Inglismaal võimule · Troonile sai Mary Stuarti poeg, sest Elizabethil polnud lapsi MADALMAAD: · Habsburgide võimu all (keiser Felipe II) · Kalvinismi levik, mida üritati maha suruda, millele järgnes ülestõus Hispaania võimu vastu · Pildirüüsteliikumine · Herstog Alba saadeti korda looma Hispaania poolt · Vastati gööside ehk partisanide rünnakuga · Provintsid kuulutavad end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 moodustatakse Ühendatud Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina) · Hollandi kuldajastu õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt PRANTSUSMAA (tugev monarhia, generaalstaadide asemel Notaablite kogu, Pariisi parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse
Tuntumad rootsi skulptorid läbi aegade • carl milles (1875-1955) tuntud purskaevude looja (poseidoni kuju göteburgis, orfuse grupp stockholmi kontserdi maja ees) • gustav vasa kuju nordiska museet'i juures • 1906-0913 ehitas välja kodustuudio stockholmis • 1931-1950 kui carl oli professor michiganis, • 1936 moodustati millesgordeni sihtasutus Soome 16-19.saj • 1250.aa liidab birger jarl soome alad rootsigaa • 1581 a moodustati soome suurvüsrtiriik, mille valitsejaks oli soome suurhertsog ja rootsi kuningas johan III • 29.märts 1809 lõi aleksander I pärast kogu soome vallutamist autonoomse soome suurvüsrtiriigi venemaa keisririigi koosesius • 6.dets 1917 pärast oktoobri revolutsiooni, kuulutas soome end iseseisvaks. Renessanss, barokk • 16.saj vähenes reformatsiooni tõttu kirikute ehitamine ja seinamaalidega kaunistamine • 17
1522 Kanalisatsiooni toru DN=150 30 jm 2 7,92 63,2 29,9 3031 154 Veetorustik 1541 Soojatrass eelisoleeritud toru 35 jm 4 263,65 50 10978 157 Kaabelliinid 1571 Kõrgepinge liin 35 jm 0,5 22,03 6,5 999 158 Sideliinid 1581 Sideliinide kaev 1 tk 8 215,43 104 320 17 Maa-ala pinnakatted 63674 171 Haljastus 1711 Kasvumulla vedu 1685 m3 0,1 4,32 2,34 11223
Praktikas loodi eraldi väeosad. Obritsnikute väeosad, mis maa eri osades viisid läbi karistustaktikaid. Mingisuguse maavalduse eraldamist kellegi tähtsa nina jaoks. U 1000 meest, eri taustaga (ka välismaalasi, üksikuid). Selleks, et tugevdada tsaari võimu ja V riigi püsimajäämist. Ei ole võimalik väita, et opritsina täielik koosseis.. Et oleks alamate klasside ja aadlite vastuolud- ei saa väita. Tsaaririigi relgioossusest. Aleksandrov- väike linn. Tsaar asus 1564.a sinna kuni 1581.aastani seal. Vm levinud maailmalõpu ootused. Ta valitsemisajal metropoliit Makarovi juhtimisel need pitletod jms. Pärast ta surma kogu Vm ajalookirjutamine katkeb. Kuni 17.saj-ni pole Vm-l kohalikku ajalookirjutust (Moskvas). Arusaamatu. Ivani elu lõpust tänu kaugetele allikatele. Ei kirjutatud kuna peagi pidi maailmalõpp saabuma. Pärast tsaari surma siiski elu jätkus, aga kirjutamise traditsioon oli juba katkenud. Tsaar nägi oma ül maailma lõppu nähes tuues head ja õiglast korda.
PORTUGAL SISUKORD Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt tutvustada ning kogu protsess poleks üldse nii põnev, kui pead kirjutama mõnest riigist, millest ja juba niigi palju tead. ...................................................................................................3 Niisiis oli Portugal teemana vägagi sobiv minu jaoks täiesti tundmatu riik. Sellest andis tunnistust ka asjaolu, et ainus asi, mis mulle kohe meenus oli jalgpall......................................3 Alguses ei ...
tähtsuse, aga Mausoleum säilis, teda ei kahjustanud ka piraatide rünnakud selles piirkonnas 62 eKr ja 58 eKr. Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. Tõenäoliselt purunes hoone maavärinas. Malta ordu rüüstas varemeid veelgi, kasutades sellest võetud kive Bodrumi kindluse ehitamiseks ja need on kindluses tänapäevani äratuntavad. Mausoleumi marmor põletati suuremalt jaolt lubjaks. 1581. aastal hakati sellelt võtma kive kindluse ehitamiseks. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine
Relvarahu kolmeks aastaks, rootslased säilitavad alad, mis nad on säilitanud Eesti ja Ingerimaal. Venelastel mingisuguseid saavutusi ei ole. Venemaa lüüasaamise põhjused: sõja lõpu hetkel on venemaa õsjaliselt ja maj väga välja kurnatud, resursse enam kuskilt võtta ei ole. Selles osas nii rootsi kui ka poola palju paremas seisuses. Venemaa sõdis kahel rindel, Liivimaal ja tatarlastega. Ivan IV oli võrdlemisi võimetu valitseja, tema isiklikud probleemid segasid valitsemist. 1581 a novembris sattus raevuhoogu ja tappis oma poja Ivani Tekivad mitmed olulised halduskeskused, milleks savaad linnad ja olulisemad linnused, kus määratakse ametisse vojevoodid ja djakid. Linnad on oma võimu kandjad. Tegelikult suurt selgust ja täpsust vene administratsiooni kohta ei ole. Info lünklik ja vasturääkiv. Tartu Narva Pärnu ja Kohmes olid valitsemiskeskused mille juurde kuuluvad piirkonnad, kuhu jäävad vähemtähtsad linnused/ kindlustatud tugipunktid
Pere elas Pisas, kuni poiss oli umbes kümneaastane, ja kolis seejärel Firenzesse. Pärast põgusat koolitust saadeti Galileo Vallombrosos asuvasse vanasse kamaldolaste kloostrisse, mille vaikne elu ja õpingud köitsid noorukit sedavõrd, et ta otsustas noviitsiks astuda. Galileo isa soovis, et poeg õpiks meditsiini ja viis ta tagasi Firenzesse, kuid ka seal jätkas poiss oma õpinguid kamaldolastest munkade juures, kuigi mitte enam kui tulevane orduliige, ning sooritas 1581. aastal sisseastumiseksamid Pisa ülikooli. Galileo esimesed ülikooliaastad lõid talle professoritele vasturääkija maine. Aastaid hiljem tehtud märkmetes kirjeldab ta oma kahtlusi, mis väitis, et tegelikult kehad langevad kiirusega, mis on võrdeline nende suurusega. Galileo oli aga näinud väga erineva suurusega kehi koos maha langemas. Terve mõistuse kohaselt pidanuks nad oma teekonda samalt kõrguselt ka koos alustama. 1583
0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud 1644 16440 16440 16440 1644 1644 1644 1644 1644 1644 1644 16440 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 Kuukasum 1008 987 1178 1203 897 1182 1220 1064 1501 1183 1315 1241 Kogukasum 1155 12539 13717 14920 1581 1699 1821 1928 2078 2196 2328 24523 2 7 9 9 3 4 7 2 20
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
72 Vt lähemalt: P. Kindler. Münchener Kommentar zum Bürgerlichen Gesetzbuch. Band 11. 5. Auflage, München 2010, Internationales Gesellschaftsrecht, äärenr 503 j; J. Hoffmann. Anwaltkommentar (B. Dauner-Lieb, T. Heidel, G. Ring). BGB. Band 1. Allgemeiner Teil. EGBGB, 2. Auflage, Baden-Baden 2012, Anhang zu Art. 12 EGBGB, äären 155; J. Hoffmann. Die stille Bestattung der Sitztheorie durch den Gesetzgeber. – Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (ZIP) 2007, 1581 (1586); M. Lehmann. Fällt die Sitztheorie jetzt auch international? Zur Vereinbarkeit der kollisionsrechtlichen Anknüpfung an den Gesellschaftssitz mit dem GATS. – Recht der Internationalen Wirtschaft (RIW) 2004, 816 (816 jj). 73 Vt selle kohta lähemalt WTO kodulehelt. 74 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seadus, RT II, 24.11.2010,
Põltsamaa ja likvideerisid Liivimaa vasallkuningriigi 16 8. Sõja lõpp: 1579. aastal alustas Poola uue kuninga Stefan Batoryga ulatuslikku sõjategevust Venemaa vastu. Poola ratsavägi tungis edukalt Tartumaale, samal ja järgmisel aastal haarati ka Venemaa enda alasid 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe ning pärast piiramist vallutasid Rakvere ja rida väiksemaid linnuseid. Vallutati veel Haapsalu, Narva ja Paide kogu Põhja-Eesti läks Rootsi võimu alla 1582. aasta jaanuaris sõlmiti Poola ja Venemaa vahel Jam Zapolski vaherahu, mille tulemusena sai Venemaa tagasi poolakate kätte langenud Venemaa linnad ja maad ning pidi ise
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
mille tagajärjel mood maailma võimsaim riik. Habsburgid olid ühtlasi ka Saksa-Rooma keisrid. Selle ühenduse valitsejaks saab Karl V, kes on ema poolt Hispaania troonipärija ja isa poolt Saksamaa valitseja. Karl V pärib veel Madalmaad, Ladina-Ameerika ning Itaalia. Karl V võitles uute rahvusriikide vastu, teda toetas paavst ning Karl toetas omakorda vastureformatsiooni. Habsburgide käes püsis Hispaania a-ni 1700. Vastu Hispaania tahtmist iseseisvus Holland 1581. Habsburgidele jääb Saksamaa a-ni 1806 ja Austria 1918 a-ni. Peale Karl V devalveerub Hispaania suurriigi staatus. Hispaania valitsejaks saab tema poeg Felipe I (1556 1598) Kängub Hispaania majandus. Sõjad tühjendavad riigikassat oluliselt. Kat usu fanatismi taustal kängub vaimsus. Esimeseks tagasilöögiks oli Madalmaade vabadussõda, kus kuningas proovis välja juurida protestantismi. Mäss algas 1568. Hollandi alad said iseseisvaks, enda kätte suudeti hoida Belgia
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
vallutasid meregöösid väikese Brieli sadamalinna.See oli uus signaal. Lõuna - maades jäi mõjukaks katoliiklus. Lõunaprovintsid sõlmisid omavahelise liidu - Arrasi uniooni - mis seadis sihiks kokkuleppe katoliikliku kuningaga. Põhja - madalmaades oli võitnud kalvinism. Põhjaprovintsid sõlmisid Utrechti uniooni, et viia revolutsiooniline sõda võiduka lõpuni. Alessandro Farnese - uus hispaania asehaldur. Põhja - madalmaades kukutati Felipe II 1581. aastal. Loodi seitsmest provintsist koosnev Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Tekkis Holland. Oranje Maurits - vabadusvõitluse juhtija, silmapaistev organisaator ja andekas väejuht. 37. Vene riik 16. saj.- 1485a.- allutas Moskva suurvürstiriik enda alla suurima poliitilise konkurendi Tveri vürstiriik. Nimetas Ivan IV kogu venemaa valitsejaks. Tver oli tähtis kaubateede linn Volga jõe ülemjooksul. Hiljem Moskva hõivas kogu Venemaa mida tunti
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. EESTI ALAD Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. · 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. · 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. · 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja Muhu saare. · 1660. aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Ruhnu saare. Poola aeg Lõuna-Eestis - Rootsi võim Põhja-Eestis - Saaremaa Taani riigi osana ROOTSI AJA ALGUS
heitluseks. Kuni 1570.aastani jäid venelased sõjategevusest kõrvale. 1570.a toimus esimene Tallinna piiramine ja 1577.a toimus Tallinna teine piiramine. Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu
Selleks, et katoliku kiriku autoriteeti tõsta, lõpetati indulgentside müümine. Ka kõik kirjutised, kus räägiti indulgentsidest, pandi keelatud raamatute nimekirja. Sisuliselt midagi suuresti katolikust kirikust ei muutunud. Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti: 1. Ususõjad Prantusmaal Kestsid 1562. aastast 1598. aastani. 2. Madalmaade vabadusvõitlus Kestsid 1566. aastast 1581. aastani. Ususõjad Prantsusmaal Kumbki sõda ei olnud puhtalt ususõda. Prantsusmaal lisandus usuprobleemidele (katoliiklaste ja hugenottide vahelised probleemid) ka võimuvõitlus erinevate kõrgklassi kuuluvate perekondade vahel. Need kolm perekonda olid: 1. Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. 2
Alaealise Jamesi eest valitsesid kuni 1583. aastani regendid. Esimene oli tema onu James Stewart, Murray krahv, kes aga 1570 tapeti. Järgmisena sai võimule Matthew Stuart, Lennoxi krahv, Jamesi vanaisa, kes aga tapeti juba järgmisel aastal. Seejärel sai regendiks Mari krahv John Erskine, kes oli mõjukamaid mehi Sotimaal, kuid tema mõrvati juba 1572. aastal. Siis aga sai võimule James Douglas, kes suutis võimul püsida koguni 1581. aastani, siis tapeti küll ka tema. Klannide ja ülikute omavahelised vaenutsemised jätkusid ka edaspidi ning sageli oli ohus ka kuninga enda elu. 15811583 oli kuningas uue Lennoxi krahvi, Esmé Stuarti mõju all. Mõned soti ülikud otsustasid aga kuninga röövida ning sundida teda oma favoriidist lahti ütlema, seda nii enda võimu suurendamiseks kui ka seetõttu, et Stuart oli katoliiklike sümpaatiatega. Plaan saigi teoks ning on ajaloos tuntud Ruthveni haaranguna.
1577 venelased tallinna all.pärast 7 nädalat vene väed lahkusid. Magnus hakkas otsima uut isandat. Ivan julm vihastus ja vangistas ta. Hiljem lasti ta kuramaale, kus ta asus hoopis Poola-Leedu teenistusse. Vene väed hõivaid põltsamaa ja likvideerisid Liivimaa vasallkuningriigi. Kui poola kuningaks sai stefan Batory, algas 1579 ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Rootsi ja Poola üksteist ei seganud. Kui Venemaa keskendu Poolale saatis Rootsit suur edu Lääne-ja virumaal. 1581 ületasid Soomes koondunud rootsi väed Soome lahe. Vallutatu rakvere, siis rida väiksemaid linnuseid ning pärast pikemat vastupanu oli sunnitud alistuma ka Haapsalu. Tormijooksuga vallutati ka Narva. Kui alistati paide oli kogu põhja-Eesti Rootsi võimu all. Suured venemaa alad angesid poolakate kätte. 1582 sõlmitud vaherahu Jam Zapolskiga sai Ivan Julm tagasi poolakate kätte langenud vene linnad ja maad, pidi aga loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused
1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile: Magnus saabus taas Kuressaardeja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht. Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega.
vahemerel oli Türgi ülemvõim, 1571 Lepanto merelahingus purustati türgi merelaevastik ja pandi seisma Türklaste pealetung. 1588 saadi Inglastelt hävitavalt lüüa. Hertsog Alba alustas Madalmaades terrorireziimi ja üritas provintside iseseisvust kaotada. Alba võitles nii kalvinismi kui ka prointside vastu. Algas võitlus Madalmaade iseseisvuse eest 1572, eesotsas oli Oranje Wilhelm. Rahvas toetas vabanemist. Põhjaprovintsides(Holland) saavutati edu, lõuna jäi Hispaania alla edasi. 1581 kuulutas põhja end iseseisvaks. Renessansskunst Kunstnikud püüdsid maailma kujutada võimalikult realistlikult. Toetuti antiikkunstile ja püüti luua midagi veel hiilgavamat. Anonüümsus hüljati, taheti oma nimi ajalukku jäädvustada. Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar
jäädvustatud sündmusi. Talurahvas pärisorjastati pikkamööda. Jalgsema küla talupojad käisid tööl Seliküla mõisas. Talupoegade kasutuses oleva maa suurus oli 1-2 adramaad. Üks adramaa oli tavaliselt nii suur, et seda jõudis harida ühe adra ja hobusega. 1558. aastal alanud Liivi sõda tabas Järvamaad valusalt. 1561. aastal läks Järvamaa ametlikult Rootsi võimu alla. Seejärel oli see ala aastatel 1572-1573 venelaste käes ning 1581. aastal vallutasid selle jälle rootslased. Venelased tõmbusid tagasi Venemaale. Rootsi aeg algas süngetes oludes. Sagedaste sõjakäikude tõttu olid külad laastatud. Talurahvast tabas näljahäda 1601-1602. aastal ning seejärel laastas maad katkulaine. Vähehaaval hakkas rahvaarv kasvama. Rootsi ajal muutus talupoegade olukord paremaks: määrati kindlaks koormised, mida mõisnikud ei tohtinud tõsta. Rängalt tabas külasid 1695.-1697. aastate näljahäda
Et katoliku kiriku autoriteeti tõsta, lõpetati indulgentside müük. Koostati keelatud raamatutenimekiri (1559). Sisuliselt katolikus kirikus uuendusi ei toimunud. 28. USUSÕJAD (MADALMAADE VÕI PRANTSUSMAA NÄITEL) Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti: Ususõjad Prantusmaal – Kestsid 1562. aastast 1598. aastani. Madalmaade vabadusvõitlus – Kestsid 1566. aastast 1581. aastani. Ususõjad Prantsusmaal Kumbki sõda ei olnud puhtalt ususõda. Prantsusmaal lisanuds usuprobleemidele (katoliiklaste ja hugenottide vahelised probleemid) ka võimuvõitlus erinevate kõrgklassi kuuluvate perekondade vahel. Need kolm perekonda olid: Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. de Guise – Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava asolutismi
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile: Magnus saabus taas Kuressaardeja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht. Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega.
piiskopkonna. 1561.a andsid Tallinna linn ja Põhja-Eesti rüütlid ennast Rootsi kuninga Erik XIV kaitse alla. 17.sajandil Rootsi Põhja-Euroopas domineeriv riik. - Liivimaa ordumeister Gotthard KETTLER sõlmis Poola kuningaga ja Leedu suurvürsti Zygmunt II Augustiga Pacta Subjectionis'e ning vandus truudust. Kogu Liivimaa põhja poole Väina jõge läks Leedu otsevalitsemise alla. - Riia linn suutis ainukesena iseseisvaks jääda, mis aga 1581.a lõpuks andis end Poola- Leedu võimu alla. - Uued konfliktiseemned. Siit sai alguse terve hulk ,,põhjasõdu", mille tulemus määras piirkonna ilme 20.sajandini. III PEATÜKK: Poola-Leedu riik ning Rootsi ja Venemaa tugevnemine (1561-1795) - 1561-1721- lakkamatu sõjategevus. Moskva, Rootsi ja Poola-Leedu pidasid võimu pärast Baltimaades maha mitu suurt sõda: Esimene põhjasõda (Liivisõda 1558-1583),
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
-97. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustuS tõi d lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis Eesti alade minek Rootsi valdusse Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja- Eesti ja Hiiumaa Rootsile. 1 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Rzeczpospolita kõik Väina jõest põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla. 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. 1660
Hiiumaa Emmaste 83 26 57 219 552 3434 1515 Hiiumaa Krgessaare 83 15 154 145 344 3222 453 Hiiumaa Putkaste 83 16 205 216 455 3237 1637 Hiiumaa Rahu Eest 83 17 212 190 569 3733 1794 Hiiumaa Sprus 83 19 124 191 746 3053 3462 Hiiumaa Ühendus 83 21 208 221 329 3455 1049 Hiiumaa Emmaste 84 18 226 144 452 3366 1581 Hiiumaa Krgessaare 84 21 193 209 352 3127 445 Hiiumaa Putkaste 84 18 226 144 452 3366 1581 Hiiumaa Rahu Eest 84 18 186 195 568 3707 1490 Hiiumaa Sprus 84 19 207 241 741 3124 2960 Hiiumaa Ühendus 84 22 200 232 308 3219 1186 Hiiumaa Emmaste 85 16 177 201 546 3710 1896 Hiiumaa Krgessaare 85 15 161 233 359 3452 510
Pilet nr 1 1. Iiri saagad, ajalooline taust 2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked 15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused. Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed kirves, naised peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naab...
Valloonid asustasid L-M'i, prantsusekeelsed koos kalvinistidega astuti Prantsuse sissetungijatele vastu. Rahvaliikumise käigus vabastati mitmed hispaania linnad(Brüssel, Brugge, Gent ja Antverpen). Hispaania asehaldurika sai Alessandro Farnes (Parma Margarete poeg), kes alistas need linnad. 1585 augustis oli vabadusvõitlus Flandrias, Brabandis jt L-M provintsides lüüa saanud. · Põhja-Madalmaades kukutati Felipe II ametlikult 1581.aastal. Utrechti uniooni alusel loodi Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Uut riiki hakati nimetama Hollandiks. · 1584.aastal tappis hispaanlaste agent Oranje Willemi. Edasi juhtis vabadusvõitlust tema poeg Oranje Maurits: silmapaistev organisaatior ja väejuht. Riiki toetasid oma huvides Inglismaa, Prantsusmaa. Esimene hävitas 1588.aastal Hispaania laevastiku Võitmatu Armaada. · 1609
· 1479 a. algas Hispaania riigi kujunemine Kastiilia ja Aragoni ühinemisest dünastialise vorminguga uniooni. · 1480 a. inkvisitsiooni algus Hispaanias. · 1492 a. Ameerika avastamine, mis pani alusse Lõuna- ja Kesk Ameerikas Hispaania koloniaalvõimule. · 1494- 1559 a. Hispaania väed osalesid Itaalia sõdades, tõrjudes tagasi Prantsusmaa katseid Itaaliat vallutada. · 1516- 1556 a. Carlos I muutis Hispaania maailmariigiks. · 1571 a. purustati Türgi laevastik. · 1581 a. Portugal liideti Hispaaniaga. Hispaania kaotas oma Põhja- Madalmaade maavaldused. · 1588 a. Hispaania laevastik nn. "Võitmatu armaada" hävitati Inglismaa laevastiku poolt. · 1618- 1648 a. toimus "Kolmekümneaastane sõda". · 1640 a. Portugal eraldus Hispaaniast. · 1701- 1714 a. toimus Hispaania pärilussõda, mille tagajärjel kaotati valdused Madalmaadel ja Itaalias. · 1739- 1748, 1762- 1763, 1779- 1783 aastatel sõdis Hispaania Prantsusmaa liitlasena Inglismaa vastu.
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
Formaalselt jäid need veel mõnda aega (Kuramaa kuni 1583. ja Saare-Lääne piiskopkond kuni 1572. aastani) piiskopkondadeks, ent olid reaalselt Taanist vasallsõltuvuses oleva Magnuse valdusteks. Sama aasta lõpul allutas Liivi ordu end Poola kuningale. Sellega rahulolematu Eestimaa andis end aga 1561. aastal Rootsi kuninga kaitse alla, lõplikult ühines Põhja-Eesti Rootsiga 1561. aasta suvel. Sama aasta novembris alistusid lõplikult Poolale Riia peapiiskop ja ordu, Riia linn jäi kuni 1581. aastani vormiliselt iseseisvaks, liitudes seejärel Poolaga. 1562. aasta märtsis lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid Poola võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik. Ainsaks erandiks oli Maasilinna foogtkond, mis jäi kuni 1564. aastani sisuliselt iseseisvaks üksuseks ning langes seejärel Taani (Magnuse) võimu alla. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja
peapiiskopile, õiguse määrata Soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse Läänemere põhjakalda rahvaid. · Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154-1809) Ajalooliselt loetakse Soome Rootsiga liidetuks Birger Jarli juhitud Teise ristisõja tulemusel 1249- 1250, mille käigus ta alistas hämelased, pani aluse Häme kindlusele ning liitis Hämemaa ja Päris- Soome lõplikult Rootsiga. 1581. aastast oli Soome Rootsi Kuningriigi koosseisu kuuluv Soome Suurvürstiriik. Rootsi tahtis laiendada oma riigi piire ida suunas, mis viis sõdadeni Vene tsaaririigiga. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Keisririik pea kogu Soome. 1743. aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema Viiburi kubermangu. 1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti
Kodanlus - Igal Prov. on oma omavalitsus (Seis. esindus). + Ühinenud maapäev (1465) 1560-tel Kalvinistide ülestõus Flandrias (1567) - Usuline ja rahvuslik vastuolu kat. Hispaaniaga süveneb (Inkvisit.) - Madalmaade 7 Põhjapoolse Prov. vabadusvõitlus algab 1568 (1572 Hollandlaste mäss) ja kestab kuni Vestfaali rahuni (1648) - Oranje suguvõsa (Wilhelm/Willem ja Maurits, militaaria uuendamine) - Põhjaprov. prot Utrechti Unioon (1579): - Kuulutab välja 7 provintsi iseseisvuse 1581. PUUDUV OSA !!! - 1609 Kaheteistaastane vaherahu Hispaania tunnistab De Facto 7 Maakonda (Hollandi) Iseseisvust - Hispaania De Iure tunnistus 1648 - 7 maakonnal (Vabariigi) on suur sisemine autonoomia - Vaieldakse Riigisüsteemi üle 1. Oranje sõjapartei: Ülemasehalduri amet peab kuuluma oranje suguvõsale (Lihtrahvas) 2. Vabariiklased (kaupmeeste aristokraatia) - Ülemasehalduri amet likvideeriti 1651 (ajutisel) ja Vabariiklaste frakt. (suurkaupmehed)
vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558)
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
kitseneb 1, nõuti , et tp ,kes soovivad ümber asuda peavad maksma lahkumisraha. Sudebnikus lahkumisraha fikseeritud, olenes kui kaua tp on alal elanud ( mida kauem, seda suurem). 1497a nähtud kui daatumit, millal Venemaa hakkas pärisorjust ja sunnismaisust reglementeerima. Ivan IV ajal tp maksukoormus suurenes. 1581keeluaastad( Zapovednõe leta). Riik hakkas väljastama korraldusi keeluaastate kohta, millal tp ei tohtinud ümber asuda. Oli juba 1581 a teostatud maarevisjon( pisovõe Kingi, 1581, 1626), uuemad uurimused väga kriitilised. Uuemad uurimused näidanud tohutuid auke. Pisovõe knigid olid koostatud väga ebajärjepidevalt, mistõttu usaldusväärset pilti asustusest ei saa. Rahvaarvu nende põhjal hinnata on raske. 1592 Boriss Godunov kaot üldse liikumisõiguse ära ( jüripäeva privileeg) . Tp lõplik sunnismaistamine. Aegumistähtaeg ( urotsnõe leta)1597. 5 aastane aegumistähtaeg, kuid siis
Laiust sai määrata astronoomiliselt, seda tundsid juba foiniiklased. 15. saj., hakati idast läände purjetades ookeani ületama. Nüüd muutus tähtsaks geograafilise pikkuse teadmine. Pikkuse teadasaamiseks tuli laeva (Päikese järgi) aega võrrelda mingi kindla punkti, näiteks Greenwichi ajaga. See nõudis täpse kella olemasolu laeva pardal. Mõte kasutada selleks mehaanilist kella tekkis 1530. a. Spindelregulaatoriga kella täpsusest ei piisanud. 1581 pani Galilei tähele, et väikese amplituudiga võnkuva pendli võnkeperiood ei sõltu amplituudi täpsest väärtusest. Galilei visandas 1641 pendelkella. Pärast tema surma ehitas poeg selle osaliselt valmis. Huygens püüdis 20 aasta pendelkella merekindlaks teha. Alates 1657 ehitas mitu täiustatud kella. Eksperimendid kestsid 1726. aastani. Pendlit ei õnnestunud laeva ebaühtlase liikumise olukorras ühtlaselt võnkuma panna. Rohkem lootusi andis j uus vedruga
Hugo Grotiuse väide, et Põhjal ja Lõunal polnud midagi muud ühist peale viha hispaanlaste vastu, ei pidanud paika. Just viha ebavõrdsus Hispaania vastu viis Madalmaad jagunemiseni. Põhjaprovintside ette kerkis nüüd probleem riigipea leidmisega. 1580 nimetasid generaalstaadid uueks ülemasevalitsejaks Prantsuse kuninga noorema venna Anjou hertsogi François. Tema katsed ahtaid võimupiire laiendada tekitasid palju segadust ning sundisid hertsogi peagi kodumaale lahkuma. 26. juulil 1581 kuulutati välja Ühendatud Provintside Vabariik, mis tähendas lõplikku lahkulöömist Hispaania võimu alt. Iseseisvaks kuulutas end seitse provintsi 17-st, kellest tähtsaim oli Holland, kes andis ka riigile nime nii eesti kui paljudesse teistesse keeltesse. Riigi kõrgeimaks võimuorganiks jäid Haagis koos istuvad generaalstaadid. Pärast Oranje Willemi mõrvamist katoliiklasest fanaatiku poolt juulis 1584
Hiiumaa Emmaste 83 26 57 219 552 3434 1515 Hiiumaa Kōrgessaare 83 15 154 145 344 3222 453 Hiiumaa Putkaste 83 16 205 216 455 3237 1637 Hiiumaa Rahu Eest 83 17 212 190 569 3733 1794 Hiiumaa Sōprus 83 19 124 191 746 3053 3462 Hiiumaa Ühendus 83 21 208 221 329 3455 1049 Hiiumaa Emmaste 84 18 226 144 452 3366 1581 Hiiumaa Kōrgessaare 84 21 193 209 352 3127 445 Hiiumaa Putkaste 84 18 226 144 452 3366 1581 Hiiumaa Rahu Eest 84 18 186 195 568 3707 1490 Hiiumaa Sōprus 84 19 207 241 741 3124 2960 Hiiumaa Ühendus 84 22 200 232 308 3219 1186 Hiiumaa Emmaste 85 16 177 201 546 3710 1896 Hiiumaa Kōrgessaare 85 15 161 233 359 3452 510
tõusis mõneks ajaks juhtivaks riigiks Põhja ja IdaEuroopas. Kõige vähem võitsid sõjast SaksaRooma keiser, Habsburgid, sest sõja tulemus oli lõplik tähis selle kohta, et Saksamaad ei saa käsitleda tervikuna, Saksa keisril pole võimu väikeriikide üle ja kõik väikeriigid tegutsevad iseseisvalt. Ühesõnaga kindlustus lõplikult Saksamaa killustatus. 17. sajandi II poolel on võimalik Euroopas välja tuua kolm olulist pingekollet: 1) Madalmaad Holland oli tekkinud 1581. aastal, arenes majanduslikult väga kiiresti, sest 70% Läänemere kaubandusest oli Hollandi käes ning Madalamaade Ida India kompanii oli endale haaranud ka väga suuri koloniaalvaldusi (oli endale saanud Indoneesia, LõunaAafrika), millega pani aluse Madalamaade koloniaalimpeeriumile. Lisaks vajas kolooniate olemasolu ka laevastikku mingi hetk olid Madalmaad tugevaim mereriik. Pingekoldeks olid Madalmaad seetõttu, et Madalmaade ja
Samal ajal nimetatakse linnuste nimistus Edist kui Taubedele kuuluvat - arx Taubiorus hereditaria. Berndt Taube valduses oli Edise linnus ka Liivi sõja päevil, mil venelaste poolt piirati Jõhvi kindluskirikut ja Edise linnus peaaegu vastupanuta alistus. Vene kroonikates nimetatakse 1558. aastal vene vägede poolt vallutatud Edise linnust . Võib oletada, et linnus tollal nimetamisväärselt kannatada ei saanud, sest alistumine toimus vabatahtlikult. Küll aga võisid venelased 1581. aastal siinsete alade loovutamisel linnuse purustada, sest 1600. aasta Rootsi katastris Edist ei mainita ja Franz Nyenstädt nimetab oma kroonikas Edist Taubedele kuuluvaks lagunenud linnuseks - Das Schloss Etz im Narvischen ist verfallen und gehört denen Taubeb zu. Arvatavasti hukkus Liivi sõja ajal ka Edise arhiiv, sest 1586. aastal mainib Rootsi revisjon, et mõisa kirjad on põletatud. Revisjoni päevil kuulus Wilhelm Taubele, kuid oli mõnda aega olnud Schwante Erichsoni omanduses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
