rahvuste esindatuse suhtarvudes sarnased umbes 1975. aasta seisuga.Eesti keele oskajate osatähtsus on aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv on 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, etmitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.Eesti keelt kõneles emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%.(1)
Elanike arv Eesti suuremates linnades 2000. aasta rahvaloenduse andmeil (Algallikana kasutatud osaliselt Statistikaameti väljaannet "2000. aasta rahva ja eluruumide loendus II osa")
Linn  
Elanikke  
Eestlasi  
Eestlaste osakaal  
Tallinn
400387
215114
53,7 %
Tartu
101169
80397
80 %
Narva
68680
3331
4,9 %
Kohtla-Järve
47679
8479
17,8 %
Pärnu
45500
36112
80 %
Viljandi
20756
18995
91,5 %
Sillamäe
17199
719
4,2 %
Rakvere
17097
14496
84,8 %
Maardu
16738
3331
20 %
Valga
14323
8970
62,6 %
Kuressaare
14925
14548
97,5 %
Võru
14879
13414
90 %
Jõhvi
12112
4022
33,2 %
Haapsalu
12054
9587
80 %
Paide
9642
8683
90 %
Tallinna elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni 30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimiskampaaniale on see erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis hetkel puudub.(3)

2.2 Asustus

2008. aasta 20. juuli seisuga on Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ning 4437 küla.[1]

3.RIIK

Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.(3)

3.1 Põhiseadus

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega .(1)

3.2 Riigikord

Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister , kelle nimetab president . Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.(3)
Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil:

• ministeeriumid
  
• maavalitsused
  
• ametid
  
• inspektsioonid
  
• muud valitsusasutused(3)
  

3.3 Presidendid

Eesti Vabariigi presidendid pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on olnud Lennart Meri (1992–2001) ja Arnold Rüütel (2001–2006). Rüütli ametiaeg lõppes 8. oktoobril 2006. Uueks presidendiks valiti 23. septembril 2006 Toomas Hendrik Ilves. Järgmised korralised presidendivalimised peaksid toimuma aastal 2011.(1)

3.4 Peaministrid

Eesti Vabariigi peaministrid alates taasiseseisvumisest on olnud:

• Edgar Savisaar (3. aprill 1990 – 30. jaanuar 1992)
  
• Tiit Vähi (30. jaanuar 1992 – 21. oktoober 1992)
  
• Mart Laar (21. oktoober 1992 – 8. november 1994)
  
• Andres Tarand (8. november 1994 – 17. aprill 1995)
  
• Tiit Vähi (17. aprill 1995 – 17. märts 1997)
  
• Mart Siimann (17. märts 1997 – 25. märts 1999)
  
• Mart Laar (25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002)
  
• Siim Kallas (28. jaanuar 2002 – 10. aprill 2003)
  
• Juhan Parts (10. aprill 2003 – 13. aprill 2005)
  
• Andrus Ansip (13. aprill 2005 – ... )(3)
  

3.6 Sümbolid ja tähised

Rukkilill on Eesti rahvuslillEesti rahvuslind on suitsupääsuke.Eesti rahvuskivi on paas ( paekivi ).Eesti rahvuskala on räim.(2)

3.6.1 Eesti lipp

Eesti riigilipp , mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit . Esimese sinimustvalge lipu pühitsemine ja õnnistamine Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna toimus Otepääl 4. juunil 1884. Järgnevate aastakümnete jooksul võeti vastu määrus Eesti riigilipu kohta Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse poolt 21. novembril 1918. Juunis 1922 kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.(3)
Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette aastatel 1987–1988 alanud Eesti vabanemise ja taasiseseisvumise protsessis. Pika Hermanni torni heisati Eesti riigi sinimustvalge rahvuslipp taas 24. veebruaril 1989. 1990. aasta augusti seadusega otsustati (1)

3.6.2 Eesti vapp

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.(1)

Eesti jaguneb 15 maakonnaks .

Maakonnad :

• Harju maakond
  
• Hiiu maakond
  
• Ida-Viru maakond
  
• Jõgeva maakond
  
• Järva maakond
  
• Lääne maakond
  
• Lääne-Viru maakond
  
• Põlva maakond
  
• Pärnu maakond
  
• Rapla maakond
  
• Saare maakond
  
• Tartu maakond
  
• Valga maakond
  
• Viljandi maakond
  
• Võru maakond
  
• (3)
  

Kokkuvõte
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Esimese sinimustvalge lipu pühitsemine ja õnnistamine Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna toimus Otepääl 4. juunil 1884. Järgnevate aastakümnete jooksul võeti vastu määrus Eesti riigilipu kohta Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse poolt 21. novembril 1918. Juunis 1922 kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 2006. aastal 11,07‰, suremuse üldkordaja 12,89‰ ja loomulik iive -1,82‰. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km².Arvestuslik rahvaarv oli 1 366 959 (1. jaanuar 2001), 1 361 000 (1. jaanuar 2002), 1 356 045 (1. jaanuar 2003), 1 351 069 (1. jaanuar 2004), 1 347 510 (1. jaanuar 2005), 1 344 684 (1. jaanuar 2006), 1 342 409 (1. jaanuar 2007).2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 1 376 743 (31. märts). Eesti rahvastikust olieestlasi 930 219 ehk 67,9%.(2)
Kasutatud kirjandus
1. http://et.wikipedia.org
2. http://www.neti.ee
3. http://www.google.ee
12