Raha ja selle väärtus (2)

Tartu Kommertsgümnaasium
Uurimustöö
Raha ja selle väärtus
8.b klass
Kommertsgümnaasium 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Mis on raha? 4
Kas raha on vaid vahend? 5
Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni? 5
Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart ? 8
Uurimus Kas sulle meeldib maksta rohkem sularaha või pangakaardiga? 8
Raha eestis 9
Uurimus kas sulle meeldib ,et Eestis tuleb kunagi kasutusele euro? 10
Ütlusi raha kohta 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus: 13

Sissejuhatus

Raha, nagu ka ratas, leiutati juba ammu. Ühel või teisel kujul on raha kasutusel olnud peaaegu kõikides ühiskondades. Vaikse ookeani saartel kasutati paberraha ja müntide asemel merikarpe, Euroopas olid müntide asemel käibel väärismetallide, näiteks kulla ja hõbeda tükikesed.
Kuid mis see raha ültse on?
Paljudel pole kindlasti täpset aimu kuidas see kõik täpselt arenema hakkas.Sellepärast uurimegi raha täpsemat arengut ja ajalugu.Kuidas arenes raha ka eestis.
Küsitleme mida arvatakse ,sellest kui käibele võetakse euro.Kas see on paljudele vastuvõetav või mitte.Uurime ka mida teeksid õpilased/ tudengid esimese asjana kui nad saaksid miljon krooni?Kas läheksid kohe seda raha poodi raiskama või hoopis mõtleksid kuidas tehast sellest miljonist veel teinegi miljon.
Uurime ka kuidas areneb meie kaardimakse süsteem.Kui paljud omavad pangakaart?Ning kas nad eelistavad maksta sula või paberrahas.
Koguasja eesmärgiks uurida ikkagi raha arengut ning kuidas see kõik areneb ja kuidas seda vastu võetakse.

Mis on raha?

Mõtle näiteks selle peale, miks on 500-kroonine rahatäht väärt just 500 krooni. Kindlasti mitte sellepärast, et selle tootmine maksab nii palju – ei, selle väärtus on lihtsalt kokku lepitud.
Minevikus olid asjad teisiti. Kaua aega vastas raha väärtus otseselt oma füüsilisele väärtusele. Väärtuse arvutamise aluseks oli peaaegu kõikjal kulla hind.
Aja jooksul on raha palju muutunud. Kunagi olid rahana kasutusel suured mündid ja hiiglaslikud paberkupüürid ning neid andsid välja kuningad ja kuningannad. Tänapäeval oleme harjunud väikeste müntide ja keeruliste hologrammide, piltide ning värvilahendustega paberrahadega, mida annavad välja keskpangad . Vaatamata kõigele ei ole midagi muutunud raha kasutamises maksevahendina, raha sümboliseerib endiselt jõukust, võimu, vabadust ja sõltumatust.
Kui raha ei oleks, omandaksid inimesed soovitud asju neid omavahel vahetades. Näiteks inimene, kes omab diivanit, kuid soovib endale televiisorit, peaks leidma kellegi, kellel on televiisor , kuid kes tahaks selle diivani vastu vahetada. Sellist tehingut nimetatakse barter - ehk vahetustehinguks. Raha olemasolul saab diivani maha müüa ja saadud raha eest osta televiisori inimeselt, kes soovib seda müüa ja mitte sellelt , kes tahab diivanit. Seega lihtsustab raha oluliselt asjade omandamist ja vahetamist. Me töötame, müüme, ostame ja säästame raha abil või selle nimel. 

Kas raha on vaid vahend?

Valitsustel, ettevõtetel ja inimestel on eksisteerimiseks raha vaja. Enamus meist sooviks omada rohkem raha, kuid oluline on meeles pidada, et rahal endal ei ole muud väärtust kui see, mida me raha eest teha saame!

Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?

Kokku vastas 40 õpilast.
Joonis 4. Sektordiagramm
Raha areng ja ajalugu
Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutati edukalt musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad.
Ajaloos on kulda, hõbedat ja vähem kulukate tehingute puhul ka vaske ning teisi metalle , alati väärtustatud ning kasutatud kauplemiseks. Väärismetalli kasutamine võimaldas inimestel kaupu vahetada ja uusi kaupu osta. Riikide valitsused valmistasid metallidest kindla suurusega münte, et kauplemist veelgi lihtsustada ja maksevahendeid paremini kontrollida. Lõpuks hakkasid valitsused makse müntides koguma, sest see oli lihtsam kui kaupade kogumine.
Hiinas saadi aru, et suure koguse metallist müntide kaasas kandmine on tülikas, seetõttu võeti kasutusele paberrahad, mille vääring vastas teatud müntide kogusele. Peagi võeti paberraha kasutusele ka Euroopas ja isegi veel 20. sajandil oli paberraha garantiiks kuld - riiklikud keskpangad vahetasid paberraha teatud hulga kulla vastu. Paberraha muutis raha kasutamise veelgi mugavamaks.
Tšekid ja deebetkaardid on järgmine etapp raha arengus. Need võimaldavad ostjal kasutada pangas olevat raha, ilma seda kaasas kandmata ja raha füüsiliselt nägemata. Krediitkaardi abil saab osta kaupu krediitkaardifirma (panga) raha eest, kuid kasutaja peab selle raha tulevikus firmale (pangale) tagasi maksma, enamasti koos intressiga.
Krediit- või järelmaksukaart võimaldab kaupa või teenust osta kohe, jagades kauba eest tasutava summa pikema ajaperioodi peale. Samas tasub alati enne sellist ostu tehes läbi mõelda, kas kulutus on taskukohane ja kas võlgu elamine ning kauba/teenuse eest lõppkokkuvõttes suurema summa maksmine on ikka soovitud lahendus. Ostes kaupu järelmaksuga, tasuks alati järele uurida tingimusi: kui suur on intress ja milline on tagasimakseperioodi pikkus.
Enne pangaga järelmaksukaardi- või laenulepingu sõlmimist loe lepingutingimused hoolega läbi. Erilist tähelepanu pööra intresside suurusele ja kohustustele, mis järelmaksukaardi omanikuks saamisega kaasnevad.
Me ostame üha enam kaupu krediitkaardiga, mis tähendab, et sularaha kasutatakse vähem. Võimalus kanda raha otse ühelt pangaarvelt teisele ja pangakaartide ulatuslik kasutamine võivad kunagi viia selleni , et ühel päeval on müntide ja paberraha asemel ainult digitaalne raha.

Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?

Uurimuses selgus ,et kõik 40 õpilast omavad pangakaarti.
Joonis 1. Sektordiagramm

Uurimus Kas sulle meeldib maksta rohkem sularaha või pangakaardiga?

Uurimuses osalses sammuti 40 õpilast. Tabelilt on näha ,et poisid eelistavad rohkem maksta sularahas.
Joonis 2. Tulpdiagramm

Raha eestis

Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon,mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi.
Eesti Vabariigis käibib praegu Eesti kroon, mis tuli uuesti käibele 20. mail 1992. Ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon.  Eesti kroon jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid).Ka Eesti riik tahab kunagi euro kasutusele võtta!

Uurimus kas sulle meeldib ,et Eestis tuleb kunagi kasutusele euro?

Uurisime kui paljudele 13-19 õpilastele meeldib see ,et eestis on kunagi käibel euro. Küsitlusele kokku vastas 40 õpilast. Nendest 14 tükki olid poisid ja 26 tükki tüdrukud.
Joonis 3. Tulpdiagramm

Ütlusi raha kohta

• Igaüks on rahul oma pea sisuga ja pole rahul oma rahakoti sisuga. ( Denis Diderot)
  
• Raha nagu armastus on inimese suurimad naudinguallikad. Pärast inimese surma on tema suurim ärevuse allikas. (John Kenneth Galbraith)
  
• Raha ei haise. (Vespasianus)
  
• Too ei ole raha, mis pakutas; too om raha, mis kätte andas. (eesti vanasõna)
  
• Raha on inimesel vaid siis, kui ta selle ära annab. ( araabia vanasõna)
  
• Raha paneb rattad käima.
  
• Kes ainult raha rabab , selle on võtnud raha oma orjaks. (šveitsi vanasõna)
  
• Kui tahad , et raha tuleks uksest sisse, pead seda enne aknast välja viskama .
  
• Tühjalt ei tohi tule juurde minna, raha peab kaasas olema ja toit ka. (Karula vanasõna)
  
• Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (eesti vanasõna)
  
• Kopikas pole raha, räim pole kala, randlane pole mees. (soome vanasõna)
  
• Raha on öörgi, kala on kiiskki. (soome vanasõna)
  
• Kopik ka raha ja lutik liha. (eesti vanasõna)
  
• Markki on raha, kirpki on liha. (soome vanasõna)
  
• Aeg on raha. (ameerika vanasõna)
  
• Rahal on oma väärtus.
  

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks tahame öelda, et raha, olgu siis merekarbid või jalarauad, on asendamatu. Kui poleks isegi merekarpe ja jalaraudu, oleks meil midagi ikka vaja, et tasuda asjade eest. Tänapäeval ei saa midagi tasuta ning on ikka vaja seda ühte ja sama asja – raha. Müntide ja paberraha kasutusele võtmine on muutnud tehingud lihtsamaks. Nii kaasaegses maailmas kus me elame, ei olekski reaalne kasutada jalaraudu, soola, merekarpe ning palju muid asju rahana. Nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus eksisteerib raha, ükskõik ka mida me sellena kasutame.

Kasutatud kirjandus:

Euroopa päevik: Teejuht nutikale tarbijale
http://www.nip.ee/page/331/18
http://et.wikipedia.org/wiki/Raha
http://otsing.delfi.ee/i.php?q=raha
http://www.eesti.ee/est/teemad/raha_ja_omand/raha