1900 1960 1990 1900 1960 1990 metsamaa 200 300(600) 230 270 315 250 põõsastik 150(20) 225 170 100(0-270) 270 150 rohumaa põõsastega 115 50(240) 70(50-900) 80(0-600) 250(0-800) 250 rohumaa 20(0) 50(300) 40(0-1000) 0(700) 200(0-600) 0(200-600) hõreda taimkattega ala 0 0(100) 0(50) 0 0(300) 0(60) põllumaa 100(1000) 200(1000) 285 550 525 580
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED ...........................................................................................
106. 7.2 ETTEVÕTTE KULUDE JA HINNA KONKURENTSIVÕIMELISUS 107. 7.3 ETTEVÕTTE EES SEISVAD STRATEEGILISED PROBLEEMID 108. 8. TURU-UURING (kui on teostatud) 109. 9. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD, sh turunduseesmärgid, turundusstrateegia, tegevuskava 110. 10. TULEMUSTE MÕÕTMINE JA KONTROLL 111. 11. TURUNDUSEELARVE 112. 12. Lisad 113. 114. 115. Turundusplaan 116. Turundusplaan on kirjalik dokument, mis sisaldab ettevõtte või selle allüksuse jaoks välja töötatud juhendeid TURUNDUSMEETMESTIKU · tootega seotud meetmed on need, mis lõpptulemusena peavad tekitama kliendi rahulolu ning toote või teenuse abil rahuldama kliendi vajadusi; · müügikohaga seotud meetmed peavad tagama kliendi jaoks parimad võimalused toote või teenuse hankimiseks;
- konserveerimiseks, - säilitamiseks sügavkülmutatult. 62. Rooskapsa väärtus ja kasutamine. Rooskapsas on mineraalaineterikkamaid kapsaliike, sisaldab neid kuni kolm korda rohkem kui valge peakapsas. Temas on palju: - kaaliumi, - fosforit, - kaltsiumi, - täisväärtuslikke ja kergesti omastatavaid valke. Märkimisväärne on C-vitamiini sisaldus (100 g peakestes 115 mg). 100 g rooskapsast annab 35 kcal energiat Rooskapsas on suure toiteväärtusega delikatessköögivili. Toiduks tarvitatakse varrelehtede kaenlais moodustuvaid 15 cm läbimõõduga peakesi. Neist valmistatakse: - suppe, - hautisi, - liharoogade lisandeid. Sobib hästi: - konserveerimiseks, - külmutamiseks.
Miina Härma Gümnaasium “The aborigines of Australia Student:Kärt Erikson Teacher:Tiia Timma Tartu 2010 contents Introduction – page 3 History – page 3-4 Religion – page 4-7 Society - page 7-9 The British – page 9-10 Conclusion – page 10-11 Resources – page 11 Appendix – page 11-14 2 Introduction I selected this theme because it was the most interesting one for me. Aborigines have interested me for a long time now so doing this essay is really fun for me. Australian Aboriginal culture is one of the world's longest surviving cultures. Australian Aborigines, also known as Indigenous Australians , are the native people of Australia . Many of them suffered when white people from Britain arrived in Austra...
raskusjõud), kosmiliste (meteoriidid) ja bioloogiliste tegurite ning inimtegevuse mõjul. Näiteks Eesti pinnavorm on kujundatud mandrijää taandumisel. Kaali meteoriidikraater on põhjustatud kosmilise meteoriidi poolt. Rannikuluited Saaremaal Järve rannas on tekitanud tuul. Pakri poolsaarele on tekkinud tektooniliste jõudude ja mere murrutusel võimas pank. Kiviõli tuhamägi (põlevkivi utmise jääkainete ladestumisel tekkinud tehismägi, suhteline kõrgus üle 115 m) on inimtekkeline pinnavorm. Moreen - Koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses osakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. Moreenist koosnevad pinnavormid: Oos-kitsas vall; mõhn-küngas, Kaldamoreen ehk servamoreen; Keskmoreen; Külgmoreen; Otsamoreen.
(lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon 114 Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) 115 * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria: Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) 116 Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon
ülikergsulav, pehme, omane on allajahtumine, vedel Ga paisub jahtumisel. Keemislistelt om. sarnaneb Al.ga. : veega tav. ei reag, õhus püsiv. Kõrgemal temp lõhustab metalle, paremini kui ükski teine sulatis. Metallidega moodustab üldjuhul galliide. Sooladest praktik tähtsamad; kloriid, sulfaat, nitraat. Peetakse vähe mürgiseks. Indium(In) – saksa keemikud Reich ja Richter 1863 spektraalanalüüsiga sinise joone järgi. Looduslik In koosnb 2isotoobist, massiarvudega 113 ja 115. Hajutatud element. Põhiliselt eraldatakse maakidest. Lihtainena hõbevalge, väga „särav” raske met. , erakordselt pehme ja plastiline. Reag.: hapetega- aeglaselt, veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt. Halogeenidega Cl2 ja Br2-tav toatemp-il I2 -ga kuumutamisel. Toodet. Pb-Zn ja Sn jääkidest, metallina eraldatakse In lahustest elektrolüüsiga. Saamine keerukas ja en.mahukas, st on toodang väike. Ühendid: In2O3-eriklaasides, raadiotehn.,
EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, T...
Raha, finantsinstitutsioonid ja turud Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Inves...
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
Optimaalne paigutustihedus on 4–10 emist sulu kohta, sulu pind emise kohta rühmasulus vähemalt 1,9 m2 (künata). Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. ERITI TÄHTIS! Kui siga kasutab 1 kg kehamass juurdekasvu kohta 4 kg jõusööta, siis milline on söödaväärindus? 4 kg (ühe toodanguühiku saamiseks kulutatud söödakogus) Emiste sigimistsükkel (3 perioodi) – vaba, tiinus, imetamis. Kokku 150 päeva. Kesikuid peetakse rühmasulus. Sigade tiinusperiood: 115 päeva. Sigade keskmine viljakus on 10-14 põrsast perekonnas. Lammaste arv 100 tuh kandis. 4. ja 5. tiinuskuul on vajalik uttede söödaratsioonis vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu. Ühel jootmiskorral peab tall saama 50ml/kg ternespiima. Täiskasvanud sugujäära paaritumiskoormus – 50 utte. Toitumisõpetus ja veiste söötmine Loomorganismi toitumine. Õhk, vesi, toit. Söödad on põhiliselt taimse päritoluga.
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
X5 SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,2165655321 R Square 0,0469006297 Adjusted R Square -0,0166393283 Standard Error 12,5024005356 Observations 145 ANOVA df SS MS Regression 9 1038,391383966 115,3768204407 Residual 135 21101,85258543 156,3100191514 Total 144 22140,2439694 Coefficients Standard Error t Stat Intercept 25,8667817233 12,9158723698 2,0027127075 X1 0,1194246022 0,1890007398 0,6318737289 X2 11,2989831576 52,9985972056 0,2131940042
5 600 000 30 000 100 000 130 000 6 500 000 25 000 100 000 125 000 7 400 000 20 000 100 000 120 000 8 300 000 15 000 100 000 115 000 9 200 000 10 000 100 000 110 000 10 100 000 5 000 100 000 105 000 Kokku 275 000 1 000 000 1 275 000 Kas üks laen on parem (odavam?) kui teine? Toodud näidete puhul tasub annuiteetlaenu maksja kokku 1 000 000 laenu põhiosa ja 295 000 intresse.
7) lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega, – karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Määratletud hüpotees (määratud on täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 115. Provotseeritud tapmine Tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes, –karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
6 43.1 38.9 22.2 26.9 35 36.8 36.6 29.7 Lääne maakond 37.3 48.1 61.3 32.1 28.3 30.9 45.6 34.2 32.2 25.6 Lääne-Viru maak 62.3 71.1 63.2 42.4 39.2 76.2 87.8 105.9 78.4 57.9 Põlva maakond 24.1 36.4 35.9 27.1 26.7 29.6 45.7 35.2 19.4 14.7 Pärnu maakond 115.9 180.2 111.3 80.6 54.3 87.3 114.5 117.9 119.9 112.6 Rapla maakond 31.1 41 27.4 25.1 15.6 25.9 24.3 21.6 23.8 27 Saare maakond 72.8 61.5 79.1 55.5 40.4 39.5 55.4 52.7 49 53 Tartu maakond 235.2 308.4 291.8 192.5 151.4 187.8 241.3 277.7 286.6 283
Hormoonpreparaatidest on enamkasutatavad kombineeritud rasestumisvastased tabletid, gestageentabletid, suguühtejärgselt võetavad tabletid ja kestva toimega ehk depoopreparaadid. Erinevate rasestumisvastase meetodite kasutamiskindlus (Pearli indeks, mis näitab meetodit kasutades tekkinud rasestumiste arvu 100 naiseaasta kohta. 1 naiseaasta = 12 menstruaaltsüklit): Meetod Pearli indeks Ilma rasestumisvastaste vahenditeta 115 200 Kombineeritud preparaadid 0,1 0,9 Gestageenpreparaadid 0,4 2,5 Süstitav depoopreparaat 0,2 2,6 Siirdatav depoopreparaat 0,2 1,1 Emakakaela pessaar 3 34 Tupepessaar 7 Spermitsiid 0,7 7 Kehatemperatuuri meetod 13 Kalendermeetod 14 35
teadma * 2 aasta jooksul lähikondsele antud tagatis (kui ei tõenda, et oli maksejõuline). Erand: laenu tagamiseks antud tagatist ei saa tagasi võita * Põhjendus: mitte pärssida kedagi andmast laenu võlgnikule, mis võiks tema maksejõetuse ületada ja ta raskest olukorrast välja tuua. Tehing kinnisasjaga Vt 115 koos -ga 36 lg 2 ja 3. 36 lg 3 : kinnisasja heauskne omandamine on pm võimalik, aga 115 annab siiski võimaluse tagasivõit- miseks. Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes ( 116) [pankrotvõlgnik] -> X -> X (jutt käib eriõigusjärglasest.. X on asja kiiresti edasi andnud et vältida tagasivõitmist) Asi on juba eriõigusjärglase X käes. Alused: 1. õigusjärglane sai asja tasuta
180×100×8 31,4 40,04 20 1598 177,6 225,8 6,32 637,5 127,5 149,9 3,99 1565 200×80×6 24,5 31,23 12 1477 147,4 190,0 6,88 346,7 86,69 99,07 3,33 944,8 200×100×5 22,3 28,36 10 1459 145,9 181,4 7,17 496,9 99,39 112,1 4,19 1206 200×100×6 26,4 33,63 12 1703 170,3 213,3 7,12 576,9 115,4 131,5 4,14 1417 200×100×8 34,0 43,24 20 2091 209,1 267,3 6,95 705,4 141,1 164,7 4,04 1811 200×120×5 23,8 30,36 10 1649 164,9 200,9 7,37 750,1 125,0 141,5 4,97 1652 200×120×6 28,3 36,03 12 1929 192,9 236,8 7,32 874,4 145,7 166,3 4,93 1947 200×120×8 36,5 46,44 20 2386 238,6 298,0 7,17 1079 179,8 209,5 4,82 2507
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri u...
jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (31) Kohalik omavalitsus on kohustatud kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist panema detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsiooni. [RT I 2009, 19, 115 - jõust. 06.04.2009] (4) Kui detailplaneeringu või käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud planeeringu algatamisel on teada või planeerimise käigus selgub, et algatatud planeering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab kohalik omavalitsus tähtkirjaga planeeringu algatamisest selle kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM.....................
(Kantero jt 2005, Aylott 2006, Hockenberry & Barrera 2007.) Tabel 3. Südame löögisageduse normväärtused lastel (Virro 2008) Vanus Alumine /5.tsentiil Keskmine Ülemine/95.tsentiil (lööki/min) (lööki/min) (lööki/min) 0 – 24 tundi 94 119 145 1 – 7 päeva 100 133 175 8 – 30 p 115 163 190 1 – 3 kuud 124 154 190 3–6k 110 140 179 6 – 12 k 112 140 177 1–3a 98 126 163 3–5a 65 98 132
2002 269 0,5 125 250 2000 269 0,6 150 250 2000 270 5 1000 200 1999 270 7 1050 150 2002 270 5,2 1144 220 2001 270 5,5 1210 220 1999 271 0,5 100 200 2002 271 0,8 140 175 2000 271 0,5 150 300 2001 271 0,5 150 300 1999 272 0,5 50 100 2001 272 0,5 80 160 2002 272 0,5 115 230 2000 272 0,5 150 300 2001 273 0,7 70 100 2002 273 0,5 100 200 2000 273 2 100 50 1999 273 2 250 125 1999 274 0,3 51 170 2000 274 0,3 60 200 2001 274 0,3 75 250 1999 275 2 300 150 2000 275 2 300 150 2001 275 2 315 157,5 2002 275 2 360 180 2002 277 0,5 150 300
52 8.18 2.84 19 0 FPO Liu 8.5 2.8 3 25 0 FPO Valma 5.17 4.96 0.97 30 0 GNS Lohusuu 5.5 5.28 0 44 0 SDN Räpina 6.3 6.05 0 112 0 FPO Liu 11.45 10.99 8.91 44.13 0 PS Kallaste 6.1 5.85 2.06 110 0 SDN Kalma 6.05 5.8 0 90 0 SDN Kalma 12.63 12.12 9.98 115 0 SDN Dirhami 4.48 4.3 0.45 0 FPO Lohusuu 6.5 6.24 0 84.5 0 FPO Narva 4.6 4.42 0.69 44 FPO Valma 10.3 9.89 0 60 0 FPO Mehikoorma 6.5 6.24 0 18.39 0 OFG Rannapungerja 6.44 6.18 0 89 0 PS Kallaste 11
kuid läbirääkimiste tulemusel sõlmitud leping jääb kehtima. Teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahjustatud isikul on võimalik leping eksimuse alusel tühistada TsÜS § 92-le tuginedes ja nõuda TsÜS § 101 lõike 1 alusel enda asetamist olukorda, kus ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks sõlmitud. Alternatiivina on võimalik nõuda lepingu täitmist koos teatamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisega VÕS § 14 lõike 2 kaudu VÕS § 115 alusel. Kaupleja teavitamiskohustusega liitub teabe hankimise kohustus nende asjaolude osas, mida kaupleja või teda esindav müüja ise ei tea, kuid mida on tarbijal õigus teada. Selleks peab müüja vajadusel ise hankima tarbija jaoks olulise teabe, võttes ühendust tootjaga või muu pädeva isikuga. Kaupleja peab vajalikku teavet andma ka siis, kui ostja seda ise otseselt ei küsi. Selleks peab kaupleja asjaolusid hindama tarbija positsioonilt vaadates.
piirangu enesele võtnud isikult on võimalik nõuda üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude (eelkõige kahju hüvitamine, leppetrahv), vt TsÜS § 76. ESINDUS · Esindamine (TsÜS §-d 115-131)- on tegevus, käigus toimub tehingute tegemine esindaja kaudu, kes tegutseb esindatava nimel ja esindusõiguse alusel. Teistes seadustes esindus teise tähendusega (nt TsMS, HMS). Esindaja kaudu tehingu tegemine tekitab õigussuhte esindatava ja kolmanda isiku vahel (vt TsÜS § 115 lg 1). Esindajale õiguslikke tagajärgi esindus reeglina kaasa ei too (va esindusõiguse piiride ületamisel). Esindus ei hõlma õigusvastast käitumist, vaid üksnes tehingute tegemist. Eristatakse: a) aktiivset ja b) passiivset esindust. · Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS § 117 lg 1). Esindusõigust reguleerivaid norme nimetatakse ka omistusnormideks (lisaks TsÜS § 31 lg 5).
tunnistad. Ainult nii suudad üle elada." (Ravic) Lk 110,,Miks te end häirida lasete, kui operatsioon on lootusetu? Teed, mida suudad, ja kõnnid koju. Mis meist muidu saaks?" (Ravic mõtles Veberi sõnade üle) Lk 114,,,,Mille unustad, sellest tunned elus hiljem puudust." (kelner baarist) /---/ ,,õigus. Kuid see, mida ei unusta, teeb elu põrguks." (Ravic) ,,Mulle mitte. Mis möödas, on möödas. Kuidas saab see elu põrguks teha?" Lk 115,,Odav on vaid, mida ei osata kanda, mõtles Ravic." Lk 117,,,,See ongi siin ilmas see kõige pöörasem: sa võid muutuda peaingliks, narriks või kurjategijaks, ja keegi seda ei märka. Aga kui sul nööp puudub, siis märkab igaüks."" (Ravic) Lk 124,,Üks tuhandetest tüdrukutest, mõtles Ravic, kelle puhul tahtmatult küsid, miks loodus vaeva on näinud, et neid nii nägusaks luua kui sa tead, mis peaaegu kõigist neist saab: tööst
MASSAAISALONG ,,ESPARCIMIENTO" Majandusõpetuse eksamitöö Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Tootekirjeldus...........................................................................................................................4-5 3. Finants arvutused 3.1 Põhivahendite amortisatsioon.................................................................................................6-7 3.2. Väikevahendid..........................................................................................................................8 3.3 Materjalid...................................................................................................................................9 3.4 Kommunaalkulud.....................................................................................................................10 ...
1. A generalist is ignorant from the point of view of a specialist and a specialist is stupid from the point of view of a generalist. 2. All great stupidity is created by geniuses. 3. All stereotypes are true; the fact that you recognize a slur proves that it isn't. 4. Anything you're afraid is true is true. 5. Before most people get to the point of being able to tell their ass from a hole in the ground they're already assholes and it's too late. 6. Concentrating on something important can make you lose track of your soap opera. 7. Debunking the bunk is everyone's responsibility. 8. Don't ask me to pay for anyone else's mistakes. I make enough of my own. 9. Even those who possess real magic must beware of being misled by "magical thinking." 10. Everyone knows what shit tastes like. 11. Exclusive occupancy of a private room is a basic human right. 12. Fair compensation for genius is wealth. 13. God's not perfect, so it's a pretty...
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaas...
Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta keskel vastu võtta lisaeelarve." Samuti § 116: ,,Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendmise või kulude ümberjaotamise, tuleb
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
6 Art 5(1)(f) - Bozano v France (1987) CASE OF BOZANO v. FRANCE (18 December 1986) The applicant, an Italian national, was tried in absentia by an Italian court for abduction and murder and sentenced to life imprisonment. Three years later, he was arrested in France by the police, but a formal request for extradition was refused by the Limoges Court of Appeal as the conviction in absentia was incompatible with French public policy. The applicant remained in residence in the Limoges area awaiting trial by the French courts for other offences. On the day that an order was made committing him for trial, the applicant was abducted by French policemen, served with a deportation order (which was over one month old) and forcibly taken to the Swiss border where he was handed to the Swiss authorities. Following proceedings in Switzerland, he was extradited to Italy, under a standing agreement b...
Eesti Panga loomisega võis ka rahareformi lõppenuks lugeda. Rahareformi tulemused Marga kullasisalduse määramine Prantsuse kuldfrangiga võrdeliseks oli otsus, millega püüti tekitada Eesti marga vastu usaldust. Kuid isegi selliselt motiveerituna oli see idealistlik, sest nii kõrge kurss ei olnud reaalne ka elanikkonna silmis. Tegelikult oli Eesti mark paberraha ja sellisena rahvas seda ka võttis. 15. aprilliks 1919 olid riigi üldised kulutused 115 miljonit marka, millest Vabadussõda oli neelanud 75 miljonit. Aprillis kasvasid sõjakulud veelgi. Siselaen võlakirjaemissiooni näol ning maksulaekumised tõid sisse kõigest 25 miljonit marka ehk 21 protsenti tuludest. Ülejäänu saadi marga käibelelaskmisest, mis omakorda tähendas marga kiiret odavnemist. Pärast Asutava Kogu kokkutulekut seati rahaasjanduse põhiülesandeks Eesti margale kindla aluse loomine ja stabiilse vahetuskursi tagamine. Oludes,
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult ...
15-19 169 455 162 465 331 920 20-24 167 344 159 922 327 266 25-29 171 554 163 128 334 682 30-34 166 303 157 648 323 951 35-39 165 325 158 757 324 082 40-44 189 649 183 950 373 599 45-49 188 798 185 566 374 364 50-54 193 476 193 691 387 167 55-59 201 192 202 570 403 762 60-64 171 507 178 363 349 870 65-69 119 141 134 084 253 225 70-74 93 470 115 945 209 415 75-79 73 962 109 629 183 591 80-84 44 462 86 246 130 708 85-89 18 232 49 776 68 008 90- 6 238 24 046 30 284 (6) Tööelu Soome palgasaajatest enam kui 80 % kuulub ametiliitu. Ametiliidu liikmeks astumiseks tuleb täita vastav blankett. Palgasaajatel on Soomes mitmeid ametiliite,
1)Väävel ja väävelhape Tavalistes tingimustes esineb vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne monokristalse vormi vahel toimub 95,5 °C juures, soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See sellest kõrgemal...
Homöostaas
20. september 2010. a.
14:02
homoostaas
Inserted from:
возрасте 7 лет и старше), то высшее образование в 2000 году имели 12,1 %, среднее специальное −17,7 %, среднее общее — 27 %, 8 классов — 23,2 %, начальное образование — 11,4 %, меньше 4 классов — 8,6 %. Группа «меньше 4 классов» включает 115 тысяч детей в возрасте 7-10 лет, посещающих начальную школу. Если исключить эту группу, то только 2,8 % населения имеют уровень образования ниже 4 классов. Самая высокая пропорция людей с высшим образованием в Риге (20,1 %), Юрмале (14,5 %) и Елгаве (13,5 %) Высшие учебные заведения
физической нагрузки 1.Веске Артур 78 174 112 2.Мяги Владислав 72 182 122 3.Варшавская Полина 80 188 115 4.Люнекунд Андреас 82 187 114 5.Меекса Андра-Лаура 65 175 110 6.Кюнал Лиис 78 162 121 7.Рейнкорт Марилиис 84 177 124 8
_ pettus, _ ähvarduse ja vägivalla kasutamine. 35. Milliseid esinduse liike TsÜS eristab? Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Selle õiguse võib anda tehinguga (volitus), kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus; vt TsÜS § 117). Esindaja kasutamist piirab seadus ainult sedavõrd, et esindaja kaudu ei või teha tehingut, mille seadusest või kokkuleppest tulenevalt peab tegema isik isiklikult (vt TsÜS § 115 lg 2). 36. Mis on volitus ja kellele selle võib anda? Volituse all mõistetakse tehinguga antud esindusõiguste kogumit, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (vt TsÜS § 117). Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega (TsÜS § 118 lg 1): _ esindajale või _ isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse või _ avalikkusele. 37. Mis on volikiri? Volikiri on volituse kohta antud kirjalik dokument (vt TsÜS § 125 lg 5; TsMS § 221 lg 2)
MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmene...
50 9/14/1977 42 3.60 9/15/1977 48 4.50 9/16/1977 61 7.50 9/17/1977 76 12.00 9/18/1977 83 13.50 9/19/1977 82 13.00 9/20/1977 79 11.50 9/21/1977 75 10.00 9/22/1977 72 8.50 9/23/1977 68 7.10 9/24/1977 65 6.50 9/25/1977 60 6.00 9/26/1977 58 5.50 9/27/1977 55 5.25 9/28/1977 54 5.00 9/29/1977 51 4.60 9/30/1977 50 4.50 10/1/1977 56 7.50 10/2/1977 84 19.00 10/3/1977 115 38.00 10/4/1977 122 45.60 10/5/1977 114 37.00 10/6/1977 110 33.00 10/7/1977 112 35.00 10/8/1977 109 32.00 10/9/1977 102 25.50 10/10/1977 96 20.00 10/11/1977 92 17.70 10/12/1977 91 17.50 10/13/1977 92 17.70 10/14/1977 93 18.50 10/15/1977 92 17.70 10/16/1977 92 17.70 10/17/1977 90 17.00 10/18/1977 91 17.50 10/19/1977 90 17.00 10/20/1977 87 16.50 10/21/1977 84 15.50 10/22/1977 79 14.50
159 Query 979 alaelaalqlLPRLNEGLVITQGFIGSENKGRTTTLGRGGSDYTAALLAEALHASRV-VW 803 ALAELAALQLLPRLNEGLVITQGFIGSENKGRTTTLGRGGSDYTAALLAEALHASRV +W Sbjct 160 ALAELAALQLLPRLNEGLVITQGFIGSENKGRTTTLGRGGSDYTAALLAEALHASRVDIW 219 Query 802 SNPP 791 ++ P Sbjct 220 TDVP 223 Score = 73.2 bits (178), Expect = 4e-11 Identities = 38/38 (100%), Positives = 38/38 (100%), Gaps = 0/38 (0%) Frame = -3 Query 115 SEIVVSKFGGTSVADFDAMNRSADIVLSDANVRLVVLS 2 SEIVVSKFGGTSVADFDAMNRSADIVLSDANVRLVVLS Sbjct 1 SEIVVSKFGGTSVADFDAMNRSADIVLSDANVRLVVLS 38 Coli järjestused on kõige sarnasemad, kuid sarnane järjestus leiti ka näiteks järgnevates organismides: Shigella Salmonella Klebsiella c.Identifitseerida valgud kasutades DNA transleerimist kõigis 6-s raamis ning otsingut transleeritud järjestuste andmebaasist. gb|CP000948
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
