Rootsi (1)

Rootsi
Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf . Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523.

Loodus

Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.

Rootsi ja tema naabridLääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa , Norrland,  Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik  ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub  Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadilähedal (2,41 m alla merepinna ). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek(2090 m).

Kliima

Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu  Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt  mandriline kliima. Ilm on muutlik . Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas –1°C, põjas –16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. Sademeid on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.[1]

Saared

Rootsi suuremad saared on Ojamaa ( Gotland ) (pindala 2994 km²) ja Öland ( 1347 km²)

Järved

Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²).

Jõed

Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

Loomastik

Rootsi metsades elab palju loomaliike , kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud.  Hundid  olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka  karude  jailveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud  on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas  turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja  haugi . Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki  mageveekala , osa neist on haruldased.

Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr)

  Pikemalt artiklis Rootsi paleoliitikum
Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi .
Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Viimane jääaeg (Weichseli jäätumine) algas 110 000 aastat tagasi ning lõppes üle 10 000 aasta tagasi. Selle ajal olid jäävabad ainult Jüütimaa lääneosa ja Lofoodid Norra põhjaosas. Maastikku kujundas jää lisandumine, raskus ja sulamine . Jää lihvis kaljud ümaraks ja siledaks ning purustas neid. Maa oli jää raskuse all kokku surutud ning hakkas jää taandudes kerkima. See protsess oli põhja pool kiirem kui lõuna pool.
Ahrensburgi kultuuri nooleots
Kui jää hakkas taanduma, said esimesed inimesed võimaluse vabanenud maale elama asuda. Sedamööda, kuidas jääkate sulas, tuli praeguse Rootsi alale inimesi lõunapoolselt alalt, mis vabanes jääst varem. Vanimad teadaolevad inimeste jäljed on 12 kuni 13 tuhat aastat vanad. Neid jälgi on vähe ning nad pärinevad peaaegu eranditult Skånest. Leitud on küttide peatuspaiku. Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on  Hamburgi kultuur, Bromme ultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud. Hilispaleoliitikumis leidsid aset suured kliimamuutused. Kõige vanemal ajal oli tõenäoliselt tegu arktilise tundrataimkattega, mis hakkas välja vahetuma edamööda, kuidas kliima soojenes.
Jääaja lõpus kadusid paljud paleoliitikumile iseloomulikud loomad, nagu  karvane ninasarvik  (Coelodonta antiquitatis),  mammut  ja Megalocerus giganteus , kuid lühikese aja jooksul nad Rootsi alal siiski elasid. Nendel loomalikidel põhines paleoliitikumi majandus ja nende kadumine pani alusemesoliitikumi elulaadile. Tollest ajast peale on Rootsis elanud ka põhjapõder ja hunt.

Mesoliitikum (umbes 10 000 – 4000 eKr)

 Pikemalt artiklis Rootsi mesoliitikum
Mesoliitikumi algusele oli iseloomulik suurte tundraimetajate (karvane ninasarvik (Coelodonta antiquitatis), mammut ja Megalocerus giganteus) kadumine. Inimesed pidid küttima väiksemaid ulukeid ja korjama taimseid saadusi. Tõenäoliselt elatusid mesoliitikumiaegse Rootsi ala elanikud väikeulukite küttimisest ja kalapüügist. Seda aega nimetatakse mõnikord kütikiviajaks (jägarstenålder). Mesoliitikumi vanema perioodi arheoloogilised leiud pärinevad kohtadest , mille praegune kõrgus merepinnast on 75...120 m ning mis mesoliitikumi ajal paiknesid mere ääres.
Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 - 1700 eKr) põllluharijad. Sellele järgnes pronksiaeg (1700 - 500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr - 1050). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuse-eelsete hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni. Rootsit mainis esimest korda 1. sajandil  Rooma ajaloolane  Tacitus, kes kirjutas suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele  Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt  saamid , kveenid ning teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega. Viikingiajal (9. - 10. sajand) liikusid Rootsi  viikingid  ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest:Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesidlõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna-Euroopasse.

Keskaeg

Gripsholmi loss Mariefredi lähistel. Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikudalad, ning hiljem ka Põhja-Balti  veeteed ning Soome laht.  1252 . tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim  Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu Rootsi impeerium  1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane). 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdadesPoolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes  18. sajandil. Venemaa keisririik  võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning1809 loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik. Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra  Rootsiga . Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal  1814 . Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.

] Uusaeg

18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750-1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima , kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani. Usutakse, et vahemikus 1850-1910 läks Ameerika Ühendriikidesse üle miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka Kanadasse. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870.a. algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides. 19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka Sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riik demokratiseeruma.

Lähiajalugu

1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid. Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas, kuigi neutraalsuse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele. Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige. Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne , liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi  Soomega  liitunud NATO-ga.

Majandus

Väliskaubandus

Rootsi  impordib  (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt jaSuurbritanniast),  infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning  ravimid  ( Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veelelektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika ( Jaapanisse  ja Mehhikosse).

Kultuur

 Pikemalt artiklis Rootsi kultuur
Carl Millese skulptuur  Jumala käsi Millesgårdenis
Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, sh August Strindberg ja  Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud  Selma Lagerlöf jaHarry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad  maalikunstnikud  on Carl Larsson ja Anders Zorn  ningskulptorid Carl Milles ja  Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman , Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA.

Teadus

Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis  loodusteaduste  revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt, Šotimaalt, Hollandist, Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste  teene . Aastat 1739, mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles nüüd algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus. Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% SKPst, millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad  investeeringud  teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot. Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju erinevates valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja  nanotehnoloogia  sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käsitsemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus ( CERN ), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO).
Rootsi lipp:
Rootsi vapp:
Rootsi kaart:
Gripsholmi loss Mariefredi lähistel.