Evolutsioon II (0)

  Evolutsioon II  Olelusvõitlus - põhjused, vormid, tagajärjed  Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest 
 
OLELUSVÕITLUSE PÕHJUSED:  - Organismid on väga viljakad (palju järglasi)  - Vähe ressursse   
OLELUSVÕITLUSE VORMID:  - Liigisisene olelusvõitlus ​ - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse  - Otsene olelusvõitlus ​ - Organismid reaalselt võitlevad omavahel  - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad 
võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad 
võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast   - Liikidevaheline olelusvõitlus  - Kaudne olelusvõitlus ​ - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid  konkureerivad sama ressursi nimel  - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu 
mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt   
OLELUSVÕITLUSE TAGAJÄRJED:  - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid  - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei saa järglasi  - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides  Looduslik valik - põhjused, vormid (joonised lk. 28, näited), tagajärjed  Looduslik valik on populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine 
 
LOODUSLIKU VALIKU PÕHJUSED:  1. Individuaalsed pärilikud iseärasused, mis on olemas ja muudavad ühe populatsiooni  isendid üksteisest erinevaks  2. Olelusvõitlus   
LOODUSLIKU VALIKU VORMID:  1. Säilitab/stabiliseerib ​ juba varem välja kujunenud kohastumisi - muutmatu keskkond  - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on nn keskmise tunnusega isenditel  - Nende A  ​↑ ​, äärmuste A ​↓​, näiteks:  - Fotosüntees ja rakuhingamine, nn “elavad fossiilid” 
 
 
  2. Suunav ​ - toimub siis kui keskkond muutub ühes kindlas suunas 


  - Eelise ellu jääda ja järglasi anda on ühe äärmusliku tunnusega isenditel  - Nende A  ​↑ ​, keskmiste A ​↓​, näiteks:  - Tööstuslik melanism  3. Lõhestav valik ​ - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei  sobi, äärmuslikud sobivad  - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel  - Äärmused  ​↑ ​ , keskmiste A ​↓​, näiteks:  - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu)   
LOODUSLIKU VALIKU TAGAJÄRJED:  1. Suurendab sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis 
2. Populatsiooni  ​kohasus​ kasvab/suureneb  3. Kujunevad välja  ​kohastumused   
JOONIS LK. 28:    1. Teopopulatsiooni isendite värvus muutub heledamast tumedani. Kõige rohkem on  keskmise värvusega isendeid. 


  2. Stabiliseeriv ​ ​valik​ soosib keskmise värvitooniga isendeid. Liiga heledad või liiga  tumedad isendid langevad kergemini röövloomade saagiks.  3. Suunav ​ ​valik​ eemaldab heledad ja soosib tumedamaid isendeid. Nii juhtub siis, kui  tigude elukeskkond muutub saastumise tagajärjel tumedamaks.  4. Lõhestav ​ ​valik​ soosib äärmuslikke värvusi, st väga heledaid ja väga tumedaid.  Selline valik võib toimuda siis, kui teopopulatsioon asub ümber piirkonna, kus heledal 
maapinnal on tumedad kivid.  Kohastumused - näited, kohastumuste suhtelisus ja näited  Kohastumused ​ on tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada  - Ristika varjevärvuse tõttu on ta vaenlastele raskesti märgatav  - Triiplutika hoiatusvärvus annab vaenlastele märku halvast maitsest  - Kaktusel on välja arenenud mitu kohastumust kuivas kliimas kasvamiseks - lehed on 
taandarenenud, vars on veevarude säilitamiseks lihakaks muutunud, õhulõhed 
avanevad öösel   
Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud)  - Arenguliselt piiratud   - Roomajatel: viie varba teke, kahepaiksetel on neli varvast  - Vastandikud tegurid  - Kaelkirjaku kohastumus - saab puulatvadest hästi toitu kätte, kuid vett juues 
muutub ta kergelt rünnatavaks  - Antiloobid: väga kiired  ​→ ​ jooksmine võtab palju energiat ​→​ söövad selle  taastamiseks pidevalt  ​→ ​ kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad  - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas  - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega  ​→ ​ ​lumevaesel  talvel hea saakloom  - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte  - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat  ​→ ​ ​nõel jääb kinni ​→​ rebib oma kere  puruks  ​→ ​ ​sureb  Mikroevolutsioon, selle protsessid ja evolutsiooni tegurid  Mikroevolutsiooni põhiprotsessiks on  ​kohastumine​, teiseks liigiteke   
Evolutsiooni tegurid:  1. Mutatsioonid -  ​võimaldavad uute tunnuste tekkimise  2. Geenivool 
3. Geenitriiv 
4. Olelusvõitlus 
5. Looduslik valik -  ​peamine evolutsiooni tegur ja evolutsiooni suunav jõud  Geenivool, geenitriiv (lk. 36)   ÕPIKUST: 


  Geenivool ​ - Migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel  Geneetiline triiv ​ ehk ​geenitriiv​ - Geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused  populatsiooni järjestikustes põlvkondades 
 
KONSPEKTIST:  - Geenivool ​ (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid  varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne  - Geneetiline triiv/ ​geenitriiv​ - Populatsiooni geneetilise struktuuri järsk muutumine  populatsioonis, arvukuse järsk langus  - Pudelikaelaefekt  - Asutaja efekt  Liik, geneetiline liigiteke, geograafiline ja bioloogiline isolatsioon, näited   Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi  - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat  - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud  - Isolatsioon - tagab liigi säilimise ajas   
Geograafiline liigiteke  ​- algab geograafilise isolatsiooniga ja lõppeb bioloogilise  isolatsiooniga  - Rühm isendeid eraldub lähterühmast  ​→  ​geograafiline isolatsioon  - Muutub eraldi rühma geneetiline struktuur (geenitriiv + mutatsioonid + kombineeritud 
muutlikkus)  - Erinevates keskkonna tingimustes muutub loodusliku valiku suund  - Aja jooksul  ​→ ​ uued kohastumused  - Tekib ristumisbarjäär lähterühmadega 
  1. Geograafiline isolatsioon ​ - liikide levikualad ei kattu ​→ ​ liigid ei ristu  - Aafrika ja India elevant  - Ameerika ja Euroopa naarits  2. Bioloogiline isolatsioon ​ - liigi bioloogilised iseärasused, mis soodustavad ristumist  oma liigiga ja takistavad ristumist võõra liigiga  - Ajaline eraldatus -  ​pudemine/õitsemine erineval ajal (kirss, õun)  - Erinevad signaaltunnused -  ​hääled, lõhnad jne, nt. sookured - pulmatants  - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad 
( ​mesilased õietolmu tassimas ​)  - Loode tekib, aga hukub ( ​ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine ​)  - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - 
muul (hobuse ja eesli ristamisel)  Makroevolutsioon ja selle protsessid - mitmekesistumine (näited), konvergents 
(näited), täiustumine (näited), väljasuremine, selle põhjused (näited)  Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng 
 


  MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID  1. Mitmekesistumine  - Põhjus: ​ Kohastumine uute elupaikade ja sealsete ökoloogiliste teguritega  (tingimustega: temperatuur, valgus, toit, haigustekitajad, taimede puhul: muld)  - Näiteks:  - Divergents ​ - Lähteliik hargneb uuteks üksteisest ühe erinevamateks  liikideks (imetajate mitmekesisus, Darwin uuris vinte)  - Konvergents ​ - Eripäritolu organismirühmade väliselt sarnaseks  muutumine kohastudes sarnases elukeskkonnas (haikala - 
organismirühm kalad ja delfiin - organismirühm imetajad, pingviin - 
organismirühm linnud, näiteks sarnasuseks voolujoonelisus, 
uimed/loivad)  2. Täiustumine  - Uue keerukama ehituse ja eluviisiga organismirühmade teke ja areng ehk 
evolutsiooniline progress ( ​lindude ja imetajate teke roomajatest ​)  - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks 
inimese saba -  ​osaline​ (vastand täielik) taandareng  - Täielik taandareng ​ - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi  on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 
  3. Väljasuremine  - Liigiline väljasuremine  - Massiline väljasuremine  - Põhjused:  - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt 
spetsialiseerunud liigid või liigid väga suuremõõtmeliste isenditega  - Kliima või elutingimuste järsk muutus  - Inimtegevus  Inimese eellased (lõunaahv, osav inimene, püstine inimene, neandertaallane)  1. Lõunaahv ​ ehk ​australopiteekus​ - Inimese sugukonna väljasurnud perekond, millest  põlvneb inimese perekond  2. Püstine inimene ​ - Organism ei kuumenenud enam üle, sest püsti kõndivale isendile  langes 60% vähem päikesekiirgust, pealael asunud karvad kaitsesid aju 
ülekuumenemise eest  3. Osav inimene ​ - Tähtis toiduga seonduv avastus oli tuli, liha hankimine eeldas isaste  koostööd, seega olid olulised sotsiaalsus ja suhtlemise areng (algeline kõne)  4. Neandertallane ​ - Euraasias välja kujunenud inimliik või inimese alamliik, kes  paralleelselt nüüdisinimesega elas umbes 150 000 kuni 40 000 aastat tagasi  Inimese sarnasused primeetidega ja inimese erinevused võrreldes inimahviga  Sarnasused:   1. Jäsemete viis sõrme ja viis varvast (jäsemed on kohastunud haaramiseks ehk sõrme  ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid, pöidla asend) 


  2. Hea nägemine 
3. Suur aju   
Erinevused:  1. Kõrge keskmine eluiga 
2. Inimese ajumaht on kolm-neli korda suurem kui inimahvidel 
3. Hammastik - Purihambad on tugevad ja paksu vaabaga, lõike- ja silmahambad on  purihammastega võrreldes palju väiksemad  4. Karvkate evolutsiooni käigus peaaegu kadunud 
5. Higinäärmete hulk teiste esikloomadega võrreldes märkimisväärselt suur 
6. Inimene on ainus esikloom, kes liigub püstiasendis 
7. Inimene suudab kõnelda tänu suuõõne ja kõri erilisele ehitusele 
8. Inimesed oskavad tehnikat kasutada