Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
???) sõda. ,,Potop" (uputus)- pikka aega laastasid maad sõjaväed, kes ei sõdinud üksteisega kuivõrd kogusid saaki. Ka juudiprogrammid sellega tugevalt seotud (Hitler kui nõrk õpilane tema kõrval). Smolenski, Vilnius vallutati Venelaste poolt. 1658.a sõlmiti rootslastega Vallisaari vaherahu (Narva jõe lähedal), sellel ajal Vene-Rootsi sõda (seetõttu suleti ka Tartu Ülikool). Sõja lõpp 1660.-1661, sõlmiti Rootsi-Vene vahel Oliwa rahu. 1661.a Rootsi ja Vm vahel Kärde rahul (koopia Jõgevalt veits põhja pool). 1667.a lõpetas Andussovo vaherahu Vm- Poola vahel. Vasak-kalda Ukraina (Dnepri jõest ida pool Moskvale), paremkalda Ukraina (Dnepri jõest paremale Poola-Leedule). U sellest ajast Ukraina jagunemine ida- ja lääneosaks. Andrussovo vaherahu sõlmimisel välisjuht )?), Afanasi Ordin-Nastsokin (1605-1680), kes mõtestas ümber
Seal mängitakse algusses antiikainelisi näidendeid. M pandi võlavanglasse. Rändavad pariisist välja, esinevad lõunaprantsusmaal. M rändab ringi, kirjutab farsse. 1655 M saab üsna tuntuks kom ,,Tuulepea". M'i näitetrupp saab 1658 a kutse Louvre'i. Nad esitavad farssi ,,Armunud arst", kun määras stipendiumi 300 liivrit jne. Jääb Pariisi mängima. 1659 esietendub ,,Naeruväärsed eputised". Mol kogub vaenlasi. Naeruvääristab põhiliselt kõrgseltskonda. 1661 kirjutab molier lavaküpseks viievaatuselise kom ,,Armukade prints" pärast ,,Meeste kool" ,,Naiste kool" Fouquet (tal oma õukond, tellib M stsenaariumi pidustuste jaoks, rajab epikuurlasliku õukonna) kuninga rahakassa samal ajal tühi. Colbert teeb F puupaljaks. 1662 M saab 40 , abiellub Armandega. Bejart esitab teda kui õde, tegelikult tütar. 1663 algavad suured konfliktid M loomingu pärast. Louvre'is esietendub ,,Naiste kool". Pensionit 3000 liivrit aastas. 1664 mol perre sünnib poeg
Ingeri maa tagasi rootsile. Piir nihkus itta ja lükkas venemaa läänemerest täielikult ära. 1629 poola ja rootsi vahel altmargi vaherahu. Kogu eesti mandri ala läks rootsile ja ka läti põhjaosa. 1645a rootsi ja taani vahel brömsebo rahu. Ka saaremaa läks rootsile. 17saj keskapaigaks oli rootsi muutunud läänemere võimsaimaks riigiks. Sellest hoolimata sõjad jätkusid kuni 1660 rootsi ja poola vahel oliva rahu poola tunnustas lõplikult rootsi õigusi liivimaal. 1661 rootsi ja venemaa vahel kärde rahu. Venelased lubasid eesti ala igaveseks rootsile. Rootsi aeg. Asustus: Pärast liivi sõda oli rahvastik vähenenud poole võrra. 130 000inimest. 17saj algul oli 75% taludest mahajäätud. 17saj lõpuks taastus rahva arv ligi 400 000 inimeseni. Võimalik valida sootsam elukoht, eesti mehi ei võetud sundkorras rootsi sõjaväkke. Oli mitukümmend aastat rahu aega. Toimus sisemigratsioon, aga tuli ka palju sisse rändajaid venemaalt soomest ja lätist.
Tekkinud riigijumal ei vastuta enam kellegi ees Eesmärk rahu tagamine John Locke (1632-1704) 1690 Two Treatises of government Ühiskondlikku lepingut saab tühistada, kui üks pool ei täida kohustusi. Võimu jagamine: valitsus ja parlament seadusandlik ja täidesaatev Enamusotsus. Lepingu alusel ühinenute enamus otsustab, allutab teised sunnile. Absolutism Taani 1661 kõigi seisuste esindajad kirjutasid alla „Pärimis- ja ainuvalitsemisaktile“ (kehtestas absolutistliku valitsemiskorra lepinguga). Detailid järgnenud Lex Regias (avalikustati alles 1709). Absolutistliku riigiõpetuse kohaselt oli riigiõigus vürstlik kojaõigus. Seotud dünastiaga. Riigid olid ikka veel eri moodi põhikordadega piirkonnad ja seisused, mis elasid ühe krooni all.
kunstid 17. ja 18. sajandil seoses küllusliku eluga õukondades vägagi edukalt. Kogu sotsiaalne elu oli riigi ["Riik - see olen mina"] kontrolli all, k.a kaunid kunstid, millega tegelemine kuulus Academie des Beaux-Artes (Kaunite Kunstide Akadeemia) valdkonda. Akadeemiat juhtis õukonnakunstnik Le Brun. Kunstide põhieesmärk oli valitseja ülistamine, õukond oli põhiliseks kunstiloomingu tarbijaks ning tellijaks. Losside ehitusega kaasnes ka aiakunsti õitseng. Kui Louis XIV 1661. a 23-aastasena võimule tuli, oli tooniandvaks isikuks riigis kujunenud rahandusminister Nicolas Fouquet. See mees käsutas riigi väga suuri summasid ning teda peeti kunstiküsimustes suureks asjatundjaks. Tal oli annet koondada enda ümber ajastu suurvaime. Sellesse ringkonda kuulusid luuletajad Corneille, Moliére ja LaFontaine, arhitekt Louis Le Vau ning kunstnik Charles Le Brun. Viimase kutsel liitus seltskonnaga ka André Le Nôtre. ISELOOMULIK PRANTSUSE BAROKKAEDADELE.
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...
Tema usuteemalistest maalidest on tuntumad: "Peetruse ristilöömine", "Lautomängija". 11. PRANTSUSMAA BAROKK 8 (Pildimaterjali leiate selle materjali kohta õpetaja failist Barokk 2, lk 1-21) Caracci ja Caravaggio jäljendamine. Louis XIV ajal hakati kunstnikke koolitama. Asutati Prantsuse kuninglik maalikunsti- ja skulptuuriakadeemia, 1648. Prantsuse akadeemia Roomas, 1661. Kunstnikud suunati sinna elama ja õppima. Ihaldusväärseim auhind oli Prix de Rome (Rooma stipendium), sai veeta mitu aastat Roomas ja seal kunsti õppida. Prantsuse kuninglik arhitektuuriakadeemia, 1671. Academie des beaux-arts, 1816 liideti kõik akadeemiad kokku üheks kunstiakadeemiaks. Losside ehitamine kujunes oluliseks nagu juba varem Prantsusmaal. Geomeetrilisi kujundeid kasutati arhitektuuris. Claude Perrault 1613-1688
nn. Ingerimaa sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaakoos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-KarjalagaKäkisalmi lääni. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 16561658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga see piir muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Põhjasõjani Pietari Brache- rootsi ja soome sõjaväelane, soome kindralkuberner. Pärast hea sõbra Karl Gustav II surma asus tegelema ka poliitikaga. a soosis kaubanduse arengut ja hariduse levikut. Asutas 1640. aastal Turu Akadeemia (mille kantsler ta oli 16461680) ning 1649 Raahe (rootsi keeles Brahestad) linna. Ta tegi ettepaneku, et igas linnas oleks gümnaasium ja igas vallas algkool
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahv...
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. ...
miljonist arvatakse surnud 24 miljonit). Linnade (ca 15% rahvastikust) elanikkond võis väheneda poole võrra. 3.LOENG Nimetage arenguid teadusloos, mis panustasid meditsiini arengusse uusajal Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni Rene Descartes (1596-1650) oli nö mehhanika kuldaja peamisi esindajaid. Inimene kui masin, plokkide
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et jõuaks kätte sedavõrd küps iga, et pole enam tulemas pare...
kodusõda oli antud välja rida seadusi, mis muutis usuküsimuse tolerantsemaks. Tegevuse lubamine tegi aga võimalikuks puritaanide tõusu, kes olid äärmuslikud protestandid, kes nägid rangelt ette et ainult see, mis on piiblis on õige. Osades linnades keelati isegi jõulude pidamine, kuna sellest piiblis kirjutatud otseselt ei ole. Tema võimule tulek tõi kiire tagasituleku protestantliku kiriku rüppe. Clarendon Code (1660ndad-1670ndad) inglismaa riigikiriku taastamine. Corporation Act 1661 – kõik linnaametnikud peavad alluma anglikaani kirikule. Act of Uniformity 1662 – anglikaani kiriku ja book of c.p üldkehtivust. Anglikaani kiriku täielik domineerimine taastati. 1664. ja 1670. aasta nn salatalitusteseadused (Conventicle Acts) nägid ette karmid trahvid ja vangistused neile, kes osalevad sellistel jumalateenisutstel mille aluseks pole book of c.p. 1673. ja 1678. aasta nn Test Acts katoliiklaste karjääri tõkkeks. katoliiklased ei võinud olla
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
võim hakkas olema jagamatu). 1618-1648 oli ka 30-aastane sõda, mis algas ususõjana, kuid lõppes kui sõda Euroopa ülemvõimu pärast. Asuti hugenottide eriõigusi piirama ning nende kindluslinnad, nagu nt La Rochelle, võeti lihtsalt ära. Hakati losside kindlustusi maha lõhkuma ei saaks enam sõjalist vastupanu osutada. Neid saadeti valitsema intendandid. Kõrgaadlikud kutsuti kuninga õukonda -> Sinekuuria auamet (sai raha, tööd ei pidanud tegema). Louis XIV võttis 1661. aastal valitsemise enda kätte sel aastal suri kardinal Mazarin (see võib olla ka põhjuseks). Tema sekkus ka reaalselt riigi juhtimisse tahtis teada saada ka kõige pisemaid asju. Tema valitsusaega peetakse ka absolutismi kõrgajaks (,,Riik, see olen mina"). Jätkas seda, mida isa ajal oli kehtestatud. 1685. aastal tühistas Louis XIV usuvabaduse ning algas hugenottide tagakiusamine (vallandati riigiametitest, kõrgemad maksud, neile kehtestati sõjaväe majutuskohustus). U
An episode in the history beginning in 1660 , when the monarchy restored under king Charles II after the English Civil War. After Cromwell´s death General Monk forced the Rump to dissolve itself. The newly assembled parliament invited Charles II to return which he triumphantly did. The Clarendon Code Measures adopted to destroy Royalist party Named after Edward Hyke, Earl of Clarendon, Charles II´s advisor, chancellor 1) Corporation Act 1661 which recognized those governing bodies who accepted the dogma and discipline og Anglican Church. (most towns were still puritan) 2) Act of Uniformity 1662 which robbed 2000 puritan clergy of their jobs. They refused to accept the Anglivan Church Pray Book 3) Conventicle Act 1665 prohibited public worship outside State Church 4) Five Mile Act 1665 prohibited the expelled ministers and teachers from coming whithin 5 miles of any corporate town
1917. aastal. · Vene-Rootsi sõda (16561661) 1656. aastal puhkenud Vene-Rootsi sõja käigus vallutasid Vene väed Kagu-Eesti, sealhulgas ka Tartu. Sõja peamine tanner oli aga Poolas, mis oli sisuliselt Rootsi ja Vene vahel ära jagatud. Pärast Kagu-Eesti vallutamist venelased Eesti lähistel enam uusi rünnakuid enam ette ei võtnud ja 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahu jättis Kagu- Eesti Venemaale. 1661. aastal sõlmitud Kärde rahuga sai Rootsi kaotatud alad aga tagasi. Sel lühikesel Vene võimuperioodil Tartumaal suuri muudatusi ei toimunud, kuid Tartu Ülikool koliti üle Tallinnasse. Tartu kaupmehed said Vene võimult ka mitmeid privileege, kauplemaks Pihkvamaal, kuid sõja lõppedes need tühistati. · Rootsi võim Eestis 17. sajandi teisel poolel Rootsi võimuaja teisel poolele oli seega kogu Eesti ala langenud Rootsi võimu alla ning 17
- Ülestõus Rootsi võimu vastu algas 1656.a aprillis Zemaitijas. Moskva ja Rootsi läksid tülli sõjasaagi jagamise pärast ning samal aastal tungis Aleksei Rootsi Liivimaale. Katk ja näljahäda. Suurvürstiriik kaotas pea poole elanikkonnast. - Rzeczpospolita suutis siiski sõjalisest katastroofist toibuda ja 1660.aasta Oliwa rahuga seati sisuliselt jalule status quo ante bellum. Moskva sõlmis samuti rahu 1661.a Rzeczpospolita jõududel õnnestus seejärel tõrjuda Moskva väed Leedust, aga 1667.a ANDURSSOVO rahuga loovutati Kiiev, Ida-Ukraina ja Smolensk. Rootsi domineerimine ja Suur Põhjasõda - Maanõunike kolleegium, amet oli eluaegne. Aadlite võimu tõus. Rootsi võimu ajal tekkinud omavalitsusasutuste süsteem, niinimetatud Landesstaat, püsis Balti kubermangudes mõningate muudatustega 20.sajandini.
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
1654.aastal kuninganna loobub troonist, asemele tuleb Karl Gustav, aga aadliseisus lahendust ei saa, sest ta on nõus läbi viima reduktsiooni, 1655.aastal kutsub kokku riigipäeva ja seal otsustatakse läbi viia osaline reduktsioon, ehk ¼ maadest, mis olid doneeritud aadlile alates 1632.aastast, tuleb võtta tagasi riigile. Reduktsiooni valmistatakse ette, aga töö jääb pooleli, sest 1655.aastal astub Rootsi riik suurtesse sõdadesse, mida tuntakse ka Väikese põhjasõja nime all. 1661.aastal sõlmitakse Kärdes rahu Venemaaga ja alates sellest on taas võimalik tegeleda siseprobleemidega, aga 1660.aastal Karl Gustav sureb, aga tema alaealine poeg Karl XI ei ole veel suuteline valitsema, valitsema asub eeskostevalitsus, mis koosneb kõrgaadlist ja seega ei ole mõtet reduktsiooniga edasi tegeleda. Alles 1672.aastal kui Karl XI kuulutatakse täisealiseks, siis pole taas võimalik sisereforme algatada, sest Rootsi riik taas kistakse sõdadesse, kuna ta on
õmmeldud tikand. Teine seelik, la frippone , oli tehtud kuld või hõbekangast. Pealmiseks seelikuks oli kas la modeste või la secrete. Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Prantsuse kuningas Henri IV ja Inglismaa kuningas Charles I riietusid lihtsalt ja jälgisid eelmise sajandi moodi. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse pärast 1661.aastat. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. Kasutati ju väärismetalle mitte ainult rõivaste, vaid ka tõldade
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
õmmeldud tikand. Teine seelik, la frippone , oli tehtud kuld või hõbekangast. Pealmiseks seelikuks oli kas la modeste või la secrete. Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Prantsuse kuningas Henri IV ja Inglismaa kuningas Charles I riietusid lihtsalt ja jälgisid eelmise sajandi moodi. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse pärast 1661.aastat. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. Kasutati ju väärismetalle mitte ainult rõivaste, vaid ka tõldade
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
588 10 3006 Jaanimets Age Tartu 03:35:07 N21 2026 92 1891 Jool Ege Ida-Viru 04:54:16 N21 1558 54 2625 Juul Mari-Liis Tallinn 04:23:30 N21 1921 82 1856 Jäetma Nele Tallinn 04:47:11 N21 1965 87 2939 Järvalt Renna Harju 04:50:58 N21 2391 135 1954 Kaasiku Kristel Tallinn 06:03:48 N21 391 3 3002 Kaliakina Tatjana Leedu 03:23:53 N21 2036 94 1661 Kaljumäe Aile Harju 04:55:03 N21 1080 33 1196 Karu Kätrin Tallinn 04:00:21 N21 2445 151 2061 Kolbre Katrin Harju 06:51:46 N21 1379 45 2788 Kool Inge Tartu 04:13:39 N21 2429 145 2014 Kopti Madli Tallinn 06:30:53 N21 1548 53 2723 Kvietkauskaite Danguole Leedu 04:22:59 N21
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
maailmajagusid. 1.1 Hapestumine Piiratud aladel tunti hapestumist juba aastakümneid tagasi. Happeliste sademetega seotud temaatika tõstatati ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes) Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa ja veeökosüsteemide kahjustusi USAs, Kanadas ja ulatuslikel Euroopa aladel. Juba 1661.aastal tõestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid. 1920.ndail aastail tunti happeliste sademete kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele, kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised juba 194050ndail aastail. Üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu haaravad seirevõrgustikud rajati 1950.aastail Euroopas ja 60.aastail Põhja Ameerikas
Liivi ja Ingerimaa ründamiseks ja lootes seni käest libisenud alad lõpuks ometi vallutada, alustas tsaar 1656. a suve hakul sõda, Riia piiramine ei õnnestunud ja suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. a sügisel 1658. a lõpul tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu, kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. a Kärdes lõplik rahu, millega venelastel tuli loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse Linnad: kogu Eesti elanikkonnast moodustasid linlased 6%, mis oli tolle aja kohta küllaltki kõrge suhtarv Liivi sõja ajal VanaPärnu hääbus, juurde tulid Kuressaare ja Valga kaubateed muutusid ja tõusis sadamalinnade (Tallinn, Pärnu, Narva) tähtsus
,,Päikesekuninga" (Roi-Soleil) võimu esimene aastakümme kordas Louis XIII valitsusaja algust. Tegelik võimutäius kuulus kuninga ema Austria Anna soosikule, itaallasele Giulio Mazarinile (prantsuspäraselt Jules Mazarin) (160261), kes Richelieu soovitusel sai esimeseks ministriks. Mazarin surus maha nii linnade (fronde parlementaire) kui aadli (fronde des princes) mässud endiste õiguste taastamiseks ning säilitas absolutistliku monarhia, valitsedes kuninga nimel kuni surmani 1661. Juba järgmisel päeval pärast Mazarini surma deklareeris 23-aastane kuningas, et hakkab ise valitsema. ,,Te võite oma nõuannetega minu kõrval seista, kui ma seda palun", teatas kuningas riiginõukogule. Kuningavõimu kõrgeimateks ametnikeks olid neli riigisekretäri (ministrit), eesotsas rahanduse peakontrolöriga. Louis XIV ajal täitis seda ametit Jean Baptiste Colbert (161983) mees, kes riietus alati musta, ega naeratanud iialgi
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
Moliere reformib farssi ühendab kaks üheks (kaks farssi siis). Venitab farsi komöödia suunas. Moliere'i looming jaguneb 3'ks võrdseks perioodiks vahemikus 1659-1673, iga aasta mingi kindla loomingulise ülesanda lahendamine. Esimene periood ehk kirjandusliku komöödia vormi välja töötamine: ,,Naeruväärsetest eputistest" ,,Tartuff'ini". Oluline ka see, et tegeleb peategelase tüübi väljatöötamisega. Scanarel ehk kena sarvekandja, ,,Meeste kool" 1661 pantalone tüüp, publik ei eelda enam akrobaatiliste trikkide olemasolu, võimalus muuta mask karakteriks, psühholoogiliste seisundite vaheldumine huvitab Moliere'i; ,,Naiste kool" - sama skeemi kasutatud, Scanarel saadab noore tütarlapse õppima kloostrikooli, siin maski nimi Arnolf, kogu selle perioodi põhiettevalmistus on käinud selle tehnika ettevalmistamiseks: kuidas muuta mask karakteriks, ,,Sundabielu". ,,Arlekiin" ehk ebasarvekandjalugu. Mask nähtav seestpoolt see
kuulunud aladest (shl Kiiev ja Smolensk) läks Venemaale. Sõja tulemusel säilitas Rootsi küll juhtiva positsiooni Läänemere piirkonnas ja isegi suurendas oma valdusi, kuid tema edasisele tugevnemisele pandi piir. Poola säilitas veel rohkem kui sajaks aastaks iseseisvuse, kuid tema paremad päevad olid möödas. Mis aga kõige tähtsam, algas Venemaa ja Preisimaa tugevnemine. VIII PRANTSUSMAA HIILGEAEG LOUIS XIV AJAL 1. Prantsusmaa ja Louis XIV Kardinal Mazarini surma järel 1661 aastal ka riigi tegelikuks juhiks saanud Louis XIV (1638 – 1715) omandas kiiresti absoluutse võimu (absolutistlik monarhia) ja valitses riiki ‘päikesekuninga’ (Roi Soleil) ja iseenese esimese ministrina. Iseloomulik on riigi samastumine kuningaga – Louis’ kuulus lause: ‘riik see olen mina’ (l’État c’est moi). Louis XIV saavutas Prantsusmaa oma võimsuse tipu. Riigi rahvaarv (ca 18 miljonit)
raamatus ennustatud neljas impeerium, neljas kuningavõim, lõppes Charles I-ga ning alanud oli viies monarhia, Kristuse ja pühakute tuhandeaastane valitsemine. Cromwelli armeed nimetati ka Viienda Monarhia Meesteks (Fifth Monarchy Men). 52 Cromwell suri 1658, võimule tõusis ta poeg Richard Cromwell, kes polnud kuigi edukas, 1660 taastas parlament kuningavõimu ning kuningaks sai Charles II. 1661 kaevati Cromwelli laip üles, hukati postuumselt samal kuupäeval kui Charles I (30 jaanuar) poodi üles, seejärel drawn and quartered. Tema pea oli avalikkusele vaatamiseks Westminster Abbey juures kuni 1685. Seejärel on pea vahetanud omanikku mitmel korral ning lõpuks maetud 1960. Vahemikus 1645-1660 kirjutati väga hoogsalt, avaldati, diskuteeriti, polemiseeriti, mis muidu oleks vaikselt kusagil kellegi kirjatoas akadeemiline mõtisklus vaid olnud. Levelleritel olid esimene
nõrgemat lepingupoolt toetavaid sätteid. Tähtsustus õigusteadus. 35.4. Suured loomuõiguslikud kodifikatsioonid. LOOMUÕIGUSE PERIODISEERIMINE Periodiseeringuid on mitmeid. Alguspunkt seostatakse erinevate autoritega. Uurimissuund, mis toonitab ratsionalistliku loomuõiguse sidet Hispaania hilisskolastikaga, peab ilmaliku loomuõiguse rajajaks Fernando Vasquez de Menchasa't (1512-1589). P. Caroni paigutab mõistusõiguse ajavahemikku 1650 1800, täpsemini 1661 1814. 1661.a. loodi Heidelbergi ülikoolis esimene loomuõiguse õppetool, mille etteotsa asus Samuel Pufendorff. 1814.a. ilmus F. C. von Savigny kirjutatud "Meie aja üleskutsest. " C. Schotti periodiseering: 1. Humanistlik-ratsionaalne faas 2. Süstemaatiline ehk geomeetriline faas 3. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid Järgnevas käsitluses eristatakse ratsonalistliku loomuõiguse 4 arengufaasi: 1
Uusajal saab alguse tänapäeva teadus, periood on äärmiselt rikas suurte mõttemeeste poolest mainitagu Galileid, Keplerit, Newtonit, Halley't ja Harvey't. Tehakse hulk avastusi. Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni. Uuele ajastule oli nimelt iseloomulik soov kontrollida looduses
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
(avastatud 1787.a.). p V1 V2 V2 > V1 T Kui tõsta temperatuuri, siis suureneb molekulide kiirus ja hakkab toimuma rohkem põrkeid. See viibki rõhu suurenemisele. Isotermset protsessi kirjeldab seos pV = const ehk p1V1 = p2V2 . Sellise protsessi esmakirjeldajate auks nimetatakse seda seost ka Boyle'i ja Mariotte'i seaduseks. R. Boyle avastas seaduse 1661.a. ja temast sõltumatult E. Mariotte 1676.a. p T1 T1 > T2 T2 Jääval temperatuuril on moleklulide keskmine kiirus muutumatu. Kui ruumala vähendada ja molekulide kiirus ei vähene, siis suureneb põrgete arv vastu anuma seinu. See aga tähendab rõhu tõusu. V
1657 taas puhkeb katk, mis laastab kogu aasta, 57 IIp on katku tähe all läinud, 58 alguses hakkab katk vaibuma. Sõjategevus katkeb. 1658 alustatakse rahuläbirääkimisi, 20 dets 1658 sõlmitakse Vallisaare relvarahu. Rootslastel õnnestub lõp sõjad taanlastega suurte territoriaalsete saavuutustega. 1660ndal aastal sõlmitakse poolakatega rahu Oliwa kloostris. Venelased mõistavad, et rootslased on kõigil rinnetel edukad olnud, venelased loobuvad kõikidest nõuetest. 1 juunil 1661 sõlmitakse Kärde rahuleping. Pm sõnasõnalt oli Stollovo rahuleping. Sisuliselt taastatakse olukord, mis oli enne 1656 aastat. 1599 a Karlil õnnestus Sigismundi pärimus Rootsi troonile kõrvale lükata. Kui Rootsi emamaal oli erinevaidarvamusi, siis Soomes olid Selgelt Sigismundi meelsed, Eestimaal samuti. Mitte keegi mitte kusagil ei pidanud silmas ter eraldamist Rootsilt. 1599 hertsog Karl suutis ennast üle riigi kehtestada, Soomes väga veriselt. Eestimaale tulles käitub viisakamalt
0,24 7190 1693 721 0,09 38 7,9 174 0,02 0,23 5780 1343 735 0,11 46 9,5 221 0,03 0,27 5927 1614 578 0,09 28 6,9 133 0,02 0,28 4974 1395 160 0,03 90 23,4 94 0,02 0,26 6466 1673 368 0,05 45 11,1 356 0,05 0,26 5159 1341 631 0,11 53 12,4 111 0,02 0,28 7987 2273 435 0,05 78 21,6 586 0,07 0,26 5727 1488 373 0,06 66 16,3 85 0,01 0,25 6743 1661 546 0,07 98 20,6 194 0,02 0,29 6693 1934 851 0,12 40 10,7 753 0,10 0,29 6208 1785 453 0,07 76 19,8 409 0,06 0,26 8255 2125 474 0,06 79 19,5 268 0,03 0,26 6807 1763 538 0,07 45 10,3 231 0,03 0,26 6263 1623 664 0,10 46 11,0 241 0,04 0,29 5653 1638 663 0,10 24 6,2 264 0,04 0,26 6420 1659 402 0,06 46 11,5 383 0,06
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
86 4.97 196.85 0.01 Regular Air -166.85 4.28 124.56 0.04 Regular Air -14.33 3.95 53.46 0.02 Regular Air -17.58 6.48 19.32 0.03 Regular Air -20.32 12.53 1813.04 0.01 Delivery Truck -164.40 115.99 125.16 0.02 Regular Air -23.48 6.48 65.7 0.01 Regular Air 13.41 5.84 716.84 0 Regular Air 134.72 21.78 1474.33 0.04 Regular Air 114.46 47.98 1661.04 0.04 Regular Air 475.54 70.97 104.94 0.06 Regular Air -34.97 6.24 1246.52 0.01 Regular Air 52.48 24.92 676.13 0.03 Regular Air 45.39 15.98 7668.55 0.04 Delivery Truck -715.78 296.18 1193.65 0.07 Regular Air 507.58 40.98 1925.83 0.09 Regular Air 359.83 207.48 1222.68 0.06 Express Air 300.97 59.98 390.2 0.02 Express Air 45.00 14.58 227.66 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
