Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandus...
RAHVASTIK 8. Millised alad olid sõdade perioodil rohkem või vähem kannatada saanud? Tallinna ümbrus, Virumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Järvamaa olid jõukamad ja said seetõttu rohkem kannatada. Vähem said kannatada Saaremaa ja Hiiumaa. 9. Milliste rahvaste esindajaid tuli Eestimaale kõige rohkem? Venelased, soomlased, lätlased. ROOTSI VENE SÕDA 10. Millal toimus Rootsi-Vene sõda ja milliste tulemustega see lõppes? Rootsi-Vene sõda toimus 1656 1661. Lõppes Kärded rahuga ja Rootsi ei anna ühtegi oma ala ära. REDUKTSIOON 11. Mis oli reduktsioon, miks seda teostati ja millised olid tulemused? S.o. eravalduses olnud mõisnike maade tagasi võtmine riigile. 1672 teatas Rootsi kuningas, et riigi kassa on tühi ja mõisa maad tuleb võta riigile ja mõisnikud peavad hakkama makse maksma. Mõisnikud avaldasid vastupanu. ÜMBERKORRALDUSED LIIVIMAAL 12. Kes oli Johann Reinhold Patkeel? Ta juhtis aadlike vastuseidu redukstiooni vastu.
Rahu sõlmimisele eelnesid eelläbirääkimised 1583. aasta maikuus, millel lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul. Altmargi vaherahu oli poola ja rootsi vahel 26. septembril 1629 sõlmitud vaherahumis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 1660. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar. Kärde rahu sõlmiti 1. juulil 1661 Kärde mõisas Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658. aasta Vene-Rootsi sõja. Lepingu järgi sai Rootsi tagasi Ida-Eesti ja Ida-Läti, mille Venemaa oli Vallisaare vaherahuga 1658 endale saanud. Kärde rahulepinguga taastati sõjaeelne Stolbovo rahuga määratud piir. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal Brömsebro linnuses.
BAROKK · 17.saj ja 18.saj esimesel poolel ei kujunenud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. · Umbes 1600-1750 valitses Euroopa kunstis barokk. (Barokk- it. keeles barocco- eriskummaline, portugali keeles- ebareeglipärane, poolümmargune pärl). Barokk oli algselt juveeliäri termin. · Barokk tekkis Itaalias, arenes hoogsalt Hispaanias ja Saksamaal. · Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)-...
Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel AUSTRIA ANNA · Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni viieaastane Louis XIV. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritoluga kardinal Jules Mazarin. 1661 aasta märtsis suri kardinal Mazarin. Surivoodil soovitas ta Louis'le, et ta võtaks juhtimise enda kätte ja peaks ametis ainult selliseid ministreid, kes " Nende sõna kuulavad." Veel soovitas ta luua ühe sisemise valitsuse - conseil etroit -, kuhu kuuluksid ainult krooni peamised ministrid ja kes
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda tase...
1595- Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja- Eestis, Rootsil tuli loobuda oma vallutustest Ingeimaal. Rootsi ja Vene piir hakkas kulgema piki Narva jõge. 6. Kuidas läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (vaherahud)? 1617- Rootsil ja Venemaal Stolbovo rahu- Rootsi sai endale kogu Ingerimaa 1645- Brömsebro rahu- Rootsi tugevnes, selle vaherahuga sai Rootsi Taani alad. 1660- Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. (Samalaadne rahu 1661.aastal Kärdes Rootsi ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti ala ,,igaveseks ajaks" Rootsile. Vene väed lahkusid Rootsi aladelt.) 7. Mis põhjustas Põhjasõja? Rootsi oli muutunud tõeliseks suurriigiks, Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks ja see tekitas suurt rahulolematust Rootsi naaberriikides. Venemaa ambitsioon oli püüda välja jõuda Läänemere äärde. Taani tahtis tagasi saada oma valdused
Tekkis võimalus Rootsi-Poola ühisriigi loomiseks. Aga muidugi Rootsi kiire tugevnemine oli Venemaale vastu karva. Venemaa sõlmis kähku vaherahu Poolaga. Venemaa alustas sõda Rootsiga aastal 1656. Vene väed tungisid Liivimaale ja vallutasid Tartu ja ümbritsesid Riia edutult. Sõjaga tulev katk sundis sõjategevusel vahetpidada. 1658.aastal Narva lähedal sõlmiti Vallisaare külas vaherahu. Ida-Eesti jäi aga paariks aastaks Vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde lepinguga alles 1661.aastal. Venelaste plaan õnnestus nad suutsid veenda poolakaid, et nad rootslased oma maapealt eemale tõrjuks. Poolakad tungisid ise Liivimaale kallale. Sõtta tuli ka Rootsi teine vaenlane Taani. Karl X Gustav suri sõjakäigu ajal Taani vastu. 1700-1721 Põhjasõda Põhjasõjas siis sõdisid Saksamaa-Poola, Taani ja Venemaa Rootsi vastu.See oli jätkuks vahel olnud sõdadele. Enamus need sõjad oli Rootsi võitnud. 17.sajandi–18.sajandi vahetusel oli see muutunud.
Tartu Raekoda Praegune raekoda on silmapaistvamaid varaklassitsistlikke ehitisi Eestis ja paikneb linna ajaloolisel peaväljakul ja on sellel platsil juba kolmas. Tartu piiskopiaegne raekoda ehitati 13.sajandi lõpul. See paiknes enam-vähem praeguse kohal turuplatsi lääneküljel. Esimene raekoda oli kahekorruseline keldritega tellishoone. Selle esiküljel oli sammaskäik, katusel kellaga torn. 16. sajandi lõpul asusid keldrites poed ja viinakelder. Vana raekoda hävis täielikult 1661. aasta paiku. Rootsi võimud alustasid uue Raekoja ehitamist aastal 1688 P.v. Esseni plaani järgi. Praegusega võrreldes asus hoone veidi lõuna pool. See oli ehitatud peamiselt maakivist, kivikatuse keskel seisis kuuekandiline galeriiga torn. Keldris asus vangla, esimesel korrusel vastu turuplatsi poed. Ülemisel korrusel olid linnaasutused ja raetuba. Rootsiaegse raekoja purustasid venelased 1708. aastal ja seda ei suudetudki enam korda teha
Kuressaare Gümnaasium REMBRANDT VAN RIJN Referaat Karin Kilumets 11b Juhendaja: õp. Anne Mets Kuressaare 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskuse...
Louis XIII (1610-1643) Muusikasõber ja tubli aednik. Haige, tuberkuloos, maksapõletik jne. Regent oli Maria di Medici. 1614 generaalstaatide kogunemine (aadlikud, vaimulikud, kolmas seisus). Püsivat parlamenti ei tekkinud. Maria di medici Louis XIII regent. Tema ajal olnud probleemid: aadel vs monarhia, aadel vs kodanlus, katoliiklased vs hugenotid, Prantsusmaa vs Habsburgid. Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid, priviligeeritud kaubanduskompaniid. Mitu vallutussõda: Madalmaad, Saksamaa, Lille'i linn. Mazarin kardinal, pärit Sitsiiliast. Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi
Päikesekuningas Louis XIV Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema vii...
1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased lubasid Eesti ,,igaveseks ajaks" Rootsile *Ivan IV(julm)-pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, 1572 tuli lisavägedega Liivimaale, suudeti vallutada enamus mandri-Eestit. *Hertsog Magnus-endine Saaremaa asevalitseja. Taani hertsog, sai Liivimaa kuninga tiitli.1570 hakkas koos venelastega Tlna piidama, ebaõnnestus 1571a. Teine tlna piiramine 1577 ebaõnnestus samuti. Magnus põgenes Poola kuninga valdustele.
TARTU KUTSEHARIDUSKEKSUS RÕIVAÕMBLUS MO13 Evelin Rahuorg NEWTONI SEADUSED Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................3 1. Newtoni seadused........................4 2. Newtoni esimene seadus...................5-6 3. Newtoni teine seadus................................7 4. Newtoni kolmas seadus.....................................8 5. Isaac Newton...........................................................9-11 Kokkuvõte............12 Kasutatud allikad.......13 2 SISSEJUHATUS Mu referaadi teemaks on Newtoni seadused. Nad jagunevad kolmeks seaduseks, mida tänapäeval kasutatakse füüsikas. Newtoni kolm seadust panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni seadused avastas Isaac Newton, kes oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog...
arstiteaduskonnas Tartu Ülikool Tartu ülikool · Üliõpilaseks saamisel polnud vaja lõpetada kindlat kooli · 1417aastased üliõpilased olid võrdlemisi tavalised · Uute õpilaste vastuvõtmisel viidi läbi eriline tseremoonia · Põhivormid loengud ja dispuudid · Stipendium · Õppis rootslasi, soomlasi ja sakslasi Tartu Ülikool · Ülikool tegutses esialgu kuni Tartus linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656. aastal · 1.juulil 1661. a Kärde rahu (VR sõda) · Sõja eest pagenenud professorid ja üliõpilased jätkasid Tallinnas õppetööd · 1690. a Tartu Ülikooli taasavamine · 1699. a kolis TÜ Pärnu · 1710. a TÜ, Pärnu kapituleerumisega Vene vägede eest, lõpetas töö augustis Põhjasõja eel · Poola · Taani · Venemaa · Venemaa ja Poola suhted head · Rootsi liitlased Inglismaa, Pranstusmaa ja SaksaRooma Keisririik olid seotud probleemid · KarlXII · 1699
Aastal. Selleks oli Kirchholmi lahing. Karl IX suri 1611 aastal. Tema järel sai troonile Gustav II Adolf. Ta alistas pealetungi ja 1621 aastal alistas Riia. 1625 õnnestus tagasi saada Poolalt Tartu linn. 1629 sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vaherahu. Rootsi ülemvõim sai Eestis täielikuks 1645 aastal, mil Brömsembro rahulepinguga läks Saaremaa samuti Taanilt Rootsile. Poola tunnistas eesti jäädavat kuulumist Rootsile 1660 aastal Oliwa rahuga ja Venemaa 1661 aastal Kärde rahuga. Balthasar Russowi kroonika kirjutab liivimaasõjast. 1525 . aastal ilmus osaliselt eestikeelne trükis, milles pole tänapäevaks säilinud kahjuks ühtegi lehekülge. See trükiti lüübekis arvatavasti luterliku jumalateenistuse käsiraamat. 1535. aastal ilmus eesti ja alamsaksakeelne Wanrad-Koelli katekismus, millest on säilinud mõned leheküljed. Vanim säilinud teos on 1622. Aastal saksamaal ilmunud vaimulik käsiraamat ,,Agenda Parva". Tallinnasse rajatati nn
piiramine koos linnuse tulistamise ning mõningase purustamisega, misjärel linnus alistus 1. juulil 1558. aastal. Venelaste kätte jäi Vastseliina 1582. aastani, mil see loovutati Poolale. Rootsi-Poola sõjas 1620tel aastatel langes Vastseliina aga rootslaste kätte. Kõik nimetatud sõjad purustasid linnust tugevalt. Vene-Rootsi sõjas vallutasid Vastseliina 1656. aastal venelased -- rootslased olid vahepeal purustatud piirilinnuse selleks ajaks taas korda teinud. 1661. aastal sõlmitud Kärde rahulepinguga anti linnus rootslastele jälle tagasi. Põhjalikult ning seekord ka lõplikult purustati linnus 1702. aastal Põhjasõjas. Toona hävis ka linnuse külje all juba keskajal paiknenud väike alev, mis 18. sajandi teisel poolel tekkis hoopis teise paika. Praeguseks on linnusest järel enamik kahe suure idapoolse suurtükitorni müüridest. Algses kõrguses on alles ka põhjapoolse danskerilaadse torni seinad, samuti üht-teist eeslinnuse
reegel kehtib ka tänapäeval. Louis XIV ise valis Prantsusmaa, Flandria ja isegi Itaalia eri paikadest lossipargi jaoks puid. Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud mõjuvad kulissidena. Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, purskkaevud, labürindid. Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. Nad kõik olid kunstiakadeemia liikmed. Kõigepealt valmistati kipsmudelid, mis pandi ajutiselt alleedele vaatamiseks. Kuningas otsustas, kas kipskuju on väärt pronksi valamist või marmorisse raiumist. Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas. Pargis on Neptunuse tiik. Neptunus paiskab oma suust 23 meetri kõrgusele 44 veejuga. Thetise
tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas tantsulembene kuningas, tema õukonnas oli tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. Balletitantsude kõrval arenes tants rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle kui omaette etendus publikule, milles sageli ka Louis XIV solistina ning õukondlased kaasa tantsisid. annetuste abil oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti 1661. a. rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal oma loomingulisele tegevusele. kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Euroopa reisidel dirigeeris ta koore nii Berliinis, Pariisis kui ka Renessansi- ja barokiajastul polnud balletietenduse aluseks tingimata kirjanduslik süzee. Lavastus võis lähtuda puhtal Londonis
(http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia42.html) Kui Newton oli 15-aastane, võttis ema ta koolist ära, kuna tal oli tarvis abi majapidamises. Nähes aga varsti, et poisist põllumeest ei saa, pani ema Isaac´i poolelijäänud kooliteed jätkama. 18-aastase noormehena, jättis Newton Granthamiga jumalaga ja asus üliõpilasena elama Cambridge´i. Trinity College´isse Cambridge´i võeti Isaac Newton vastu 5. juunil 1661. aastal, kus ta 1665. aastal lõpetas ülikooli baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668. aastal magistri (Master kursuse of Arts) astmega. Samas ülikoolis töötas Newton ka professorina aastatel 1969-1701. Vahetpidamatu tugev vaimne pingutus ligi 30 aasta jooksul mõjus lõpuks Newtoni tervisele. Aastal 1692, kui Newton sai 50-aastaseks, jäi ta raskesti haigeks. Harilikult oli Newton rahulik ja tagasihoidlik; nüüd
järgi, millel puudub kirjanduslik süzee. Balletti ajalugu Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. 17.sajandiPrantsusmaad valitsenud kuningas oli eriti tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Prantsuse ballettmeistrist Jean Georges Noverre'ist (1727-1810) algab süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. 19.saj.saab alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
hakkas Isaac mõtlema, et kui ta suudb teda võita rusikavõitluses saab ta ka õppimses talle pähe teha. Ja ta suutiski. Ta muutus ajapikku kõige targemaks õpilaseks oma klassis ja ta oli tuntud veel oma tempude poolest. Kui Isaac sai 15-aastaseks võttis ema ta koolist ära, sest tal oli vaja abi majapidamises. Ema nägi, et tast ei saa mingit põllumeest ja pani ta kooli tagasi sealt kust tal pooleli jäi. 18-aastselt kolis ta ära ja asus elma Cambridge'i. 5.juunil 1661.a. läks Isaac ülikooli Trinity College. See oli tema elus suur sündmus ja see oli kindlasti talle raske, kuna keskoolis ta õppis alati omaette ja tema teadmiste hulk oli väike. Kõige rohkem arenenud osukus oli Isaacil valmistada kõikvõimalikke mehhaanilisi konstruktsioone, mis vajas teadmisi paljude tööriistade käsitlemis oskusest ja harjumus tõsisele ja püsivale tööle. Aastal 1664 oli Isaac täieõiguslik õpilane, aastal 1665 lõpetas ta
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud Referaat Juhendaja: Evelin Vanaselja Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE..................................................................................................... 4 2.FÜÜSIKA OLULISUS........................................................................................................... 5 3.SEOS TEISTE TEADUSHARUDEGA.................................................................................. 5 4.TUNTUIMAD FÜÜSIKUD..................................
aastal. Lossi park- mõistuse ja loogika park · Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud mõjuvad kulissidena. · Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. · Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. · Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid,purskkaevud, labürindid. · Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. · Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas. Lossipark · Versailles' aiad olidki algselt mõeldud puhkamiseks, enne kui õukond 1674. aastal sinna kolis ja enne kui 1682. aastast sai Versailles'st ametlik residents. · Aedades toimusid pidevad ehitustööd. · Kolmkümmend viis aastat tegid kuningas ja ta
Toimus puhtalt läänemerel 1645 sõda Rootsi võiduga ja Brömsebro rahuga, millega Saaremaa kuulus rootsile. Sellega oli saanud Rootsi peaaegu kogu Eesti alad, puudu oli veel Ruhnu saar, mille sai alles 1660, kui sõlmiti Oliva rahu poola ja rootsi vahel , sellega sai endale Ruhnu saare Rootsi. Sellega kuulus rootsile kogu võim, poola loobus liivimaa tagasi taotlemisest. Venemaa soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda.Venemaa ja Rootsi vahel, see lõppes Rootsi võiduga 1661. eesti talupojad pooldasid rootsit. Lõppes 1661 Kärde rahuga. Sellega ei saanud Rootsi juurde uusi alasid, kuid Venemaa kinnitas Rootsi võimu ja loobus nõuetest. Seega täielik Rootsi aeg saabus 1660 ja 61 kinnistus. Enne seda oli Rootsi võim Liivimaal haavatav. Kuni 1700 tugev. 1917 piirid eesti ja läti vahel. Vahepeal 3 kubermangu- liivimaa,eestimaa ja ?? Rootsi aeg. 3 kuninga ajal nimetati Eesti Hertsogkond,hiljem Eestimaa kubermang
(1610-1643) 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul . Louis XIII ise oma valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis oma riigiasjad ministri Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. nemad täitsid palju meelsamini kuninga ja kardinali korraldusi. Iseloomusta Louis XIV valitsemisaega. (1643-1715) 1661. aastal otsustas Louis XIV hakata erinevalt isast ise valitsema ja riigiasju ajama. Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu euroopas. Louis XIV võimu tõstis esile hiilgav õukonnaelu. Kuninga käsul asus õukond Pariisi lähedal, kuhu kogunes aadlike kogu Prantsusmaalt. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. ladina keele asemele tuli diplomaatilises suhtlemises prantsuse keel. 16. saj
teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg.Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles' lossi,
Ajalugu on muutnud ja muudavad edaspidigi esmapilgul vähemärgatavad isikud ja sündmused, mille kohta ajaloolased oskavad alles aastakümneid hiljem sõltumatuid hinnanguid anda. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914-1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani, kuid uusaja algust pole kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased u...
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas Augu...
EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227 1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis
VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda....
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...
Rootsi võimu alla.(pm Poola alad Liivimaal) 1643-1645 Rootsi ja Taani vaheline sõda.Lõppes ka Rootsi võiduga. 1645 Brömsebro rahuga sõja lõpp ja sellega Saaremaa kuulus Rootsile. Sellega oligi Rootsi saanud pea-aegu kõik Eesti alad.Puudu oli Ruhnu saar , mille sai alles 1660 Oliva rahuga lõppenud sõja tulemusena Poola ja Rootsi vahel..Poola kinnitas, et Rootsile kuulub kogu võim Liivimaal. Venemaa , kes soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda kuni 1661 ja lõppes Rootsi võiduga. Eesti talupojad tegid kõik endast oleneva, et Rootsi võidaks. Sõda lõppes Kärde rahuga, millega Venemaa kinnitas Rootsi võimu siinsetel aladel. Täielik Rootsi aeg saabus alles 1660, 1661 kinnistus täielikult. Kuni aastani 1700 oli võim tugev. 1917 alles piirid Eesti ja Läti vahel. Vahepealsel ajal jaotatud kolmeks kubermanguks: Liivimaa,Eestimaa ja Saaremaa Rootsi aeg
väga huvitatud 139 8,4 üsna huvitatud 606 36,5 vähe huvitatud 700 42,1 üldse ei tunne huvi 208 12,5 ei oska öelda 6 ,4 vastus puudub 2 ,1 KOKKU 1661 100,0 Tabel 2. Millise erakonna poolt Te 2007.a. toimunud Riigikogu valimistel hääletasite? Vastajate arv % Reformierakond 294 17,7 Keskerakond 237 14,3 Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 133 8,0 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 81 4,9 Eestimaa Rohelised 69 4,2 Rahvaliit 46 2,8 Muu 12 ,8 Ei saanud vastata 719 43,4 Vastamata 70 4,2 KOKKU 1661 100,0 Tabel 3. Kuivõrd te usaldate poliitikuid Kas Teie osalesite viimastel valimistel? Frequency– vastajate arv Percent- % Valid percent– osakaal mittepuuduvatest väärtustest (protsent vastanutest) Cumulative Percent– kumulatiivne protsent: poliitikast väga huvitatuid on 8,4%; väga huvitatuid ja üsna huvitatuid on 45,1% (8,4+36,5) jne. Tabeli kujundamine Topeltklõps tabeli peal (aktiveerib muutmise režiimi) Veerud kitsamaks, laiemaks
6 fanaatiline katoliiklane tappis Henri. Tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Louis XIV absolutism Louis XIV on üks pikaajalisimaid ja ka ilmselt tuntuimaid valitsejaid ajaloos. Louis' tegelik valitsusaeg algas alles 1661. aastal, tema kuningaksoleku 18. aastal, kui 23-aastane kuningas lähikondlaste imestuseks teatas, et hakkab oma riiki ise juhtima. Lühikese ajaga allutas ta kogu riigivalitsemise endale alluva ametnikkonna kätesse ja asus looma Euroopa suurimat armeed, et oma riik viia "loomuliku idapiirini" Reini
Louis XIV asub valitsema 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, olles ise vaid viieaastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin. Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning 1649. a puhkes suur mäss (Fronde), mille kardinal maha surus. Kui Mazarin 1661. a suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus tõepoolest tõde kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad. Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt.
,,Saint-Simon jutustab, et ühel päeval kukkunud noor kuningas Palais Royalis basseini ja pidanud siplema hulk aega, enne kui ta sealt välja tõmmati. Michelet meenutab Louis XIV-t kui ,,räpast ja kammimata juustega" noorukit." (Richardt, 2000) Riigi rahaasjadega tegeles kuninganna armuke ja kardinal Mazarin. Ta oli rahva seas vihatud, sest Mazarin, püüdes riigile raha koguda, oli kehtestanud kõrged maksud ning oli vastutav rahva kehva olukorra eest. Mazarini surmaga 1661. a algas prantsuse absolutismi kõrgaeg. Valitsemise kõrgaeg Neid kahtekümment aastat võidukat valitsemist tähistasid tulutoovad vallutused, rahalise olukorra suhteline parenemine, mitmete vajalike institutsioonide, tugeva laevastiku, õitsva kaubanduse ja eduka rahvusliku tööstuse loomine, rikkalik kunstide, teaduste ja kirjanduse toetamine. Selle kohta on härra de Roquelaure öelnud: ,,Me elame lolluste ajastul, ei maksa millegi üle hämmastust tunda!"
enesega rahulolule. 1643.a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin. Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning 1649. a puhkes suur mäss, mille kardinal maha surus. Kui Mazarin 1661. a suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus tõepoolest tõde kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad. Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid
5 612 31 40 33 35.5 1171.5 41 50 42 45.5 1911 51 60 58 55.5 3219 61 70 40 65.5 2620 71 80 22 75.5 1661 81 90 14 85.5 1197 91 100 6 95.5 573 260 13237.5 aritmeetiline keskmine Exi*f / Ef 50.9134615385 dispersioon E((xi-xkeskm)^2)*f / Ef 411.0838572485 standardhälve (ruutjuur disp) 20.2752030137 (xi-xkeskm)^2 ((xi-xkeskm)^2)*f 2108.04595044 10540.2297522189 1254.11325814 20065
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust! 1. Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2. Selgitage 3 Liivi sõja põhjust! 1) Mõju tugevdamine, maa-alade laiendamine 2) 3. Toetudes lisamaterjalile, selgitage Liivi sõja ajend! 4. Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond? Pärast Narva vallutamist asus...
Venemaale; - 1559 müüs Saare-Lääne piiskop Johann von Münchhausen oma valdused Taani kuningas Frederik II – le, kes andis ala ajutiselt valitseda oma tollal 19 aastasele vennale- hertsog Magnusele; - 1561 alistusid luterlastest Harju-, Viru- ja Järvamaa vasallid ning Tallinna linn Venemaa rünnakute vastu kaitse saamiseks Rootsi kuningale; - 1561 alistusid katoliiklik Liivi ordu (ordumeistriks 1559 – 1661 Gotthard Kettler), ülejäänud Liivimaa vasallid ja Riia peapiiskop Poola kuningale kaitse saamiseks (Vilniuse leping). Liivi sõtta sekkunud Rootsi, Taani ja Poola võitlesid lisaks vene-tatari vägedele ka omavahel: - 1563 – 1570 Taani ja Rootsi vahelise Seitsmeaastase Põhjamaade sõja osa lahingutest toimusid ka Lääne- ja Saaremaal. Sõja tulemusena säilitas Taani oma valdused ainult Saaremaal;
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaan...
Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. II Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. Reduktsioon. 1660. aastal sai Rootsi troonile neljaaastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Ta tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl
Vedelvorst (1932), Roosad prillid (1933) jt. Kärde rahumajake 17.saj Kärde küla Kärde rahumajake on arhitektuuri- ja ajaloomälestis. 21.juunil (1.juulil ukj.) 1661.aastal sõlmiti Kärdes rahuleping, mis lõpetas Rootsi-Vene sõja (1656- 58). Pärimuse järgi olevat rahu sõlmitud praeguseni säilinud väikeses hoones. Endla looduskaitsela Looduskaitseala Endla looduskaitseala kuulub
d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin. Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV on ideaalne näide absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa Louis XIII oli nad oma valitsusajal laiali saatnud, ning Louis XIV soovis ise valitseda. Tema kuulus ütlus on ,,Riik, see olen mina"(,,L'Etat, c'est moi" prantsuse keeles). Sageli kutsuti veel Louis XIV'd Päikesekuningaks
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keel...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
