Läänemeri (0)

TTK
LÄÄNEMERI
Referaat
Nimi: Egert Nari
Klass: 6a
Tallinn 2017
SISUKORD

LÄÄNEMEREST ÜLDISELT 2
1. SAARED 3
1.1. Liivi lahe saared‎: 4
1.2. Soome lahe saared: 4
1.3. Väinamere saared: 4
1.4. Suurimad läänemere saared: 5
2. LAHED 6
2.1. Liivi lahe lahed‎: 6
2.2. Soome lahe lahed: 6
2.3. Väinamere lahed‎: 6
3. LÄÄNEMERE TAIMED JA LOOMAD 7
4. LÄÄNEMERE REOSTUS 9
KASUTATUD KIRJANDUS: 10

LÄÄNEMEREST ÜLDISELT

Läänemeri ( joonis 1) Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri , mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal . Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel.
Joonis 1: Läänemere kaart
Allikas: (et. wikipedia.org)
Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[2]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik)[2].Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8‰ isohaliini juures) on mere lõunaosas 30–50, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10 ja Läänemere avaosas 6–7‰ ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 1–2‰).

1. SAARED

1.1. Liivi lahe saared‎:

Abruka, Adralaid, Ahessäär, Ahtra saar, Allirahu (Kõiguste), Allirahu (Pihtla), Anekäbr, Anulaid, Heinlaid (Tõstamaa laht), Imutlaid, Kakrasiär, Kasselaid, Kihnu, Kirjurahu, Kitselaid (Liivi laht), Kiveslaid, Kunnati laid , Kuralaid, Kõrksaar, Künnisemaa ,Laiamaa, Linnusitamaa, Manilaid, Nabralaid, Oosäär, Orikalaid, Pihelgalaid, Piiukaarelaid, Pitknasv, Punningalaid, Põdvalaid, Põiksäär, Pöörilaid, Rootsiklaid, Ruhnu , Sangõ, Selglaid, Sjõll-laid, Sorg , Suurlaid, Tallukrava, Tepu kare, Tõõdilaid, Täkunasu, Udriku, laid, Uulutilaid, Vahase, Vahelmiserahu, Vesitükk, Viirelaid, Võilaid, Väike-Tulpe saar.

1.2. Soome lahe saared:

Aegna, Aksi, Allu saar, Haapasaari ( Kotka ), Haldi saar, Hara saar, Hästholmen, Keri , Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar, Suur- Malusi , Suur-Pakri, Tammisalo, Umblu, Vahekari, Vaindloo saar, Vallisaari, Väike-Malusi, Väike-Pakri.

1.3. Väinamere saared:

Ahelaid, Aherahu (Väinameri), Ankrurahu, Auklaid, Eerikulaid, Esirahu, Hanemaa, Hanerahu , Hanerahu (Jausa laht), Hanikatsi laid, Heinlaid, Hobulaid, Hõralaid, Härglaid, Härjamaa, Hülgerahu (Kõverlaid), Kadakalaid, Kaevatsi laid, Kajakarahu, Kakralaid, Kakrarahu, Kapussaare nasu, Koharahu, Korset, Kumari laid, Kõbajalaid, Kõinastu laid, Kõrgelaid, Kõverlaid, Käkirahu, Langekare, Leemetikare, Liialaid, Liivanuka ots, Luigerahu, Mardirahu, Mustarahu, Papilaid, Papirahu, Pasja, Porgi, Rauarahu, Ristlaid, Rukkirahu, Saarnaki laid, Seasaar, Sipelgarahu, Sitakare, Suur Pihlakare, Suurrahu, Sõmeri, Taguküla laid, Tauksi, Tondirahu, Uuemererahu, Valgerahu, Vareslaid (Käina laht), Vareslaid (Väinameri), Varesrahu, Väike Härjamaa, Öakse laid, Öörahu.

1.4. Suurimad läänemere saared:

Aland, Hiiumaa , Saaremaa, Gotland , Öland, Bornholm , Rügen. (Joonis 2)
Joonis 2. Läänemere suurimad saared.
Allikas: ( http://saare.maavalitsus.ee/laanemere-saarte-koostoovorgustik-b7 )

2. LAHED

2.1. Liivi lahe lahed‎:

Ennu laht, Kasti laht, Kunnati laht, Kuressaare laht, Kõiguste laht, Laidevahe laht, Muraja laht, Mõisalaht, Paatsalu laht, Pärnu laht, Rame laht, Saastna laht, Sepamaa laht, Sutu laht, Suur katel , Tõstamaa laht, Undu laht, Vaiste laht, Vanalubi laht, Värati laht

2.2. Soome lahe lahed:

Aablaht, Eru laht, Hara laht, Ihasalu laht, Kakumäe laht, Keibu laht, Kolga laht, Kopli laht, Koporje laht, Kunda laht, Käsmu laht, Lahepere laht, Lauga laht, Lohusalu laht, Muuga laht, Narva laht, Neeva laht, Paldiski laht, Paljassaare laht, Saunalaht, Tallinna laht, Vihterpalu laht, Viiburi laht

2.3. Väinamere lahed‎:

Eeslahtm, Haapsalu laht, Haapsalu Tagalaht, Hullo laht, Jausa laht, Kassari laht, Käina laht, Lõpemeri, Matsalu laht, Saunja laht, Soonlepa laht, Suur viik, Topu laht, Triigi laht, Õunaku laht.
3. LÄÄNEMERE TAIMED JA LOOMAD
Läänemere kaldataimed peavad taluma soolasemat keskkonda kui maismaataimed .Paljude taimede lehed on kaetud sinaka vahakihiga, mis kaitseb taimi üleliigse vee auramise ja tugeva päikesekiirguse eest. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 taimeliiki ja 87 eri liiki vetikaid, sealhulgas sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetikat. Üks iseloomulikumaid põhjataimi on põisadru. Punavetikatest on tuntuim harilik agarik, mida kasutatakse tööstuslikult agar- agari tootmiseks. Tüüpilised merekalda taimed on vareskaer, merikapsas, merihumur, pilliroog . Erinevad vetikaliigid paiknevad eri sügavusel:
•Rohevetikad kuni 1 meeter
• Pruunvetikad kuni 5 meetrit
•Punavetikad 5 meetrist sügavamal
Põhjuseks on, et tugevama valguse käes suudavad fotosünteesida rohelise värvusega taimed, nõrgema valguse käes aga punakat tooni vetikad . Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage Läänemeres elab hulk selliseid kala liike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, näiteks haug ja ahven. Leidub ka selliseid kalu, kelle lähedased sugulased elavad Atlandi ookeanis, ainult on Läänemere liikidest palju väiksema kasvuga on kilu, räim, lest , tursk ning nad on ka peamisteks püügikaladeks. Imetajatest leidub Läänemeres viigrit ( joonis 3) ja hallhülgeid ( joonis 4)
Joonis 3.
Allikas: (et.wikipedia.org)
Joonis 4.
Allikas: (et.wikipedia.org)

4. LÄÄNEMERE REOSTUS
Läänemere suurimaks ökoloogiliseks probleemiks on eutrofeerumine – veeökosüsteemi olukord, kus kõrge toitainete kontsentratsioon paneb vetikad vohama ja põhjustab orgaanilise aine ületootmise, mis lööb süsteemi tasakaalust välja . Eutrofeerumise kõige ilmsemaks märgiks on vetikate ulatuslik õitsemine soojadel suvekuudel suurtel merealadel. See põhjustab omakorda teise, mitte nii märgatava, kuid veelgi kahjulikuma nähtuse – hapnikutarbimise suurenemise, mille tulemuseks on lahustunud hapniku puudujääk ja põhjaorganismide, sealhulgas kalade surm. Samuti avaldab see olulist mõju ka töönduslike kalaliikide, näiteks lesta ja tursa sigimisele. Ning lisaks on see ka juba mainitud surnud põhjatsoonide põhjuseks. Peamiseks eutrofeerumise põhjuseks on maismaal asuvatest allikatest pärinev kõrge lämmastikuJa fosforikoormus. Ligikaudu 75% lämmastikust ja 95% fosforist jõuab merre jõgede kaudu, ning poole sellest annab põllumajanduslik äravool. Muud reostusallikad on metsandus, tööstuslik ja munitsipaalne reovesi , laevadelt ja sõidukitelt pärinev saaste. Umbes 25% lämmastikukoormusest saabub õhust. Olulisteks fosforiallikateks (kuni 24%) on pesu- ja nõudepesuvahendid. Alates 1980ndate aastate lõpust on fosfori- ja lämmastikukoormuse kasv Läänemeres stabiliseerunud, kuid kontsentratsioon on endiselt äärmiselt kõrge, eriti poolkinnistes lahtedes, nagu Liivi laht . Teiseks Läänemere oluliseks probleemiks on ohtlikud ained, mis jõuavad merekeskkonda reovee , õhu, põllumajandusliku äravoolu, laevatranspordi, sadamate ja avamererajatiste kaudu. Ohtlikud ained jäävad merekeskkonda väga pikaks ajaks ning kuhjuvad toiduvõrku tasemel, mis võib olla mereorganismide jaoks mürgine. Nad avaldavad kahjulikku mõju loomade, eriti toiduahela tipus paiknevate röövloomade sigimisvõimele. Mõned Läänemeres püütavad kalaliigid võivad olla niivõrd saastunud, et neid ei saa enam inimeste toiduks kasutada, kuna nad võivad olla mürgised või avaldada negatiivset mõju inimorganismi hormoon - ja immuunsussüsteemile. Vaatlused on näidanud, et mõne ohtliku aine kontsentratsioon Läänemeres võib olla isegi 20 korda kõrgem kui nende sisaldus teistes meredes, näiteks Kirde-Atlandil. Kuigi seireandmete kohaselt on mitme ohtliku aine reostuskoormus viimase 20–30 aasta jooksul oluliselt langenud, kujutavad nad oma püsivuse ja bioakumulatsiooni võime tõttu endast ikkagi märkimisväärset keskkonnaohtu. Mõne uue ohtliku aine kontsentratsioon aga seevastu hoopis suureneb.

KASUTATUD KIRJANDUS:

1. http://www.visitbalticsea.net/download/Book_EE.pdf
2. Loodusõpetuse õpik 6. klassile II osa (Sirje Kaljula ja Hendrik Relve 2013)
3.
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/L%C3%A4%C3%A4nemer i
4. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4nemere_taimestik
5. https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemer i
6. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:L%C3%A4%C3%A4nemere_saared
7. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:L%C3%A4%C3%A4nemere_lahed