Tants aurukatla ümber (1)

C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikool
Tants aurukatla ümber
Kokkuvõte
Koostaja : Marvin Ojasalu
Juhendaja : Toomas Aavasalu
Torma 2015
Mats Traadi raamat "Tants aurukatla ümber" viib meid ajas sajand tagasi. Raamat koosneb viiest eraldi tantsust( loost ). Igas tantsus kirjeldatakse sügisest aega kui eesti inimestel on olnud tegemist viljakoristusega, rehepeksuga õnnestunud viljakoristus ja hea saak andis kindlustunde, et leib on talveks laual. Jääv sümbol läbi viie loo on aurukatel , algul uus ja veel läikiv, lõpul seisev roostetanud vanaraud. Iga loo poliitiline olustik aga eestimaal on erinev, mõjutatud sõdadestja erinevatest valitsustest.
Esimene tants
On ilus sügispäev Eestimaal. Aiaste talu õuele veetakse hobustega aurukatel. Katlaga kaas tuleb alati masinist Jakob Lusiksepp , kes seab masina töökorda. Eestis on see ajal veel rahulik talu aeg. Kusagil kaugemal käib aga juba esimene maailmasõda . Aiaste talu peremeheks on Mats Aniluik. Tal on kolm poega vanim poeg Kaarel on linna kooli pandud ja õpib advokaadiks. Kodus käib ta harva. Noorim poeg Taavet on vallatu ja lustlik, alles hiljuti leeris käinud. Vanusest keskmine, Jüri, on see kelle õlul on talupidamine. Isa Mats on muidugi nõuga abiks, sest töötegemiseks juba vanavõitu. Juri on tõsine ja endassetõmbunud. Teda häirivad pidevad isa õpetussõnad ja vanema venna pidevad rahanõuded linnast. Rehelised kogunevad aiastele ka ümberkaudsetest taludest. Mehed arutavad poliitikast ja kuskil käivast sõjast. On aeg kus tahetakse nõuda seltside koosolekute läbiviimist riigikeeles ehk vene keeles. Rahvast enamik seda ei valda ja kardetakse seltside sulgemist. Perenaised arutavad isekeskis oma tööjärjest. Noorem rahvas vallatleb pisut enne suurt töötegemist. Ainult Jüri viibib mõtlikuna nagu teistest eemal. Ta ei leia oma sealviibimise mõtet. Kui nüüd veel ka noorem vend Taavet karjatüdruk Roosiga vallatleb ägestub Jüri ja läheb vennale kallale. Roosi pageb kambrisse omi asju kokku korjama kindla plaaniga talust lahkuda ükskõik siis kuhu. tööd ta ju ei pelga aga kodutalu tasuta tööloomaks olla enam ei taha. Vanaperemees leiabki ta sealt ning taipab küsimattagi mis mõtted pojal peas. Olukorra leevendamiseks otsustab ta samal päeval talu poja nimele kirjutada, sest kindlameelset Jüri peab ta poegadest kõige asjalikumaks peremeheks. Sõidetaksegi linna notari juurde ja vormistatakse talu Jüri nimele. Tagasiteel aga tuleb teili isa ja poja vahel Jüri valiku üle karjatüdruk Roosi naiseks kosida. Vanaperemees loodab miniaks mõnd talu peretütart kellele antaks kaasavara. Meeste jagelusst segab vallakasakas kel oligi Jüri juurde asja. Kasakal on kaasas sõjaväekeetse Jõrile. Nii lõpebki sügispäev, eemal rehepeksumasina undamine, meeste südametes hirm sõja lähenemise ees.
Teine tants
On taas sügis ja rehepeksu aeg. tegevus toimub taas aiaste talus . Aeg on veerenud omasoodu, läbi on Esimene Maailmasõda. Loodud on esimene Eesti Vabariik. Alles on talud , peremehed, sulased, aiaste talu peremeheks on nüüd vendadest noorim Taavet. Ümberkaudsed peremehed peavad teda natuke kerglaseks, sest ta elab ajakat seltsielu, mängib pasunat ja talle meeldib pidustustel osaleda. Naiseks on ta kosinud endise karjatüdruku Roosi. Neil on üks poeg Edgar. Roosi on väga agar ja nõudlik perenaine, Taaveti elu aga varjutab ühele võlakirjale antud allkiri , mille järgi peaks tuldama talu vara arestima. Taavet on pidevalt sõjajalal naabertaluniku Pauliga. Paul on tugev ja tahab oma jõudu ning rikkust alati välja näidata, Taavet on jälle kavalam. Sel päeval tuleb taas vana Lusiksepp oma aurukatlaga. Tema abilisteks on seekord vana vallakasaka poeg, Eedi Eesnek. Eedi ei ole südamega tööjuures. Talle ei meeldi olla peremeeste käsualune, ta unistab elust kus kõik on võrdsed. Ettevaatamatusest jääb ta kättpidi rehepeksumasina trumlisse. Samal ajal kui Eedit aidatakse saabub tallu kohtutäitur . Kohtutäitur arestib aiaste talu lambad ja hobureha, tuleb enampakkumine. Kogu vara ostab Käo Paul kellele ei mahu hinge Taaveti visadus ja kavalus teda üle trumbata. Nimelt on Taavet Tellinud oma talule plekkkatuse tema kuulis et Paul teeb oma talule uut sindlikatust. Kaks kõva kivi mõlemad. eedi õnnetus aga ei ole peremeeste mõtteis tähtis. Peremees Pauli mõte on see et Räim ei ole kala ega sulane inimene. Nad ei aimagi tol päeval veel, et peagi saabub aeg mis muudab kõik.
Kolmas tants
Käib teine maailmasõda. Olukord on kõigile keeruline. Punaarmee on võtnud oma osa noortest meestest. Eestimaal võimutseb hetkel Saksa okupatsioon . Vanad talunikud tunnevad end hetkel kindlalt. Nad on loonud omakaitse. Paraku on aeg ja seadus selline, et tagakiusatud on kõik rahva vähemused. Kui oled sa sündinud mustlasena siis on seadus sind tappa nagu vaenlast . Ei loe see, et sa ise pole kedagi tapnud ega midagi varastanud. Tol õhtul kohtuvad Aiaste talu kuivatis perepoeg Edgar ja aurukatla masinisti noorim poeg Jaanus.Nad on lapsepõlvest saati head sõbrad. Nad ei tunneta seisuse vahet. Neid ootab ees üks tulevik. Mõlemal on kutsed Saksa armeesse. Nad on noored ja see on nende viimane õhtu koos, sest elu kaotavad nad mõlemad selles sõjas. Nende kavalus ja arukus päästavad tol sõgisõhtul ühe inimese, mustlse, kes varjab end niigi olles kaotanud oma pere ja tehes juhutöid taludes . See on aeg kus üks vendadest on punaarmees, teine Saksa armees. Kui nad kohtuvad sõjatandril vastastikku kas nad tapaks üksteist? Või kallistaks?
Neljas tants
Nüüdseks on läbi ka teine suur sõda. Valitseb nõukogude võim on moodustatud koloosid. Ei ole enam peremehi ei sulaseid. Kõik inimesed peaksid olema võrdsed. Aga maa on inimestest pooltühi. Vanad taluperemehed on saadetud kaugele Siberisse asumisele, enamik nooremaid mehi kaotanud elu sõjatandril. Jäänud on naised, vanurid ja verinoored kellel puudub õige töökogemus . On taas Sügis ja vanale Aiaste taluõuele veetakse aurukatel. Puudub nüüdseks Aiastel peremees. Taavet on saadetud Siberisse. Majapidamise üle vaatab endine Virtin Milli . Talu hooned kuuluvad nüüdseks juba kolhoosile. Arvo tunneb end selles ametis väga ebakindlalt. Kõik tööd põldudel on jäänud hilja peale. Inimesed ei ole enam täie hingega tööde juures kuna arvavad , et vaene kolhoos ei suuda neile tehtud töö eest palka maksta. Aurukatlaga saabub ka vana masinist Lusiksepp. Ta pahandab Arvoga, et viimane pole mõelnud katla jaoks puidki muretseda. Arvo läheb puid otsima , Lusiksepp aga võtab ja lammutab tulehakatuseks Aiaste talu aialippe. Lusiksepal on tol päeval tuju kehv , sest ta on lubanud lõuna ajal talunik Martinsoni kaerakoorma läbi ajada. Luba sellesks pole ta aga kolhoosi esimehelt küsinud. Lõuna paiku Martinson saabubki ja aetakse läbi masina tema kaerad. Lõuna lõppedes hakkab aga vihma sadama mistõttu võib tööpäeva peagi lõppenuks lugeda. Siis aga saabub partorg Eedi Eesnek. see on seesama Eedi kes aastaid tagasi oma labakäe viljapeksul kaotas. Partorg on väga pahane, et viljakoristustööd viibivad. Arvo saab kõvasti pragada, et on lubanud üksikmajapidaja vilja pekstakui kolhoosi varumisplaan veel täitmata. Partorg käsib masina käivitada vaatamata kehvale ilmale. Masinist on aga purjus Martinsoni pakutud viinast ja ei kuula käsku. Seepeale kavatseb Eesnek ise masina käivitada ja kutsub Saaremäe endaga kaasa. Masinist Lusiksepp vihastub, et keegi teine läheb masinat puutuma . Ta haarab labida ja virutab sellega Arvole vastu pead.Peale seda ta ehmub kainestudes. Õnneks ei ole Arvo surnud. Saaremägi aidatakse partorgi autosse ja hirnunud Lusiksepp kamandtakse kaasa. Karistuseta see mehejuhtum temale ei lõpe . Eedi Eesnik aga mõtleb, et imelik koht on see Aiaste kus viljapeksu ajal alati midagi imelikku juhtub mis töörütmi sassi ajab. Katel aga suitseb omasoodu ja peksumasin undab.
Te eintants
Sügiseste põldude vahel kruusatatud teel sõidab takso. Sellega saabub tagasi koju vana peremees Taavet. Ta on veetnud Siberis kaheksa aastat. Sealgi tublisti tööd teinud ja aukirjagi koju kaasa saanud tublide tulemuste eest viljakoristsel. Taavet väljub autost ja seab sammud koduõuele. Majaukse ees seisab tabalukk ja Taavet imestab, sest ei mäleta aega mil tema mälestustes uks oleks lukustatud olnud. Kuid ajad on muutunud ja küla inimtühjaks jäänud. Kunagi majale pandudplekkatuski juba roosteplekine. Tema mälestustesse jäänud uus õunaaedki juba vananenud. Laudanurga juures seisab vana aurukatel, ahjuuks poikvel, roostetanud paljud osad puudu. Saabub Milli kes on Taavetit nähes imestunud ja laseb ta tuppa . Milli on aastaid maja eest hoolitsenud ja majakraami säilitanud. Peremees asub oma kohvreid lahti pakkima , Milli otsib talle süüa, nad ajavad pisut juttu ning siis ruttab Miili taas lambaid karjatama. See töö on kolhoosis talle veel kontimööda. Taavet aga ruttab õunu korjama. Tegutsedes ei märka Taavet ohtu oina poolt kes tuleb kõrvalolevast karjast peremeest kaema . Oinas puksab kõigepealt õunakorvi seejärel agataganeb hoovõtuks ja virutab Taavetile tugeva mütsu mispeale peremees rohule kõhuli kukub . Miilile pakub juhtum nalja aga Taavet on väga pahane . Ta käsib Miilil minna esimehe jutule. Oinas olgu tema kodust kadunud. Tõestuseks hakkab ta järgmisel hommikul omi asju taas kokku pakkima lubades kolida velletõtre juurde. Miili kohkub ja lähebki esimehe jutule. Taavet jääb lambaid laudast välja laskma ja taas tahab oinas teda rünnata. Koer Tuks päästab kolvimast. Saabub kombainek Arvo Saaremägi, endine esimees, majas hoiul seisvale kombaini akule järele. Samas pakub ta Taavetile tööd oma abilisena. Taavet kõhkleb kuid nõustub siiski. Töö kombainil on Siberist tuttav.
Askeldades kombainini ümber ei märkagi nad algul uut külalist, Eedi Eesnikit, kes nüüd töötab kindlustusagendina. Kumbki meestest ei soovi tema käest mingit kindlustuspoliisi osta ja eemalduvad kombainiga odrapõllule. Töö ju tahab tegemist, ilm on ilus. Kindlustusagenti aga ründab ootamatult enne peremeestki kiusavad oinas. Ei saa ta olla müksimatta kegagi. Kemplemine mehe ja oina vahel on nagu viimane tants raugastunud aurukatla ümber.
Nii on see elu siin Eestimaal. Inimesed aga siin teevad tööd vaatamata erinevatele aegadele vaatamata sõdadele, tulekahjudele, õnnestustele.