TEISMELISTE MÄLU ARENG. Referaat SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis antakse ülevaadet mälu astmetest ja liikides, mälu arendamise aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest. Referaadi teemaks on "Teistmeliste mälu areng" ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas. 1 MÄLU ÜLDINE ÜLEVAADE. Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evulatsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mä...
Jaapani muusika 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Jaapani muusika...................................................................................................3 Jaapani muusika ajalugu..................................................................................... 3 Traditsiooniline Jaapani muusika.......................................................................4 Gagaku...................................................................................................................4 Instrumendid......................................................................................................... 5 Keelpillid........................................................................................................................................ 6 Löök...
Elanikel on võimalus tellida ehitus- ja lammutusjäätmete vedu jäätmevedajalt, tasu eest saab ehitusjäätmeid viia ka keskkonnajaamadesse või ehitusjäätmete käitlejatele (kivi- ja süvenduspinnast Turu 48, ehitus-lammutusjäätmeid ja suuremõõtmelist betooni Ropka tee 29, asfalditükke võetakse tasuta vastu Teguri 55). Ehituse püsijäätmeid ladestatakse Turu tänava ja Ihaste 12a asuvates pinnasetäitekohtades. 2005. a koguti kokku 130 161 t, 2006. a 115 715 t, 2007. a 145 027 t ning 2008. a 150 822t ehitusjäätmeid. Seega on eraldi kokku kogutud ehitusjäätmete hulk aastast-aastasse suurenenud. Seni sortis ehitusjäätmeid Raadil Utileek OÜ, kelle tegevus on peatunud. 2.9 Prügilad Kuni 16.07.2009 ladestati Tartu linnas tekkinud tavajäätmed Aardlapalu prügilas, mis asub Tartu linnast umbes 15 kilomeetrit lõunas, Ülenurme ja Haaslava valla territooriumidel
väetades. Nr. Kultuur Ha (N) ..(N) väetis(t)e... Kg/ha Kokku kg Väetise liik Kg/ha Andmise aeg ja viis 1. Põldhein I 12 285 3420 Am. salpeeter 100 Kevadel 115 kg, peale I ja II niidet 85 kg/ha 2. Suvinisu 10 60 600 Am. salpeter Kevadel loomis faasini ning hiljem
Aleksandrias asub keskpank. Esmakordselt tehakse rahaülekandeid. · 269 eKr roomlased valmistavad ja lasevad käibele hõbemündid · 765 pKr saab Inglismaal hõbepenn peamiseks mündiks · 812 paberraha kasutuselevõtt Hiinas seoses vase puudujäägiga müntide vermimisel · (Bailey, G., Law, F. Raha ajalugu) · 970 võeti Hiinas paberraha iseseisva rahana kasutusele · 1156 Konstantinoopolis esimene teadaolev valuutavahetus: 115 Genua naela 460 bezoti vastu · 1483 esimesed paberrahad Euroopas nn kodurahana (Tohv, A. Eesti Vabariigi paberraha 1919-1940+1991-2008) Raha tekkimise eeldused: · motiiv raha tekkimiseks; · ressursid raha kasutuselevõtuks; · ressursid raha valmistamiseks. Raha kasutuselevõtt: aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks võideti aega tarbimiseks mõeldud hüviste loomiseks
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täi...
impeerium võitis sõjalise konflikti. Mais 1902 olid buuride juhid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega need vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu. Buuridele anti õigus oma emakeele – afrikaani keele kasutamiseks koolis ja kohtus. 1910. aastal loodi Lõuna-Aafrika Liit, mis sai dominiooni õigused. Tagajärg buuride poolt – 6000 hukkunut lahingus, 24 000 küüditatut. Koonduslaagrites hukkus 27 927 buuri ning 20 000 mustanahalist. Vangilaagritesse koondati kokku 115 000 inimest. Inglastel – 22 000 hukkunut, kellest 7882 surid lahingus ning 14 210 haiguste tagajärel. 934 kadunut, 22 828 haavatut. 11. Dominioon oli osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik. Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliitikale. Aastal 1926 lisandus sellele deklaratsioon, millega kuulutati dominioonid staatuselt võrdseteks autonoomseteks riikideks Briti impeeriumi koosseisus. 12. 28.06
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
tingimused; sisuga seotud tingimused (avalik kord, head kombed, seadusest Laenuleping üürniku ja üürileandja vahel. Üürnik on võlgnik ja jääb laenumaksetega hiljaks. Üürileandja ütleb (rikutud) üürilepingu üles, kui üürnik ei tasu võlgnevust. Nende vahel on kaks õigussuhet. Üürileandjal on subjektiivne õigus öelda üürileping üles ja laenu tagasi saamiseks. Kahju hüvitamise korral on petetud poolel valida võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid (VÕS § 115 ja 127) või tehingu tühistamist. VÕS-i järgi saab tekitatud kahju võimalikult täpsena tagasi, TsÜSi paragrahvi järgi aga on kahjustatud isik algses olukorras TsÜS § 101. sellele TsÜS paragrahvile saab võrdväärse seisundi VÕS-i § 15 lg 2 alusel.
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushoon...
Kirjutavad naisena: Hélne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel Prantsuse feminismi suund, täpsemalt naiskirjutus ehk écriture féminine, sündis 1970- ndail aastail reaktsioonist S. Freudi ja J. Lacani psühhoanalüütilistele teooriatele. Kui need mehed keskenduvad Oidipuse kompleksile ja seostavad keelesfääri isaga, siis prantsuse naisteoreetikud loovad keelesüsteemile (sümboolsele korrale) vastanduva vastukeele, mis lähtub emale suunatud armastuse kogemusest. Sellega muudavad nad küsitavaks Freudi ja Lacani teoorias esineva fallosekesksuse, nn fallotsentrismi. Mõnesid feminismi teoreetilisi põhimõtteid kriitiliselt hinnates võib jõuda arusaamisele, et neist lähtudes ei pruugi naised väljapääsuteed leida. Lea Rojola on järgmisi feminismi lähtekohti nimetanud lausa ummikusse viivatena. "Kui tahame ära kaotada erinevuse, ähvardab meid oht jõuda välja sellise võrdõiguslikkuse määratluseni, kus mõõdupuuks on edasi mees ja väärtustatud lähtek...
Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust. Bobi tehnilised andmed Nõuded Kahebobi Neljabobi Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380 Esijalaste pikkus (cm) 93 104 Tagajalaste pikkus (cm) 115 127 Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630 Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele.
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
tasapinnalise painde näitel. PROBLEEM: Teada on koormatud varda punktis K ristlõikepinna pinged; Vaja on selle punkti K suurimate pingete (peapingete 1 ja 2 ning suurima nihkepinge max) väärtusi ja suundi Priit Põdra, 2004 115 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS Tasandpingusega varras Ristlõige 2-mõõtmeline kujutis F F K
................................................... 175 § 112. Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul...................................................... 176 § 113. Informeerimine ja konsulteerimine ettevõtte üleminekul................................ 178 6. peatükk. VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA RIIKLIK JÄRELEVALVE...................... 179 § 114. Vaidluste lahendamine................................................................................... 179 § 115. Riiklik järelevalve............................................................................................ 180 § 116. Ettekirjutuse vaidemenetlus........................................................................... 180 7. peatükk. VASTUTUS.................................................................................................. 181 § 117. Tööandja poolt andmete esitamata jätmine................................................... 181 § 118
läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kõnealuse sätte erinevates lõigetes täpsustatakse, milliste kohustuste täitmist üksteise huve ja õigusi arvestavatel läbirääkimistel silmas peetakse. Selles sättes reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115. Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Kuivõrd viidatud säte reguleerib poolte kohustusi kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni, siis juhul, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg-s 1 märgitud asjaoludel, võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada kahjustatud poole ees ka VÕS § 14 lg 3 alusel (kui isik, kes on lõpetanud läbirääkimised
18 I 250 3/12/1997 120 0.18 I 250 3/13/1997 119 0.19 I 250 3/14/1997 117 0.2 I 250 3/15/1997 118 0.23 I 250 3/16/1997 117 0.25 I 250 3/17/1997 114 0.27 I 250 3/18/1997 42 0.45 I 250 3/19/1997 112 0.57 I 250 3/20/1997 116 0.75 I 250 3/21/1997 110 0.78 ) 3/22/1997 102 0.73 ) 3/23/1997 101 0.78 ) 3/24/1997 101 0.86 ) 3/25/1997 102 0.97 ) 3/26/1997 106 1.12 ) 3/27/1997 106 1.17 3/28/1997 99 1.01 3/29/1997 115 1.45 3/30/1997 117 1.39 3/31/1997 102 0.83 4/1/1997 94 0.6 4/2/1997 91 0.53 4/3/1997 88 0.5 4/4/1997 98 0.95 4/5/1997 116 1.62 4/6/1997 120 1.76 4/7/1997 128 2.08 4/8/1997 129 2.12 4/9/1997 116 1.62 4/10/1997 110 1.42 4/11/1997 118 1.69 4/12/1997 171 3.98 4/13/1997 211 6.1 4/14/1997 192 5.05 4/15/1997 159 3.42 4/16/1997 145 2.78 4/17/1997 132 2.24 4/18/1997 124 1.92 4/19/1997 119 1.73
1062 1118 2008 106 1 MA 272,0 10,0 11,5 1062 1118 2008 104 1 MA 273,0 4,6 14,5 1062 1118 2008 112 1 MA 275,0 14,8 19,3 1118 2008 113 1 MA 279,0 7,7 15,3 1118 2008 114 1 MA 287,0 11,3 19,1 1118 2008 117 1 MA 287,0 18,0 21,5 1118 2008 116 1 MA 288,0 16,4 16,4 1118 2008 118 1 MA 289,0 18,4 13,4 1118 2008 115 1 MA 290,0 14,0 18,5 1118 2008 119 1 MA 298,0 16,8 13,8 1118 2008 120 1 MA 302,0 17,6 12,9 1118 2008 123 S MA 305,0 10,8 0,0 1118 2008 125 1 MA 308,0 7,3 18,3 1118 2008 121 1 MA 311,0 14,8 16,9 1118 2008 124 1 MA 311,0 10,2 15,5 1118 2008 122 1 MA 315,0 14,2 19,0 1118 2008 126 1 MA 318,0 9,5 14,3 1118 2008 130 1 MA 326,0 18,1 15,2
05 1536.84 0.02 0.42 1.29 00 4 4 4 5 0+676.8 1438.4 23545.9 23545.9 23544.3 37.28 1438.45 0.00 0.39 1.68 85 5 9 9 1 0+680.0 23661.8 23661.8 23660.1 37.08 115.82 115.82 0.00 0.00 1.68 00 2 2 3 0+700.6 24431.5 24431.5 24429.8 37.46 769.73 769.73 0.00 0.00 1.68 53 5 5 7 0+715.0 24936.0 24936.0 24934.3 41.35 504.51 504
Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) = = x2y + 3xy2 + x3 2x2y xy2 + x2y 2xy2 y3 = = x 3 y3 = = (x y)(x2 + xy + y2) b) (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) Lahendus: (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) = 9a2 12a + 4 + 4 9a2 = = 8 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x 1 24x2 + 6x + 12x 3 = 111; 23x 115 = 0; 23x = 115 : 23 ; x = 5. Kontroll: Võrrandi vasak pool: 24 . 52 + 5 . 5 1 (24 . 52 6 . 5 12 . 5 + 3) = = 600 + 25 1 600 + 30 + 60 3 = 111. Parem pool: 111 Võrrandi vasak pool on võrdne parema poolega. Vastus: x = 5 b) (2y + 1)(5 2y)2 (2y 3)3 = 4 Lahendus: (2y + 1)(5 2y)2 (2y 3)3 = 4 (2y + 1)(25 20y + 4y2) (8y3 3 . (2y)2 . 3 + 3 . 2y . 32 33) = 4; 50y 40y2 + 8y3 + 25 20y + 4y2 8y3 + 36y2 54y + 27 4 = 0;
lubada ilma arvutuseta. kividel oleva uuete sügavuse. Seina Maksimaaalne sügavus, mm 2. Horisont.vahekaugus vao lõpu ja ava vahel ei tohi paksus väiksem kui 500 mm. (mm) Piiramamta Pikkus 3. Piiratud pikkusega kõrvutiste vagude vahekaugus, pikkus 1250 mm kas nad on seina ühel külje, või erinevatel külgedel, 115 0 0 ei tohi olla väiksem kui kahekordne pikema vao 116-175 0 15 pikkus. 176-225 10 20 4. Üle 115 mm paksusega seintes võib vao lubatavat 226-300 15 25 sügavust suurendada 10 mm, kui vagu on tehtud me- üle 300 20 30 haanilise lõikuriga täpselt nõutava sügavuseni. Me-
puutüvedel Nõrk Kuni 1 m/min Kuni 0,5 m Kuni 1 m Keskmine 1-3 m/min 0,5 1,5 m 12m Tugev Üle 3 m/min Üle 1,5 m Üle 2 m 14 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 111, 113, 115. 15 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 110-111. 16 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113. Tabel 3. Püsiv pinnatuli.17 Põlemise intensiivsus Põlemise iseloomustus Nõrk Rohttaimestik hävib, ära põleb lagunemata ja nõrgalt lagunenud kõdu. Keskmine Põleb ka poollagunenud kõdu
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
Pane kalkulaatorile 10 000 000, lahuta 2 292 630, keera kalkulaator tagurpidi ja loe.Lahuta 7 356 000 ja loe jälle.Lahuta 314 357 ja loe veel.Nüüd liida 9 962 987 ja alusta otsast peale kuni mõistus pähe tuleb. Tuttavad küsivad punamütsikeselt: "Kuule punamütsike, kas sa ei karda ka üksinda pimedas läbi metsa koju minna? Ohtlik ju." Punamütsike teeb suured silmad ja vastab kiiresti: "Ei karda. Raha mul ei ole ja seks mulle meeldib." ELEMENT: 115 NIMETUS: n a i n e SÜMBOL: Fm ESMAAVASTAJA: Aadam MASS: 60 kg; leiduvad ka 40-250 kg-sed isotoobid LEVIK: väga levinud FÜÜSIKALISED OMADUSED: Sulab teatud mõjutamise tulemusel. Läheb iseenesest keema ning jahtub ilma väliste põhjusteta. Paisumise koefitsent: aastatega kasvav. KEEMILISED OMADUSED: Väga hästi mõjutatud Au, Ag, Pt jt. väärismetallide poolt. Imendab hinnalisi aineid suurtes kogustes. Võib ootamatult plahvatada. Kiiresti mõjutatud etüülalkoholist
16. Sünkroongeneraatorite lülitamine rööptalitluseks (lk 249) Lülitamiseks võrku rööptalituseks vaadata järgmisi tingimusi: 1) generaatori EMJ peab võrgu sisselülitamise hetkel olema võrdne ja faasilt vastupidine võrgupingega; 2) generaatori EMJ sagedus peab olema võrdne võrgu sagedusega; 3) faaside järjekord generaatori klemmidel peab olema sama kui võrgul. Selliste tingimuste täitmist nim. sünkroniseerimiseks. Ühegi tingimuse mitte täitmisel põhjustab tugevate ühtlusvoolude tekkimise ja mis võib viia avariini. Täpse sünkroniseerimise moodus. Enne kui generaator lülitatakse võrku, viiakse ta seisundisse, mis rahuldab kõiki eelpool nim. tingimusi. Sünkroniseerimise hetk, määratakse riistaga, mida nim. sünkrono-skoobiks. Ehituselt jagunevad need osutiga või lampidega ...
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
Kooli nimi
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
9 60 < 110 n 160 ￊ 210 ￊ 10 61 = 111 o 161 ￊ 211 ￊ 11 62 > 112 p 162 ￊ 212 ￊ 12 63 ? 113 q 163 ￊ 213 ￊ 13 64 @ 114 r 164 ￊ 214 ￊ 14 65 A 115 s 165 ￊ 215 ￊ 15 66 B 116 t 166 ￊ 216 ￊ 16 67 C 117 u 167 ￊ 217 ￊ 17 68 D 118 v 168 ￊ 218 ￊ 18 69 E 119 w 169 ￊ 219 ￊ 19 70 F 120 x 170 ￊ 220 ￊ 20 71 G 121 y 171 ￊ 221 ￊ
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
Müügiprognoos tabel 1 Hind, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 72 72 72 72 72 Pearoad 105 105 105 105 105 Dessert 16 16 16 16 16 Kogused Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 205,63 411,27 1 028,17 1 096,58 1 850,70 Pearoad 318,17 636,34 1 590,86 1 696,71 2 863,55 Dessert 1 650,31 3 300,61 8 251,53 8 800,56 14 852,75 Müügitulu, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 14 806 29 611 74 028 78 954 133 250 Pearoad 33 313 66 625 166 563 177 646 ...
Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashall...
15 Kuna B6-vitamiin osaleb valkude ainevahetuses, siis selle vajadus suureneb koos tarbitud valgukoguse suurenemisega, nt sportlastel. Parimateks B6-vitamiini allikateks on kala, linnuliha, taine veiseliha, banaanid, kuivatatud ploomid ja oad, täisteratooted ning maks. B6–vitamiini päevane soovitatava kogus on 1,2–1,6 mg, 1,5 mg B6-vitamiini sisaldub umbes: 60 g keedetud jõevähis; 115 g hautatud maksas; 120 g küüslaugus või mustsõstramahlas; 130 g soolalõhes; 220 g kanas; 440 g banaanides. ( http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/puuviljad ) 2.6 Vitamiin H Biotiin tuleb kreekakeelsest sõnast bios, mis tähendab elu. Biotiin on üks tähtsamaid vitamiine kasvamise, samas rakkude kasvamise ja uuenemise tagamisel. H-vitamiin (ehk biotiini) on vaja:
Puhas mõistus ehk aprioorne teadmine Puhas mõistus Paljud filosoofid on olnud seisukohal, et tugitoolis toimuv arutlus, mis toetub üksnes puhtale, "kogemusest rüvetamata" mõistusele, võib meid viia uutele teadmistele. Tänases loengus: Klassikaline ettekujutus aprioorsusest ning sellega seotud mõistetest Ayeri käsitus aprioorsuse mõistest Quine'i kriitika analüütilise-sünteetilise eristusele ning selle mõju aprioorsusele Mõned uuemad seisukohad aprioorsuse suhtes Enesestmõistetavad tõed Me peame teatud tõdesid (tõeseid väiteid) enesestmõistetavaks. Nt: "Kui kuusk on kõrgem kui pärn, siis pärn on lühem kui kuusk". Need väited on nn. enesestmõistetavad või ennast-ise- tõendavad (self-evident), nad ei vaja oma kehtivuseks tõendusmaterjali Mitte kõik enesestmõistetavad tõed ei pruugi olla vahetult ilmsed ("nõbudel on ühised vanavanemad"). Sageli on tarvis...
keeviskonstruktsioone. Tehase toodangusse kuuluvad erinevad keti- ja hammasrattad, teljed võllid, kuni 40m³ konteinerid, mitmesugused kraap- ja lintkonveierid, mehhaanilised puulõhkujad ja lumekoristusmasinad Paide Masinatehas paikneb 2,9 hektaril, millest 10 000 m² on tootmis- ja laopindu. Elektrienergia tarbimise koguvõimsus on 20 000 kW. Kõik toodang põhineb töötajatel. Kokku kuulub tehasesse 115 töötajat, neist 95 on töölised ja juhtivasse töötajaskonda kuulub 20 inimest. Tavatöötajate hulka kuuluvad ametid nagu keevitaja, gaasilõikaja, giljotiinilõikaja, painutaja, treial, freesija, puurija, monteerija, haaveldaja ja värvija. Juhtivad töötajad on tootmisjuht, projektijuht, tsehhide juhataja, energeetik, müügimees ja varustaja. 2.2. Masinad Paide Masinatehases on palju erinevaid masinaid ja igaüks nendest on mõeldud erinevat tööd tegema.
pesumasinas ja kuivatatakse kuivatis. Sellega säästetaksee raha pesumaja arvelt. Klientideks on oodatud nii mehed, naised kui ka lapsed. 5. KONKURENTSI ANALÜÜS · Salong Meliisa asub Valga linnas Kesk tn 6. Pakutavad teenused: juuksur ja kosmeetik. Salong on avatud E, T, N, R 9.30 18.00. Juuksuri poolt pakutavate üksikute teenuste hinnad: lõikus poolpikkadele juustele(lõikus, pesu, kuivatamine) 115 130kr ; rulli- ja föönisoeng poolpikkadele juustele 85 95kr ; keemiline lokk lühikestele juustele 125 140kr ; juuste värvimine poolpikkadele juustele alates 280kr-st. Kosmeetiku üksikute teenuste hinnad: maniküür lakiga 90 120kr ; pediküür 145.- ; kulmude värvimine 40kr.(Salong Meliisa hinnakiri) · Salong Orhidee asub Valga linnas Vabaduse 19. Seal on olemas küünetehnik, kosmeetik ja juuksur. Juuksuri hinnad algavad umbes 100st kr-st
Viluste Põhikool KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID Uurimistöö 1.Loodusobjektid.......................................................................3 1.1.Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................3 1.2.Meenikunno raba........................................................................5 1.3.Valgejärv...................................................................................7 1.4.Mustjärv....................................................................................8 1.5.Liipsaare metsaonn....................................................................9 1.6.Päikeseloojangu maja.................................................................9 1.7.Võhandu jõe ürgorg..........................................................
SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG......................................................................................... 3 2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG.................................................................................5 2.1 „Agenda 21“.................................................................................................. 5 2.2. Rio+20......................................................................................................... 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 7 3.1. „Säästev Eest...
Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühe tähe elulugu.........................................................................................................................5 Termotuumareaktsioonid.............................................................................................................7 Tähtede energiaallikad................................................................................................................9 Heeliumi tuumapõlemine..........................................................................................................11 Punaseks hiiuks muutumine..................................................
Võrdluseks: mullu tuli sama ajaperioodiga 116 miljonit eurot kasumit. Bank of Irelandi tegevdirektor Richie Boucher ütles: «Võla fundeerimiskulud ja riikliku garantii lõivud avaldavad jätkuvalt survet meie tegevustulule, kuid meie puhas intressitulu vastab laias laastus ootustele.» Panga kasumile andis hoobi ka elukindlustuse osakonna investeeringute kokkuvarisemine aastatagune 189 miljoni eurone kasum pöördus 115 miljoni euro suuruseks kahjumiks. Boucher süüdistas selles Iiri riigivõlakirjade viletsat sooritust. Samas kinnitab Boucher, et pank on jätkuvalt taastumisteel ning jääb oma väljaütlemistes ettevaatlikult optimistlikuks. «Me mängime jätkuvalt otsustavat rolli Iiri majanduse taastumises, mis kestab vaatamata probleemidele rahvusvahelistel võla- ja kapitaliturgudel, mis võivad mõjutada
2,000 Aastas kokku leibkonnaliikme 0 kohta, kr Jaanuar Veeb Tululiik Sissetulek palgatööst 115,278 Tulu ettevõtlusest 2,174 Omanditulu 4512 Siirded 4,878 Muud tulud 45875 Mitterahalised tulud 35645 Netosissetulek kokku 208,362 Harjutus 6.4 Joonista joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist. Rahvaarv Eestis Eestlased Muud Eestlaste
Saksamaale kulda ja rahalisi ressursse. 1938 aasta hindades oli seda 3,5 miljardi dollari jagu, mis praegu on 54 miljardit eurot. Sõjakahju suuruseks 1938 aasta hindades on hinnatud 108 miljardit praegust eurot. Seega kokku 162 miljardit eurot, aga ilma protsentideta. Koos protsentidega sooviks Kreeka kogunisti 600-700 miljardit eurot ehk ligi kaks korda rohkem, kui on praegune umbes 320- miljardine riigivõlg. 1960 aasta kokkuleppe järgi maksis Lääne-Saksamaa Kreekale reparatsiooni 115 miljonit marka, mis on 59 miljonit eurot. See on isegi loogiline, kui Kreeka käib välja vana asja, mis võiks nende võlakoorma kustutada ilma, et nad ise oma rahvast peaks humanitaarkriisi äärele viima. Teisest küljest on see veidi ka absurdne, kaasuse kontekstis aga huvitav. See olekski üks võimalus, kuidas Kreeka päästaks oma riigi pankrotist. Tsipras on siiski välja käinud ka mõned tulusid suurendavad ja kulusid kärpivad meetmed.
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem ar...
TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Social Sciences Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance ! ! ! ! Elise Tõllimäe Pay-for performance: necessary or unsuitable way to increase efficiency in the public sector Essay ! ! ! ! ! ! ! ! ...
w 1080 408 1080 536 0 w 1080 536 1088 536 0 w 1120 440 1128 440 0 w 1088 304 1080 304 0 w 1128 472 1088 472 0 w 1088 472 1088 416 0 w 1088 416 664 416 0 w 664 416 664 56 0 w 80 184 80 64 0 w 904 40 768 40 0 w 336 56 336 224 0 w 248 240 248 224 0 w 192 208 216 208 0 w 192 224 200 224 0 w 248 400 216 400 0 w 152 432 152 392 0 w 352 184 352 88 0 w 152 192 152 72 0 w 136 184 136 40 0 w 728 40 448 40 0 x 86 29 102 32 0 15 b3 x 40 23 56 26 0 15 a3 x 115 26 131 29 0 15 a2 x 158 24 174 27 0 15 b2 x 277 25 293 28 0 15 b1 x 312 27 328 30 0 15 a0 x 214 25 230 28 0 15 a1 x 364 21 380 24 0 15 b0 w 736 80 736 64 0 w 736 64 736 48 0 w 736 48 496 48 0 w 496 48 248 48 0 w 248 184 248 48 0 w 704 56 664 56 0 w 664 56 536 56 0 w 536 56 336 56 0 w 336 56 336 32 0 w 336 224 336 248 0 w 480 80 264 80 0 w 264 80 264 32 0 w 264 80 264 208 0 w 264 208 264 240 0 w 232 296 232 304 0 w 1128 96 864 96 0 w 704 96 704 104 0
TCP provides reliable, in-order delivery of a stream of bytes, making it suitable for applications like file transfer and e-mail. It is so important in the Internet protocol suite that sometimes the entire suite is referred to as "the TCP/IP protocol suite." GSM sagedustel 900 ja 1800 (ka 850 ja 1900) | edastusvõimsus 900 2 W ja 1800 1 W GSM: kanali samm 200kHz, efektiivsus: 1,35; 270kbit/s, kasutajale on aga 9,6 (14,4) kbit/s; kanalile 115 kbit/s Up 890..915 MHz, (1710...1785)| Down 935..960MHz(1805...1880) | duplekseristus 45 MHz, (95) | kanali ribalaius 200KHz | bitikiirus 270.833 kbit/s|kanaleid 124| pöördus tdma/fdd |ARFCN EDGE - kanali samm 200kHz; efektiivsus 3,2; bitikiirus 640 kbit/s; kasutajale 48kbit/s; kanalile 384kbit/s Telefoniside Uväljund =K*Usisend +Umüra Andmeülekanne analoogtelefonikanalis (a/b) liides - 3100 Hz Kaks üheaegset telefonikõnet ISDN abonentliideses - 50kHz
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
