TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukind...
aasta toodang oli 265 000 tonni. Norras kasvatatakse erinevaid kultuure, nagu kartul (297 000 tonni), raps (10 000 t), tomatid (13 000 t), õunad (12 000 t), kurgid (19 000 t), roheline sibul (15 000 t), maasikas, porgand, sigur ja muud. Loomakasvatus: Norras on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv 2011. aasta seisuga FAO andmetel: kanad – 3,9 miljonit, küülikud ja jänesed – 8 2000, kalkunid – 450 000, pardid – 115 000, veised – 862 485, lambad – 2 300 000, kitsed – 68 000, sead – 845 000, hobused – 36 188. Toiduainetööstus: Norras toodetakse palju lehmapiima, mille 2011. aasta toodang oli 1,515 miljonit tonni. Toodeti 234 000 tonni õlut, 20 000 t kitsepiima, 126 000 t sealiha, 576 000 t rasvata piima, 81 000 t juustu ja muud. Kaubandus: Norrast eksporditakse sojauba (165 000 t 2010. aastal), juustu (13 000 t 2010. aastal). Imporditatakse sojauba (409 000 t 2010. aastal), nisu (384
01) Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? Teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. 02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit p...
710 144130 1130 148030 620 32240 780 65520 800 18400 1240 50840 760 68400 830 258960 720 16560 1080 898560 1120 482720 800 672000 1010 122210 800 160800 850 290700 1050 116550 720 128880 910 83720 1010 205030 740 209420 710 203770 Koondid - kogus ja maksumus müüjate lõikes Müüja Kogus Maksumus kogus Kaasik Reijo 84 65520 >300 Meigas Reijo 115 102120 Mikson Aarne 0 0 Muld Reijo 0 0 Naaber Paul 614 516160 Salu Argo 121 122210 Vesi Kaspar 0 0 Väljas Arvi 394 322940 Kadak Priit 314 321580 Karu Salme 749 542070 Kesa Katy 41 50840 Pajusaar Hanno 832 898560 Raja Tiina 0 0 Rebane Rein 0 0 Siil Aigi 90 68400 Tubin Ahti 1271 1154720
raadiosagedustele palju rohkem jne. 1995. avati Eesti esimene GSM-võrk. 2,5G ehk GPRS pakett-kommutatsiooniga andmeside kasutamine (General Packet Radio Service). Enne oli GSM-võrgus kasutusel CSD (Circuit Switched Data ehk kanalikommutatsiooniga andmeside). Kui CSD puhul maksustati andmesidekanali lahtioleku aega (sõltumata sellest, kas infot liikus või mitte), siis GPRSi puhul andmete hulka. GPRS võimaldas CSDst umbes kümme korda kiiremat andmesidet 9800 bpsvs 115 kbps. 2,75 ehk EDGE (Enhanced Data Rates for GSM Evolution) võimaldas andmeedastuskiirust kuni 236,8 kbps. EDGE on tänagi Eestis kasutusel (juhul kui kiirem andmesidevõimalus puudub). 3G selle täheühendi taha mahub juba väga palju muid lühendeid ja standardeid (nagu UMTS ja (W)CDMA2000). Algse spetsifikatsiooni kohaselt pidi 3G võimaldama andmeedastust kiirusega vähemalt 384 kbps (liikumisel), kuid varsti hakati rääkima uutest
atuur,oC Elastsusmoodu 65000 13000 95000 11000045000 21000 0 l, N/mm2 0 Joonpaisumist 24 17 39,5 8,5 25 13 egur, (1/K)106 Elektrierijuhtiv 38 59 17 3 22 14,5 us, m/mm2 Soojusjuhtivus, 220 390 115 20 155 90 W/Km Tõmbetugevus, 40... 200... 120... 200... 80... 370..7 00 N/mm2 180 360 250 350 180 Katkevenivus, 4...50 2...45 4...50 5...60 1...12 2...60 %... Alumiinium ja tema sulamid Nende kasutamine juhtmaterjalina. Alumiinium on hõbevalge värvusega metall
Kaubad, toore, materjalid Mitmesugused tegevuskulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Pensjonikulu Tööjõukulud kokku Kulum kokku Muud ärikulud Ärikulud kokku Kosumiaruande skeem 2 Müügitulu 389 900,5 574 603,6 755 687,5 Põllumaj. varude jääkide muutus Kasum (-kahjum) biol. varadelt Müüdud toodete kulu 330 429,1 494 625,9 639 771,5 Brutokasum (-kahjum) 59 471,5 79 977,9 115 916,0 Turustuskulud 3 216,1 4 210,3 13 824,0 Üldhalduskulud 8 794,2 13 470,6 19 635,9 Muud äritulud 189,5 226,3 241,4 Muud ärikulud 214,8 216,1 203,2 Ühine osa Ärikasum (-kahjum) 47 436,0 62 307,1 82 494,3
dekoreerimiseks, seda on võimalik toiduvärvidega värvida. Nagu lehmapiima, kasutatakse ka kookospiima mitmel eri viisil. India köögis kasutatakse kookospiima karriga maitsestatud toitude, kastmete ja riisi valmistamisel. Samuti lisatakse kookospiima marinaadidele, hautistele, pudingutele. Kasutatakse kanaliha, kala ja mereandide valmistamisel. Kääritatud kookospähkliveest valmistatakse veine, likööre (Pina Colada) ja äädikat. Kookospiima valmistamine: · sega 115 g riivitud kookospähklit (kookoshelbed) 250 ml kuuma vee või piimaga · kuumuta segu kaetult kastrulis tasasel tulel umbes 30 min · kurna, pressides välja kogu vedelik · kui piima väheseks ajaks seisma jätad, koguneb pinnale "koor" Kookospähkli viljalihast pressitakse välja kookosõli ehk kopraõli ehk kookosrasva. Kookosõli sisaldab palju küllastunud rasvhappeid ja on toatemperatuuril tahke. Kookosrasva
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d 15-17)” VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 14 alusel saab krediidisaaja nõuda krediidiandjalt kahjuhüvitist, kui krediidiandja ei järginud vastutustundlikku laenamise PM või kui ta rikkus teavitamiskohustust. VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegu on tegemist nn negatiivse
388 Muud tulud 128 856 300 128 856 300 0 0 0 0 128 856 300 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 1 710 045 354 1 640 115 754 53 083 250 836 000 16 010 350 0 1 694 035 004 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja 10 000 000 8 500 000 1 500 000 0 0 0 10 000 000 renoveerimine (ü) 70000898
Fourth level SIGNAC Fifth level punane paat 1895 81/65 õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Röövimine U. 1867 89.5 x 115.5 cm Õli lõuendil Fitzwilliam Museum, Cambridge PAUL CÉZANNE Click to edit Master text styles Second level Third level Kirsid ja Fourth level Fifth level virsikud 1883-1887 58.1 x 68.9 cm Õli, lõuend Los Angeles County Museum of Art PAUL CÉZANNE Click to edit Master text styles Second level
kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus. VII SEADUSANDLUS 53. Seaduse mõiste Üldjuhul on seadus õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt (seadus materiaalses mõttes). Erandjuhtudel on seaduse vorm õigusaktidel, mis õigusnorme ei sisalda (nt PS § 115 lg 1). Sellistel juhtudel on tegemist seadusega üksnes formaalses mõttes. Vastuvõtmise korra järgi eristatakse põhiseaduses kahte liiki seadusi: lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73, PSRS § 3 lg 6 p 1); konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2, PSRS § 3 lg 6 p 4).
1958 82 Guinea 1960 99 Benin, Burkina Faso, Elevandiluurannik, Gabon, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo . Vabariik, Kongo DV, Küpros, Madagaskar, Mali, Niger, Nigeeria, Senegal, Somaalia, Togo, Tsaad 1961 104 Mauritaania, Mongoolia, Sierra Leone, Tansaania 1962 110 Alzeeria, Burundi, Jamaica, Rwanda, Trinidad ja Tobago, Uganda 1963 112 Keenia, Kuveit 1964 115 Malawi, Malta, Sambia 1965 117 Gambia, Maldiivid, Singapur 1966 122 Barbados, Botswana, Guyana, Lesotho 1967 123 Jeemeni DV (Lõuna-Jeemen) 1968 126 Ekvatoriaal-Guinea, Mauritius, Svaasimaa 1970 127 Fidzi 1971 132 Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Bhutan, Katar, Omaan 1973 135 Bahama, Saksamaa LV, Saksa DV
10 653 8 923 7 619 6 428 4 194 7. Dubai 5 151.955 026 465 222 883 264 8. Kaohsiung 10 256 9 774 9 470 9 714 8 843 365 8 493 6 829 670 000 115 052 9 889 8 861 8 087 7 003 5 373 9. Hamburg 6 137 926 792 804 545 479 999 9 462 7 702 6 307 5 139 3 410 10. Qingdao 4 238 000 000 000 000 700 000
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus..................................................................................................................
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
värskendussageduste puhul. Värskendussagedus (Hz) Eraldusvöime 60 72 85 100 320x200 4 5 5 6 640x480 18 22 26 31 800x600 29 35 41 48 1024x768 47 57 67 79 1280x1024 79 94 111 131 1600x1200 115 138 163 192 10 Levinumaid kuvareziime koos sageli kasutatavate nimedega. Lahtris on praktiliste moodulisuurusteni ülesümardatud mäluvajadus. Viimane veerg kirjeldab juhtumit, kus mälu ehitusest tingituna läheb täisvärviresiimis 8 bitti iga piksli juures raisku.
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja...
SISUKORD Juhi mõju alluvate tööga rahulolule SISSEJUHATUS Rahulolu uuringute läbi viimine ettevõtetes on muutunud järjest populaarsemaks. Rohkem on hakatud väärtustama inimressurssi ning tihtipeale peetakse tööjõudu ettevõtte väärtuslikuimaks varaks. Et töötajad oleksid oma tegevuses tootlikud ja aktiivsed, tuleks tagada nende rahulolu. Töö jagatakse kahte osasse. Esimeses osas on eesmärgiks anda ülevaade juhtimisteooria ajaloost, tööga rahulolu teooriast ning varasemalt läbi viidud uuringutest, mis näitavad juhtimise eri aspektide seotust tööga rahuloluga. Juhtimisteooria ajaloost on plaanis lähemalt kirjeldada teadusliku juhtimise koolkonda, inimsuhete koolkonda, administratiivse juhtimise koolkonda ning bürokraatlikku koolkonda. Teises osas seab tööautor eesmärgiks kirjeldada empiirilise uurimuse tulemusid ning analüüsi. Töö eesmärgiks on uurida...
Kooli nimi
Termodünaamika 1. Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat (auditoorium); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleeritud, kuimingit vahetust ei toimu(suletud termos). 2. Selgitage järgmisi mõisteid: olekuparameetrid, olekufunktsioonid, protsessi funktsioonid, intensiivsed ja ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku ...
energia vajadus suurenenud. Samuti on Argentinas suuruselt kolmas elektriturg Ladina- Ameerikas. 2011. aasta seisuga toodeti päevas umbes 761 360 barrelit naftat. Sellest ise tarbiti 678 000 barrelit ning ülejäänud 83 360 barrelit eksporditi mujale. Maagaasi toodeti samal aastal päevas keskmiselt 1 369 miljardit kuupjalga, aga ise tarbiti 1 629 miljardit kuupjalga, seega imporditi sisse 260 miljardit kuupjalga maagaasi. 2007. aastal toodeti kokku 115 miljardit kWh elektrit ehk umbes 2725,6 kWh inimese kohta. Elektrit imporditi 6,38 TWh, aga eksporditi 3,49 TWh. Kogu import moodustas kõigest 3% tarbimisest. Osa impordist moodustab Paraguay ja Argentina ühine hüdroelektrijaam Yaciretá Dam, mille kaudu Paraguay tasub enda võlga Argentinale elektri ekspordi teel. 7.1. Elektrienergia allikad Elektri tootmine põhineb peamiselt maagaasil, mis moodustab 51% kogu elektri toodangust
Etandmeid arvutist kuidagi telefonivõrku saada. on meil vaja mingisugust aparaati nende vahele, mis nii arvuti kui ISDN-ga suhelda oskab. Üks võimalus selleks on ISDN-modem. See tähendab sellist modemit, mis oskab suhelda ISDN-liiniga. Kuna modem oli algselt mõeldud väiksematele kiirustele kui 64 või 128 kbit/s, tekivad selle kasutamisel mõned agad. Esiteks, välised modemid ühendatakse arvutiga jadaliidese (serial port) kaudu, mille läbilaskekiirus ei ületa 115 kbit/s. Teiseks toob ISDN võrreldes analoogliinidega kaasa hulgaliselt lisavõimalusi ja lisainformatsiooni. Näiteks kantakse üle helistaja number, saadetakse maksuimpulsse, et ISDN- seade saaks kõne maksumust arvutada, teiseks võib ühele seadmele omistada mitu abonentnumbrit ja siis on vahel kasulik teada, kuhu numbrile helistati,. Kolmandaks on olemas hulgaliselt veateateid, neljandaks võivad ka ISDN- seadmed ise täita erinevaid ülesandeid
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene ...
· Tõmbame kujundile kaks abisirget. · Punktist A sirgjoone, mis on täpselt risti kiirusvektoriga Tõmbame punkist B sirgjoone, mis on risti kiirusvektoriga. · Nende kahe abisirge lõikepunktis ongi kujundi kiiruste hetkeline tsenter, mis tavaliselt märgitakse tähega . 112. a = ae + ar + ac Absoluutne kiirendus 113. Coriolise teoreemi alusel - 114. Kiirenduste arvutamine 115. n Pa + a = a + a + aet + ac t P r n e 116. 117. 118. Punkti dünaamika: Dünaamika aksioomid 119. 120. I aksioom. Inertsiseadus 121. kus on liikumine, seal peab olema ka mingi jõud 122. II aksioom. Dünaamika põhiseadus 123
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid; c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid. 4. Pärast valimisi püüab valitsus a)järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni; b) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust; c) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni. 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕENDUSANAMNEES...........................................................................................................4 2.ÕENDUSPLAAN....................................................................................................................8 3.JÄLGIMISLEHT...................................................................................................................14 4.RAVIMITE MANUSTAMINE...................................................................................
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" A 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b)poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 22. Avalikus sektoris a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole; b)püütakse konkureerida erasektoriga; c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arend...
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid.............................................................................. 8 Eesti sõjakangelased............................................................................................ 10 Lõpetuseks........................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.............................................................
Julius Ceasar - Rooma väejuht. Valiti rahva poolt Rooma ülempreestriks. Vallutas läänealad, osa Galliast (tp. Saksamaa, Inglismaa) Spartacus - gladiaator. Ässitas orje (gladiaatoreid) mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorite ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine. Marcus Crassus - Marcus Licinius Crassus Dives (umbes 115 eKr 53 eKr) oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: I saj eX Rooma kodusõdade puhkemise põhjused: Palgasõdurid olid ustavad oma väepealikule mitte Rooma riigile. 100a. toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas. KRISTLASED JA ROOMA RIIK Selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta:
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne ...
Sulamid 350 N/mm2 18.3. Tina ja sulamid Tina kasutatakse valgepleki tootmisel, millest valmistatakse kontservpurke. Tabel 11. Tina omadused Tihedus 7300 kg/m3 Sulamis temperatuur 232°C Tõmbetugevus Puhas 10-12 N/mm2 Sulamid 115 N/mm2 18.4. Nikkel ja sulamid Puhtana on hästi töötlev metall. Seda kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides. Hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes. Tabel 12. Nikkeli omadused Tiheuds 8900 kg/m3 Sulamis temperatuur 1455°C Tõmbetugevus Puhas 270-700 N/mm2 Sulamid 1500 N/mm2
Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on...
vähendamiseks ja normaalse * 400 g keedetud munades, nägemise tagamiseks, * 750 g piimas. · terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks, · antikehade moodustumiseks. Vitamiin B6 ·süsivesikute, rasvade ning 1,21,6 mg * 60 g keedetud jõevähis, valkude lõhustamiseks ja * 115 g hautatud maksas, kasutamiseks, * 120 g küüslaugus või mustsõstramahlas, ·normaalseks kasvamiseks, * 130 g soolalõhes, ·glükogeenist energia * 220 g kanas, tootmiseks, * 440 g banaanides. ·antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks,
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ......
(kuningaperekonnad). 112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Toimub alati liigisiseselt. Heteroosiefekt taimedel (lopsakam vegetatiivne kasv). 113. Ühiseellased. Järglaste ühine eellane. Ka tüvirakk, millest diferentseeruva kõik teised rakutüübid. 114. Suguluskoefitsient. Kui suurel määral oleme kellegagi suguluses? 115. Inbriidingukoefitsient (amishid). Sugulasaretuse osa indiviidi X genotüübis. Nt amishitel retsessiivse autonoomse tunnuse albinismi avaldumine. 116. Langetõbi. Ehk epilepsia on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Saab teha kindlaks aju aktiivsuse alusel. Väga palju levinud Aafrikas. 117. Diabeet tüüp I. Suhkruhaigus. Insuliin-sõltuv diabeet (T1D). Autoimmuunhaigus (pankrease beeta-rakud). Valdavalt monogeenne.
Introduction The great French Revolution has been regarded to as one of the most influential events in modern Western history, and therefore there are various interpretations to explain how the Revolution evolved and what it was like. It is important to focus on very different kinds of historical evidence and sources to get a clear picture of the Revolution. Therefore, one must not forget to look not only at the written sources but also at the more cultural and artistic interpretations. One of the best examples of cultural and political distribution of the Revolutionary ideas was Jacques-Louis David, who, with his paintings, perpetuated The French Revolution from the Republican point of view. His art was mostly tightly connected to the main figures, events and ideas of the French Revolution. David had more than 5 pieces of art that captured the essence of the Revolution. His paintings represented political ethics, current ideals and fou...
Psühholoogia ekspertiisist Sissejuhatus. Kuriteo asjaolude väljaselgitamise täielikkus ja põhjalikkus sõltub eelkõige kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste osa mitte käsitlenud, kuna selles valdkonnas toimus Eestis intensiivne uute seaduste loomise ja vastuvõtmise protsess ning seetõttu ei olnud võimalik piisavalt täpselt toimuvat analüüsida. Nüüdseks on uued õiguslikud raaamid psühholoogia eriteadmiste kasutamise osas paigas ja olukorra analüüs jällegi võimalik. Õiguslik raam psühholoogia eriteadmiste ...
Indigolapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooniTM kui nad tunnevad, et on selleks valmis. Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastatel 2004-2008 sündis 75 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2009.a. alguses 354 300 last, kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, juhul kui need ei ole valinud saada pideva teadlikkuse kasvuga integreeritud Uue
reedeni kella 10-19.00 ja laupäeval kella 10-17.00. Pakutavad teenused: kosmeetik, erihooldused, depilatsioon, kehahooldus, massaaz, maniküür, pediküür, küünetehnik, kõrvaaukude tegemine ja juuksur. Maniküüri poolt pakutavate teenuste maksumus on 250- 275 krooni. Juuksuri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 60 kroonist ja lõppevad 875 krooniga. Võimalik on soetada kinkekaart, mis kehtib kuus kuud. http://www.myyrivahe.ee Antonina ilusalong Salong asub Randvere tee 115, Tallinn. Salong on avatud pühapäevast esmaspäevani kella 10- 17.00 ja teisipäevast laupäevani kella 10-19.00. Salongi pakutavad teenused: juuksur, kosmeetik, maniküür, kunstküünte paigaldus ja pediküür. Juuksuri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 40 kroonist ja lõppevad 770 krooniga. Maniküüri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 60 kroonist ja lõppevad 325 krooniga. Võimalik on soetada kinkekaart väärtuses 500 või 1000 krooni. http://www.antonina.ee/
· Võimuvajadus vajadus mõjutada inimesi ja olukordi, olla tähelepanu objektiks · Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, olla seotud teiste inimestega 9 · Asjatundlikkus tahe oma võimeid arendada ja esilekerkinud takistusi loominguliselt ületades jõuda asjade sisuni / 1, lk 115 / Herzbergi teooria 1960.-1970. aastatel võeti omaks Frederick Herzbergi konseptsioonid. Frederick Herzberg küsitles inimesi kahel juhul: · Kui nad olid õnnelikud ja oma tööga rahul · Kui nad ei olnud tööga rahul Ta selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria. Herzberg jõudis järeldusele, et kõik põhjused saab jagada kahte rühma: · Hügieenifaktorid need, mis mõjutavad tööga rahulolematust
46 1103 2 3 18 15 47 1112 -34 24 -26 8 48 112 -10 -18 -10 -16 49 11-2 0 -16 -7 -17 50 1123 10 29 9 12 51 113 20 56 20 58 52 114 18 41 18 40 53 114-1 19 41 18 41 54 114-2 20 43 20 43 55 115 -12 20 -12 18 56 1151 2 9 26 18 57 115-2 -7 17 -8 16 58 116 -4 2 -5 -1 59 116-1 -3 -6 -4 -9 60 116-2 -6 -5 -7 -9 61 118 -14 -20 -12 -19 62 118-1 -18 -18 -16 -17 63 118-2 -13 -20 -12 -19
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
3.2. Mahuarvutus Tabel 4. Mahud Kood Nimetus Maht Ühik 1 VÄLISRAJATISED 11 Ettevalmistus ja lammutus 113 Taimestiku kaitse Ehitusplatsi ettevalmistamine (puude kaitse, puude raie, pinnase tugevdamine) 35 h 115 Puude likvideerimne Väikeste puude mahavõtmine 9 tk 118 Raadamis- ja lammutusjäätmete vedu ja utiliseerimine Pinnase ja ehitusproahi transport kalluriga 15 km kaugusele (koos ladimisega) 6 m3 12 Hoonealune süvend 121 Pinnase koorimine
4 What's wrong? 00:01:29:15 / 2:00 15 / 18 14 cps / 168 wpm 14 cps / 149 wpm 18 cps It's his father. 00:01:31:15 5 You're very pretty, miss. 00:01:51:13 / 2:07 25 9 cps / 115 wpm 9 cps / 105 wpm 11 cps © 2013. Fédération des Traducteurs (fit) Revue Babel 00:01:53:20 6 Excuse me. 00:02:39:04 / 1:12 12 / 6 10 cps / 121 wpm 121 wpm 14 cps Yes
45 Auramine, mm 39.73 4.48 13.35 -18.93 17.67 Auramistegur 0.90 0.34 0.64 -0.68 0.55 Mari Kirss, KKT III 6 7 8 9 10 11 12 Aasta 9.35 16.92 53.11 27.55 88.03 111.37 43.22 42.52 17.00 41.20 165.00 58.00 161.00 145.00 107.00 248.00 4.84 6.18 4.76 11.20 29.00 75.00 15.80 4.45 24.24 45.33 142.24 71.41 235.79 288.68 115.76 1344.56 1.81 3.28 10.30 5.35 17.08 21.61 8.39 8.25 4.70 8.80 27.60 13.86 45.75 56.01 22.46 260.88 36.00 138.00 142.00 66.00 106.00 50.00 28.00 704.00 0.13 0.06 0.19 0.21 0.43 1.12 0.80 0.37 31.30 129.20 114.40 52.14 60.25 -6.01 5.54 443.12 0.87 0.94 0.81 0.79 0.57 -0.12 0.20 0.63 valgla suurus (km2) 5154
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib- olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Mõistatuslikkuse ja salapära sümboliks kujunenud sfinksi lasi ehitada vaarao Chepren (arvatakse, et vaarao pea on vaarao portree). Sfinks on tegelikult in...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
