A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi instituut Kehakultuur UJUMINE Referaat Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Ujujate tehniline ettevalmistus..............................................................................4 Ratsionalse ujumistehnika alused......................................................................4 Ujumistehnika efektiivsus...............................................................................5 Ujumistehnika täiustamine ja tehnilise ettevalmistamise protsess.................6 Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega....................10 Tehnikaalne ettevalmistus................................................................................ 10 Kokkuvõte........................................................
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagu...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
ollakse „arenenud sotsialismis“.13 Sellel kõigel oli kahtlemata suuresti seos ka pingelõdvenduse poliitikaga, kuna aina tõusev toidusaaduste import oli eluliselt tähtis Nõukogude Liidule ja seetõttu oli oluline Läänega häid suhteid hoida. Üheks majanduse ebaefektiivsuse faktoriks oli veel sunnitud industrialiseerimine ja aina kasvav urbaniseerumine ning sellega kaasnenud reformide mõjud – 1960.aastal oli palgateenijaid 62 miljonit, Brežnevi aja lõpuks aga oli neid 115 miljonit. See tõi kaasa inimeste ostujõu tõusu, kuid samal ajal valitses kaupade defitsiit. 14 Tekib kohe küsimus, et kuidas süsteem selle kõik üle elas Brežnevi ajal. Päästjaks osutus kahtlemata Nõukogude 9 George W. Breslauer. Khrushchev and Brezhnev as leaders: building authority in Soviet politics. London: Allen & Unwin, 1982, lk. 247. 10 V. Shlapentokh. A normal totalitarian society, lk. 75. 11 Glenn E. Curtis. Russia: A Country Study. The Brezhnev era: The Economy under Brezhnev
Sõltumatud eelarveinstitutsioonid (prognoos, seire) Ülemäärase defitsiidi protseduuri (EDP) sanktsioonid pööratud häälteenamusega (RQVM) 60% võlakriteeriumi elustamine, lisaks 3% defitsiidile Uus makromajanduslike tasakaalustamatse protseduur 10 indikaatorit, sanktsioonid Euroala tippkohtumised vähemat 2x aastas Riigieelarve koostamine: Põhiseadus paragrahv 115 Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve VV esitab riigi eelarve eelnõu Riigikogulse hiljemalt 3 kuud enne eelarveaasta algust Valitsuse ettepanekul võib riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. Lisaeelarveid on 2 sorti.1 kus ei muutu midagi ja teine kus tõstab või kahandab riigi eelarvet. Riigieelarve ja VS seos on kirju Keskvalitsus:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õigusinstituut Avaliku õiguse õppetool Liisa Lippe EUROOPA KOHUS Referaat Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud autorite töid, Üliõpilase kood: 095257 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS...................................................................................5 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri..........................................................................................6 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid....................................................................................6 2. PÄDEVUS.................................................................
ja joove. Kriteeriumitest kahte esimes ( iga ja süüdimatus) leidsid käsitlemist varasemalt. Järgnevana vaatlen piiratud süüdivust ja joovet. 3.2.2. Piiratud süüdivus- Kars prg 35 toob esmakordselt Eesti karistusõigusesse piiratud süüdivuse mõite: kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt 1 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk112- 115 2 Sealsamas, lk 115- 116 sellele arusaamale juhtida on Kars prg 34 nimetatud põhjustel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada KarS prg 60 säteststut( kergendada isiku karistust seaduse üldaosas nimetatud juhtudel). Tuleb rõhutada, et piiratult süüdiv isik on süüdiv kuid teatud vaimutegevuse häirete tõttu ei saa ta täielikult aru oma teo keelatusest, või kui saabki aru, on tal raske oma käitumist normikohaselt kujundada3. 3.2
hemoglobiini normväärtused. Vere hemoglobiinitaseme ja tsirkuleerivate punavereliblede arvu langus. Põhjused:1. Punavereliblede produktsiooni langus –raua, foolhappe, B12 vitamiini puudus2. Verekaotus – haavandtõbi, hemorroidid, neidudel, naistel menstruatsioonidega kaasnev verekaotus3. Suured treeningkoormused, mille tagajärjel punavereliblede suurenenud lagunemine neidudel Vere hemoglobiini normväärtuste alumine piir- kuni 12 aastastel lastel 115 g/l-, naistel 120 g/l- noormeestel, meestel 130 g/l. Aneemia sümptomid: väsimus, töövõime langus, kiire väsimine koormusel, õhupuudustunne, pearinglus, kahvatusUuringud:1. Kliinilise vere analüüs – hemoglobiin, hematokritt, punavereliblede üldarv jtnäitajad2. Foolhape ja vitamiin B12 seerumis 3. Ferritiin, transferriin 4. Raud seerumis. Vajadusel gastroskoopia jt uuringud Kopsuklamüüdia, sümptomid
10 097 549 10 076 581 10 066 158 10 045 401 10 030 975 10 014 324 9 985 722 9 957 731 402 668 405 006 407 810 410 290 413 609 414 372 415 832 417 520 16 305 526 16 334 210 16 357 992 16 405 399 16 485 787 16 574 989 16 655 799 16 730 348 8 201 359 8 254 298 8 282 984 8 318 592 8 355 260 8 375 290 8 404 252 8 443 018 38 173 835 38 157 055 38 125 479 38 115 641 38 135 876 38 167 329 38 529 866 38 538 447 10 529 255 10 569 592 10 599 095 10 617 575 10 627 250 10 637 713 10 572 157 10 541 840 21 658 528 21 610 213 21 565 119 21 528 627 21 498 616 21 462 186 21 413 815 21 355 849 1 997 590 2 003 358 2 010 377 2 010 269 2 032 362 2 046 976 2 050 189 2 055 496 5 384 822 5 389 180 5 393 637 5 400 998 5 412 254 5 424 925 5 392 446 5 404 322
· Ühtsuse põhimõte Ehk ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves. Riigikogus vastu võetud konkreetse aasta eelarve peab andma tervikliku ülevaate riigi majandustegevusest eelarveaastal. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse administratiivseltosadeks, jagudeks ja peatükkideks ning majandusliku sisu alusel artikligruppideks, artikliteks ja artiklite alajaotisteks. PS § 115 säte peab välistama mis tahes eelarvevälise, eri- või salafondi ("musta kassa") olemasolu, millest tehtaks väljamakseid seadusandja teadmata. Riigieelaves peab olema ka välja toodud need kulutused, mis kujutavad endas riigisaladust- näiteks relvastuse seotamine, julgeolekuasutuste eelarved. · Universaalsuse põhimõte Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Üldjuhul ei ole riigieelarve tulude puhul kindlaks
383 28.03.20 3-2-1- Alltöövõtulepingu poolte õigustele ja kohustustele ei saa 06 16-06 laiendada seisukohta, mis kehtib ehitise tellija ja töövõtja RT III vahelise lepingu täitmisel ja mille kohaselt ehitise 2006, kasutuselevõtmisega tuleb ehitis lugeda vastuvõetuks ning 12, kostja on kohustatud hagejale tasuma. 115 03.05.20 3-2-1- Ainuüksi see, kui tellija võtab peatöövõtjalt ehitise vastu, ei 06 34-06 anna alust väita, et peatöövõtja on alltöövõtja tehtud töö RT III vastu võtnud. Sellest ei tulene aga järeldust, et kui tellija võtab 2006, ehitise vastu, siis see ei oma alltöövõtja töö vastuvõetuks lugemisel 18, üldse tähendust. See võib olla üheks indikaatoriks alltöövõtja töö 170 vastuvõetuks lugemisel, kuigi mitte ainsaks.
viiekümne aastaga kasvanud 1100 ruut kilomeetrit (Raukas 1995). Üsna hõlpus on hinnata maavärinate ja vulkaanipursete tekitatud kahju, kuid ka maakoore aeglaste liikumiste põhjustatud kahjud võivad olla korvamatud. Nagu me kõik teame toimub maakeral mandrite triivimine. Teada on, et Põhja Ameerika eemaldub Euroopast kiirusega pisut üle 2 cm aastas, Austraalia läheneb aga Havaile kiirusega 6 cm aastas. Väike Kiuroku saar Jaapanis on viimase 10 aastaga nihkunud koguni 115 meetrit- kujutage siis ette astronoomide täpsusvaatlusi, kui nende observatooriumi asukoha laiuskraad on muutunud. Olukorra keerukust süvendab setet tihenemine. Me oleme harjunud teadmisega, et Põhja Eesti, Tallinna kaasa arvatud, kerkib. 13. sajandil lainetas meri Rannavärava ees ja ulatus isegi praeguse Viru hotellini (Joonis 3). Silmas pidades maakoore nüüdiskerkimist Talllinas (kuni 3 mm/a) ja selle tõenäolisis suurusi möödunud sajanditel, leidis Sulev Künnapuu, et 13
1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õli...
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Elektriline uimastamine..........................................................................4 1.1 Elektrilise uimastamise parameetrid..........................................................5 1.2 Veiste elektriline uimastamine......................................................5-6 1.3 Sigade elektriline uimastamine.....................................................6-8 1.4 Lammaste elektriline uimastamine...................................................8 2. Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile...............................................9 3. Loomade fikseerimine uimastamisel.........................................................10 3.1 Korralikult uimastatud looma tunnused.................................................10-11 Kokkuvõt...
Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Esimese püramiidi lasi endale püstitada vaarao Dzoser, tolleaegse tuntud teadlse ja arhitekti Imhotepi plaani järgi. Imhotep paigutas üksteise peale 6 järjest vähenevat egiptuse suurniku haudehitist mastabad. Nii valmis umbes 60 m kõrgune astmikpüramiid, mida ümbritses ulatuslik nekropol (surnute linn).3 (lisa 2.) Dzoseri püramiid asub Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 korda 115 meetriste külgedega ristkülik. Dzoseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke. Järgmine astmikpüramiidi lasi endale ehitada Dzoseri poeg Sehemhet. Sehemhet püramiidi ehitamiseks kasutati kohaliku kivimurru halli lubjakivi, millest tahuti samade mõõtudega plokid, nagu neid tarvitati tema isa Dzoseri haudehitiselgi, kuid konstruktsiooni muudeti. Nagu ka hilisematel püramiididel, oli sellel ruudukujuline alus
Kuid see jääb vaid oletuseks. Oma mõju on kindlasti ka sellel, et Veenuse pinna ja atmosfääri vahel toimuvad pidevalt reaktsioonid ja pinnas neelab selle tulemusel väävlit. Basaldid planeedi pinnal sisaldavad väävlit kaalu järgi kümneid kordi rohkem kui Maa basaldid. "Vegade" missioon N. Liidust Halley komeedi suunas saade automaatjaamad "Vega 1" ja "Vega 2" viisi möödaminnes maandurid ka Veenusele. Need alustasid õhkkonda sisenemine umbes 115 kilomeetri kõrgusel teise kosmilise kiirusega, 62 kilomeetri kõrgus avanes põhilangevari kiirusel 270 m/s. Langevari heideti ära 10 minutit hiljem, 48 kilomeetri kõrgusel. Edaspidi stabiliseeris lendu aerodünaamiline kilp. Aparaat maandus umbes 50 minuti pärast kiiruse 8 m/s. Eksperiment korraldati nii, et maandurist eraldus ka aerostaat ja liikus vabalt 53-55 lilomeetri kõrgusel, seadmed ise maandusid planeedi ööpoolele.
- Põhjaümbermõõdu ja kõrguse suhe annavad mittealgebralise numbri Pii. Põhjaümbermõõt jagatud kõrgusega jagatud kahega - (920,4 : 146,6) / 2 = 3,139... Küljepikkus jagatud kõrgusega korrutatud kahega - (230,1 : 146,6) * 2 = 3,139... - Hiidrajatis kaalub umbes kuus miljonit tonni rohkem kui kõik Londoni südalinna ruutmiilisel alal asuvad ehitised kokku. Kunagi kattis kõiki nelja külgtahku kokku 22- aakrise pindalaga peegelsile rüü, umbes 115 000 poleeritud vooderduskivi, millest igaüks kaalus 10 tonni. Rüüd on säilinud Giza püramiidi tipus - ülejäänud rüüd kasutati keskajal ehitusmaterjalina, kui 1301. aastal maavärin kattekivid alla raputas. - Kiviplokkide ja katterüü liitkohad on nii täpselt paigutatud, et liitekohtadesse pole võimalik isegi krediitkaarti suruda. - Giza püramiidi (lisaks tuntakse nimedega Cheopsi püramiid ja kuningas Khufu
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220
finantssüsteemi stabiilsust. · Suurim osa reservidest on paigutatud euroala võlakirjaturgudele. 2012. aasta lõpus moodusta- sid need investeeringud kokku ligi 191 miljonit eurot. Nende varade eesmärk on tagada Eesti Panga sõltumatus valitsusest ja iseseisev toi- mimine ning kindlustada piisav kapital võimalike kahjude katteks. Eesti Panga reservid (2) · Välisvaluutareserv ehk väljaspool euroala investeeritud osa reservidest moodustas 2012. aasta lõpus 115 miljonit eurot. Välisvaluutareservist enamiku moodustavad võlakirjad, mida on soetatud 100 miljoni euro väärtuses. Väiksemas mahus ehk 15 miljoni euro väärtuses on tehtud aktsiainves-teeringuid. Välisreserve omavad kõik euroala liikmesriikide keskpangad ja neid reserve saab vajaduse korral rakendada eurosüsteemi vahetus-kursipoliitika huvides. Lisaks on kulda Eesti Pangal 8250,171 untsi ehk 233,3 kg. · Euroalaga liitumisel 2011. aastal kandis Eesti Pank
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Janar Oks PT-12 Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis Referaat õppeaines ,,Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus" Juhendaja õpetaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Müra Töömüra mõju Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse, et töömüra kahjustab kuulmist seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskah...
täitist kuni ühe aasta eest ka tagant järgi. · Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui vabariigi valitsuse kohetestatud kuupalga alammäärast (2013.a 160 eurot). 12. Üldine õigussuhe vanemate ja lapse vahel · Siin sisalduvad vanemate ja laste ühised vastastikuse toetamise ja lugupidamise ning üksteise huvidega sarvestamise kohustus. Sarnased põhimõtted sisalduvad käesoleval ajal ka lastekaitse seaduses. Paragrahviga 115 antakse õiguslik alus sooritustele, mida teeb laps oma vanematega koos elav täisealine laps majapidamiskulutuste katteks: vaidluse korral tuleb eeldada, et tegu on kinkelaadse suhtega, mille puhul lapsel ei ole õigust vanematelt midagi nõuda. 13. Vanema õigused ja kohustused · Tegemist on eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Seega sisalfub hoolgusõiguses ka sellele vastav vanema kohustus.
18 61 MÕÕTMISE KOHT VALGUSTUS- TIHEDUS (lx) Raamatukogu: Riiulite vahe 138 Lugemislaud aknast eemal 329 Lugemislaud akna ääres 523 Koridor: Põrand 115 1.stend 154 2.stend 186 3.stend 20 4.stend 102 Puhkeruum: Toa nurk 44 Toa keskel 101 Söökla: Laud akna all 327
Kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni oli Rooma riik oma valitsemiskorralt aristokraatlik - riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside [(ld k patres – isad): põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks] ja rikaste plebeide [(ld k plebs – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul] esindajad. Keisririigi perioodil oli Rooma ühiskond aga seisuslik, mis jagunes senaatori– ja ratsaseisuseks, lihtrahvaks, vabakslastuteks ja orjadeks.1 Rääkides Vana-Rooma aristokraatidest ehk ülemkihti kuuluvatest isikutest, peab konstateerima, et need moodustasid kogu elanikkonnast vaid ühe osa, kusjuures kindlasti vähemuse2. Kodanike õiguslik võrdsus, mid...
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a. See piirdus siiski vaid peamise...
85 0,590 2,832 633,2 548,2 90 0,715 2,365 635,3 545,3 95 0,862 1,985 637,4 542,4 100 1,033 1,675 639,4 539,4 105 1,232 1,421 641,3 536,3 110 1,461 1,212 643,3 533,1 115 1,724 1,038 645,2 530,0 170 8,080 662,4 490,6 180 10,23 664,6 482,3 190 12,80 666,4 473,5 200 15,85 667,7 464,2 210 19,55 668,6 454,4 Lisa 2 Vee füüsikalised omadused Temperatuur
Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. Üldiselt tuntakse Carl Robert Jakobsoni koolimehe, kirjaniku ja poliitikuna. Hoopis vähem teatakse tema panust põllumajanduses. Oma niigi lühikesest elueast pühendas ta viimased
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said m...
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käs...
Toitumisõpetus praktikumide protokollid Koostas: Juhendaja: Kaie Martverk Tallinna Tehnikaülikool 2014 VERE ANALÜÜS VERE HEMOGLOBIINISISALDUSE MÄÄRAMINE Määramise käik. Hemomeetri keskmisesse katseklaasi viiakse 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). Verd võetakse 20 l kapillaarpipetiga ning puhutakse ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Katseklaasi sisu segatakse ning jäetakse seisma. 5 minuti möödudes hakatakse sinna lisama destilleeritud vett, segades ettevaatlikult klaaskepikesega. Kui uuritava lahuse värvus hakkab lähenema standardi värvusele, lisatakse vett tilgakaupa. Arvutus. Hemoglobiini hulk loetakse katseklaasi skaalalt vedelikunivoo alumise meniski järgi. Tänapäeval on ühikuks g/l. Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g...
Esindus (TsÜS §-d 115-131)- vahendusvorm, mille kaudu isik, kes ei saa või ei taha ise osaleda tehingu tegemisel (esindatav), teeb seda Volituse lõppemine (TsÜS § 125). teise isiku (esindaja) kaudu. Esindaja kaudu tehingu tegemine tekitab õigussuhte esindatava ja kolmanda isiku vahel (vt TsÜS § 115 lg 1). Volituse tagasivõtmine (TsÜS § 126). Esinduse sisuks on tehinguline käitumine teise isiku nimel. Esindus ei hõlma õigusvastast käitumist. Esinduse piirid määrab ära Taluvus- ja näivvolitus (TsÜS § 118 lg 2). esindusõigus. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS § 117 lg 1). Esindusõigust Tegemist on seaduse fiktsioonist tuleneva volitusega
a) 7CB c) D9C1 e) 0,6D9 g) B9D,CA6 i) 4FA9B,6DE b) D49 d) 0,B69 f) 0,F4A h) 9AB4,5CD j) 6C7DE,6DE Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvudeks. Üldjuhul teisendatakse kümnendarvude täisosa ja murdosa eraldi. 2.6 Kümnendarvu täisosa teisendamine teistesse arvsüsteemidesse. Näiteks kümnendarvu 115 teisendamiseks kahendarvuks kasutatakse alltoodud skeemi. Arv 115 jagatakse tulbas arvuga 2 ning eraldatakse jääk 1. Jagamise tulemus 57 kirjutatakse esialgse arvu alla. Seejärel korratakse kirjeldatud tegevust seni, kuni jagamise tulemuseks saadakse arv 1. Jagamise jääkidest moodustub eraldi tulp, mis sisaldab arve 1ja 0. Lugedes selles tulbas olevaid sümboleid alt üles leitakse lähtearvule 115 vastav kahendarv 1110011.
Loomulikult peaksime ka sel juhul püüdma kõigepealt kindlaks teha, kummal kellapoolel on tegemist defektiga. Kui see õnnestub, saame selle kellapoole tegeliku aja siis, kui lahutame vooru algusest möödunud ajast teise poole oma. Kui mõlemad kellapooled on halvasti toiminud, soovitavad hispaaniakeelse koodeksi kommentaarid kasutada nn. kolme reeglit. Näiteks on vooru algusest kulunud 3,5 tundi, s.o. 210 minutit. Valgete pool näitab 1.55, mustade oma 1.50 (seega 115 ja 110 minutit). 225 min. koguaeg kelladel - 210 min. tegelik mänguaeg 115 min. valgete kellal - x min. valgete tegelik aeg x = 115 x 210 : 225 = 107,33 min. valgete tegelik aeg Musta arvele läheb seega ülejääk 103 minutit. Nii paneme valgete kellale 1.47 ja mustade kellale 1.43. Sageli seostuvad kelladefektid noolekese ebaõige toimimisega. Võimalikud on mitmesugused variandid:
Belgia 31 20 000 28 000 10 0,2 323 1 : 500 Iirimaa 70 350 000 117 000 4,1 8,5 59 1 : 12 12 Luksemburg 3 2 000 2 500 0,4 0,5 133 1 : 200 Holland 42 26 500 33 000 16,6 0,2 395 1 : 626 Austria 84 115 000 105 000 8,2 1,4 98 1 : 71 Tsehhi VR 79 110 000 118 000 10,2 1,1 129 1 : 93 Ungari 93 54 000 33 000 10 0,5 108 1 : 183 Slovakkia 49 55 000 5,4 1,1 110 1 : 100 Sloveenia 20 22 000 2 1 100 1 : 91 Sveits 41 30 000 32 500 7,6 0,4 185 1 : 233
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=95 Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Kaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Idast piirab looduskaitseala laeva jõgi, lõunast Emajõe luha lõunaserv, läänest Pedja ja Põltsamaa jõgi. Põhjast piirneb Kamari - Umbusi kultuurmaastikuga. Üldse on kaitsealal 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km, 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa Maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Lehtse, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, hõlmates kokku 20 390 ha ehk ligi 204 ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna-
Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega
kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u. 2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg. Toiduks jahivad nad metssigu, hirvi ja metsveiseid. Tiigri isiklik territoorium ei ole teada, see võib olla optimaalselt 4-5 tiigrit 100 ruutkilomeetrile. Tai Tais, indo-hiina tiigri levila keskuses, elas 1990 aastal vaatlejate raportite järgi metsikult looduses u. 250 tiigrit. Samal ajal hindas Tai Kuninglik Metsandusministeerium(Tai Royal Forest Department) ametlikuks arvukuseks ligi 600 tiigrit. Hoitakse alal kaheksat suurt (üle 2000 km²)
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
Rakvere Reaalgümnaasium Risto Toming 10.R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmeko...
100.kes oled, mida tootma hakkad 101.koostis ja teave omaduste kohta 102.ohtlikkus 103.esmaabi andmise viisid 104.tegutsemine tulekahjude korral 105.õnnetuse vältimine 106.käitlemine ja hoiustamine 107.mõju inimesele/isikukaitsevahenditele 108.füüsikalised ja keemilised omadused 109.lisateave 110.terviserisk 111.keskkonnarisk 112.jäätmekäitluse viis 113.veonõuded (nr. 1203 on bensiin) 114.teave kemikaali kohta 115.muu teave (kasutuseesmärk) 10.10. Kersti Koppeli materjal Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht
· Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: 1. Rahvastiku keskmine tihedus on 230 in/ruutkilomeetril. 2. Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega. Taanis 127.9 in/ ruutkilomeetril; Poolas 122 in/ruutkilomeetril; Tsehhis 132 in/ ruutkilomeetril; Austrias 99 in/ ruutkilomeetril; Sveitsis186,5 in/ ruutkilomeetril; Prantsusmaal 115 in/ ruutkilomeetril; Luksemburgis 186 in/ ruutkilomeetril; Belgias 344,32 in/ ruutkilomeetril; Hollandis 396 in/ ruutkilomeetril 3. Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed
Hotelli terassil võib näha paabulinde, õhtuti mängivad muusikud. Viimati oli seal näha ka blues-kitarristi, kes on mänginud ka koos Radariga kui see omal ajal Kuubas käis. Tänu maffia ninamehele Meyer Lanskile sai sellest hotellist üks tuntumaid mängupõrguid kogu maailmas. Veel praegugi võib hotelli läänepoolse tiiva saalide seintel näha maffia ninameeste pilte. Ehki need ei ole enam nii avalikult nähtaval, nagu mõned aastad tagasi. Hotel Santa Isabel Hinnad umbes 115 - 210.-USD. Kõige romantilisem hotell Havannas. Olles väike ja eksklusiivne, on seal elamine nagu kodus olemine. Asub vanalinnas ja on ehitatud 19 sajandil. Kahjuks puudub bassein. Hotel Parque Central Hinnad 140 - 225.-USD. See on üks luksuslikumaid hotelle Havanna vanalinnas. Asub ainult kiviviske kaugusel Rahvusteatrist ja Kapitooliumist. Hotell ise on ehitatud 17 sajandi hotelli varemetele. Hotel Melia Habana Kallis, 165 - 500.-USD. Sobib rohkem äriasjus reisijatele. Hotelli heaks
6 asukad. Roomajatest leidub sageli arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on levinumad rohukonn ja rabakonn, harvem veekonn. Kalu on rabajärvedes vähe, peamine on ahven, harvem leidub haugi. Eesti rabade etomofaunas eristatakse umbes 1200 putukaliiki, sealhulgas üle 250 liigi mardikalisi, 250 liiki liblikalisi, 300 liiki kahetiivalisi, üle 100 liigi nokalisi jne. Rabas leidub ka palju ämblikke. (Valk, 1988: 110 - 115, 151 - 156) Soode kasutamine Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina), mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast, allapanu loomadele, kasvuturvast aianduses ja see on ka keemiatööstuse tooraine. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
