Materjaliõpetus (0)

Põltsamaa Ametikool
Materjaliõpetus
A2
Kim Martin
Kaarlimõisa 2010
Sisukord
1. Autokütused ..................................................................................................... 3
1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3
1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3
1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5
2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7
2.2 Õlid ................................................................................................................ 7
2.1 Määrdeained .................................................................................................. 7
2.2 Õlid ................................................................................................................ 8
2.3 Hüdroõlide füüsikalised suurused ............................................................... 10
3. Plastsed määrded ........................................................................................... 11
3.1 Plastsete määrete koostis ............................................................................. 11
3.2 Plastsete määrete kvaliteet ........................................................................... 11
3.3 Nõuded plastsetele määretele ...................................................................... 12
3.4 Määrete kvaliteedinäitajad ........................................................................... 12
3.5 Määrete liigitus ............................................................................................ 12
4. Tehnilised vedelikud ..................................................................................... 13
4.1 Jahutusvedelikud ......................................................................................... 13
4.2 Pidurivedelikud ............................................................................................ 15
4.3 Klaasipesuvedelikud .................................................................................... 16
1. Autokütused
1. 1. Bensiin
Bensiin on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu ( keeb temperatuurivahemikus 30–200°C[1]), kergesti süttiv värvusetu vedelik. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas , mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid . Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv . Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Bensiinid sisaldavad kuni 35% aromaatseid süsivesinikke. Bensiini tihedus 750 kg/m3, soojuspaisumistegur 0.001 K-1.
1. 2 Diiselkütus
Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350°C. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Toornaftast saadud diisel koosneb umbes 75% küllastunud süsivesinikest, peamiselt parafiinidest ja 25% aromaatsetest süsivesinikest. Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum ) segamisel teatud vahekorras.
Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ .
Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine:
· süsinikku – 82…87%,
· vesinikku – 11…14%,
· väävlit – 0,01…5,5%,
· hapnikku 0,1…1,3%
· lämmastikku – 0,03…1,7%.
Autokütused jagunevad:
a) Vedelad (bensiin, diisel ja biodiisel).
b) Gaasilised ( propaan + butaan ja O2)
c) Tahked (puit ja kivisüsi)
d) Elekter ( alalisvool ja vahelduvvool ). Generaator – Vahelduvvool; Aku – Alalisvool. Inglise keeles: AC/DC, AC on vahelduvvool, DC alalisvool.
Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkütuseid, kuna nende kütteväärtus/kasutegur on suurem.
Kütteväärtus: kütuse väärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka, mis eraldub ühe kg kütuse põlemisel. Bensiini kütteväärtus on 42...44MJ/kg.
Diislikütuse viskoossus diislikütuse põhiline kvaliteedinäitaja.
Kinemaatiline viskoossus: mõõtühik cSt.
Väike viskoossus: kütuse osakesed on liiga peened , väheneb lennukaugus pihustitest põlemiskambris, määrimine halveneb. Paraneb kütuse põlemine.
Suur viskoossus: hakkab tekkima juba alates +5C-st. Paksenema hakkab parafiin . Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma ).
Kütuse koostis:
a) Hägustumistemperatuur: +3...5C, tahked süsivesinikud (e. parafiin) muudavad kütuse häguseks. Kütuse hägustumistemperatuur võiks olla varuga, nt. õhutemperatuurist 5C madalam.
b) Isesüttimistemperatuur: madalaim temperatuur, mille juures kütus süttib ilma kõrvalise tuleta.
c) Kütuse isesüttivus: Tsetaaniarv min. 45, 1100...2200p/min.
5) Lisaained kütuses: lubamatud on väävel, vesi ja tahked ained.
1. 3 Gaasikütus
Gaasikütuseks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedelkütustega on gaasikütustel mitmeid eeliseid :
· suured varud looduses
· sobilik hind
· kahjulike lisandite puudumine
· suur detonatsioonikindlus
· kõrge kütteväärtus.
Peamisteks puudusteks transpordivahendites kasutamisel on:
· tankimisseadmete keerukus ning tankimise ebamugavus
· toitesüsteemi osade suur mass
· kergesti lenduv ning plahvatusohtlik
· väikese tihedusega
Gaaskütuseid on kolm põhiliiki:
· generaatorigaas ;
· surugaas;
· vedelgaas .
Generaatorigaas
Generaatorigaas toodetakse masina peal olevas gaasigeneraatoris puidu- või turbatükkidest. Kütust kuumutatakse 400°C juures ja sellest eraldub gaas . Selle gaasi põhikomponentideks on süsinikoksiid (CO) ja vesinik (H2). CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Tänapäeval enam kasutust eriti ei leia, kuna gaasigeneraator on suure kaaluga ja võtab palju ruumi. Samuti tuleb kaasas vedada kütust, kuna 10% niiskusesisaldusega puiduklotse
ei ole võimalik tanklatest osta. Tülikas on samuti generaatori täitmine. Eelis on sellel kütusel see, et puiduklotse on kasutuseks lihtne toota oma metsas (vedelkütus tuleb riiki sisse vedada). Klotse saab valmistada lehtpuidust ja enne kasutamist kuivatada puidukuivatites.
Maagaas
Maagaas on looduslik või naftatootmise kõrvalprodukt. Tema põhikomponendiks on metaan (CH4), mille oktaaniarv on 130. Maagaas võib sisaldada veel etaani ( C2H6 ), süsinikoksiidi (CO), vesinikku
(H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak , tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris. Tõsiseks puuduseks on see, et balloonide mass on suur ning autode kasulik kandevõime selle tõttu väheneb 1/3. Maagaas on sobilik kütus paiksetes otto - või gaasiturbiinmootorites, millega saab käitada näiteks elektrigeneraatoreid. Kõige rohkem kasutatakse maagaasi katlamajades katlakütusena ja korterite - eramute gaasipliitides kütusena.
Vedelgaas
Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90...120. Küttesegu on süttimisvõimeline, kui α = 0,4...l,7. Vedelgaasi eeliseks on hea segunemine õhuga ja tahmata põlemine. Detonatsioonikindlusest ja tahmata põlemisest tingituna pikeneb mootori detailide ja mootoriõli tööiga. Ka on vedelgaas bensiinist natuke odavam. Puuduseks on väike tihedus (520...540 kg/m³) ning selle tõttu mahuline kütteväärtus ligi 1,5 korda väiksem kui bensiinil . Järelikult sama töö tegemiseks kulub vedelgaasi mahult rohkem ja gaasiballooni maht peab olema bensiinipaagi mahust suurem. Vedelgaasi balloon peab olema valmistatud 5...6 mm paksusest lehtterasest ja seetõttu kaotavad autod mõningal määral kasulikust kandevõimest. Vedelgaasi ballooni on raske paigaldada sõiduauto kere sisemusse, kuna kuju peab olema sel silindriline. Autode ottomootorites kasutakse kahte vedelgaasi marki:
Suvine - põhikomponentideks on butaan ja buteen 60 %. Sobib kasutada suvel, lõunarajoonides
aastaringselt
Talvine - põhikomponentideks on propaan ja propeen 90 %. Sobib kasutada talvel. Suvine vedelgaas ei aurustu alla -10°C juures ja seetõttu ei välju gaasiballoonist. Kuna propaan ja butaan on peaaegu lõhnata gaasid, siis lisatakse gaasidele odorante, peamiselt etüültiooli(C2H5SH). Lõhnaaine lisamine on vajalik lekke õigeaegseks avastamiseks. Vedelgaasi kasutus mootorikütusena on praegu laialdane ning see suureneb pidevalt. Toiteaparatuuri vedelgaasi kasutamiseks toodetakse seeriaviisiliselt ja seda saab paigaldada ottomootoriga autodele. Suurematesse keskustesse on ehitatud gaasitanklaid, väiksemates keskustes saab osta tanklates gaasi balloonides .
2. Määrdeõlid
2.1 Määrdeained
Liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolult jagunevad, määrded:
· mineraalseteks (toodetud naftast või mõnest muust maavarast, näit. põlevkivist);
· orgaanilisteks (toodetud taimeõlidest, loomsetest rasvadest);
· sünteetilisteks (toodetud naftast süsivesinike töötlemisel)
· poolsünteetilisteks (mineraalõli ja sünteesõli segu)
Tööstuses ja mootorites on enam kasutatav esimene õliliik. Taimeõlid on tavaliselt toiduained aga neid kasutatakse üha enam ka koos lisanditega mineraalõlide asemel. Taimeõlid sattudes loodusesse lagunevad erinevalt mineraalõlidest kiiresti ega reosta loodust.
Oleku järgi jagunevad määrdeained:
· vedelateks (õlid);
· plastseteks (viskoossed, mittevoolavad);
· tahketeks;
· gaasilisteks.
Majanduses kasutatakse põhiliselt kahte esimest. Tahkeid kasutatakse lisandina vedelaile või plastseile sõlmedes, kus määrde juurdepääs ajutiselt katkeb või temperatuur ületab tavaliste määrete kasutuspiirid. Gaasilisi määrdeid (sageli õhk) kasutatakse vähe koormatud aparaatide laagreis (tsentrifuugid), kus pöörlemiskiirus ületab 10 000 p/min.
2.2 Õlid
Õlide omadused
Õli põhiülesanne on vähendada hõõrdumist ja kulumist. Sellega pikeneb masina tööiga ja väheneb energiakulu hõõrdumise ületamiseks st tõuseb masina kasutegur. Nende ülesannete täitmine on võimalik üksnes siis, kui õli katab hõõrduvad detailid katkematu kihiga , mis ei purune survejõudude toimel. Määrimisvõime põhineb kahel nähtusel: absorbtsioonil ja keemilisel reaktsioonil. Õli osakesed absorbeeruvad hõõrdepindadesse ja moodustavad seal tugeva kelme, mis püüab pindasid teineteisest eemale suruda. Samal ajal aga õlikihtide nihketakistus horisontaalsuunas väike ja detailid võivad teineteise suhtes kergesti libiseda. Absorbeerunud õlikelme paksus on 0,1.. .0,5 μ m
ning ta vähendab järsult adhesioonjõude ja molekulaarset hõõrdumist. Samal ajal mõned õlis leiduvad keemilised elemendid (S, C l , P) ja ühendid (orgaanilised happed) reageerivad hõõrdepindadel metalliga. Tekkivad ühendid (sulfiidid, kloriidid , fostiidid jm.) on plastsed, väikese hõõrdeteguriga ning soodustavad detailide libisemist. Tekkinud ühendite kiht, samuti väga õhuke,
takistab hapniku tungimist metallisse, metallide kokkupuudet ja hoiab ära metalliosakeste kaasahaaramise libisemisel. Hõõrdepindade temperatuuri tõus üle teatud piiri, mille võib esile kutsuda kas libisemiskiiruse või survejõudude kasv, purustab õlikelme ning hõõrdumine ja kulumine suurenevad järsult. Igal õliliigil on oma kriitiline temperatuur, mille juures määrimisvõime kaob.
Õlide koostis ja liigitus
Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, millede molekulmassid on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassidest märksa suuremad.
Õlide põhikomponentideks on:
· mitmesugused tsülkaanid ja nende isomeerid (40...82 %),
· areenid ja nende isomeerid (15...40%)
· alkaanid (0,l.… 6,5 % )
· mitmesugused hapniku-, väävli- ja lämmastikuühendid.
Peale loetletud ühendite sisaldavad õlid veel süsivesinikke, mille molekulis on liitunud nii tsüklaanide kui ka areenide tuumad . Kütustega võrreldes on õlide struktuur keerukam ning üksikute süsivesinike eraldamine õlist ja nende tundmaõppimine väga keerukas. Mineraalõlisid liigitatakse kasutusalade järgi paljudesse eriliikidesse. Nad erinevad üksteisest mitte niivõrd põhikomponentide, kuivõrd puhastusastme ja mõne eriomadusi andva lisakomponendi sisalduse poolest.
Põhiliigid on järgmised:
· tööstusõlid (üldotstarbelised) -ette nähtud peaasjalikult tööstusseadmetele nt.
· mootoriõlid - ette nähtud sisepõlemismootoreile nt. Mannol SAE 5W-40
· jõuülekandeõlid - liikurmasinate (autod, traktorid jm.) mehhaanilistele jõuülekannetele nt. Addinol GETRIEBEÖL GH 75 W 90 SL: SAE 75W-90
· hüdroõlid - ette nähtud hüdraulilistele jõuülekannetele (autode, traktorite, ekskavaatorite jm tõsteseadmete hüdrosüsteemidele);
· turbiiniõlid - auru- ja veeturbiinidele;
· kompressoriõlid - kolb - ja rotatsioonkompressoreile;
· külmutusmasinate õlid - külmutusmasinate kompressorites
· isolatsiooniõlid - elektriseadmetele (trafod, kondensaatorid , kaablid) nt.
· silindriõlid – aurumasinatele nt. Addinol Zylinderöl Z 1000, Z 1500
Peale loetletud liikide on veel mitmeid eriõlisid, näiteks õlid konveieri ja mootorsae kettidele, õlid vaakuumseadmetele, separaatoritele, meditsiini- ja parfümeeriatööstusele jne. Toodud õlide liigitus ei ole täielik ja on ligikaudne. Täpset liigutust ei ole, sest osa õlisid on vastastikku asendatavad .
Õlide lisandid
Nafta töötlemisel saadud õlid ei oma alati neid eriomadusi, mida vajatakse. Sellepärast kasutatakse õlide kvaliteedi parandamist erilisandite - manuste - abil.
Manusteks on mitmesugused keeruka struktuuriga keemilised ühendid. Neid lisatakse järgmiste õli omaduste mõjutamiseks:
· stabiilsuse tõstmiseks
· korrosiivsuse vähendamiseks
· pesemisvõime suurendamiseks
· viskoossuse mõjutamiseks
· hangumistemperatuuri alandamiseks
· vahutamise takistamiseks
· määrimisvõime tõstmiseks.
Levinud on kompleksmanused. Need on sellised ühendite kombinatsioonid, mis mõjutavad korraga mitut õli omadust. Manused peavad õlis hästi lahustuma, ei tohi mõjutada teisi õli omadusi, ei tohi seistes ega töö käigus välja langeda ning peavad säilitama esialgsed omadused võimalikult kaua.
Õlide kvaliteet
API klassifikatsioon eeldab, et õli on enne klassi kinnitamist läbinud täpselt kindlaks määratud testi. Klassifikatsioon on avatud ja sinna saab lisada uusi klasse endisi muutmata. Esimene täht tähistuses näitab mootori tüüpi ja teine õli kvaliteeti.
S – ottomootor , C – diiselmootor , T – 2-taktiline ottomootor. Teine täht on alates A-st A, B, C, D, E, F, G, H, I, J,K,L jne. Seega SA, SB, SC, SD, jne on ottomootori õlid, CA, CB, CC, CD jne diiselmootoriõlid ja TA, TB, TC, TD on 2-taktilise ottomootori õlid.
Kui tähistuses on SE/CC siis see mootoriõli on universaalne ja sobib kasutamiseks nii ottomootoris kui ka diiselmootoris. Täielik tähistus API SE/CC.
2.3 Hüdroõlide füüsikalised suurused
1. Tihedus – 0,860 – 0,890 kg / l + 15oC
2. Kokkusurutavus – 150 bar -
3. Viskoossus – ISO / SAE ISO VG 32
4. Stabiilsus – võime säilitada...
5. Määrimisvõime – koostöötavate pindade vahele tekitada õlikelme.
6. Korrosioonivastased omadused – õli ei tohi tekitada korrosiooni või soodustada seda.
7. Vee ja mehaaniliste lisandite sisaldus - ......%
3. Plastsed määrded
Ehk konsistentsed määrded
3.1 Koostis: 1. Mineraalne seep – tagab pehmuse
a) Ca – seep
b) Li – seep on enamkasutatavad
2. Na, Li, Al – eriotstarbelised
1. Ca määre – odav ja veekindel. +65oC....70oC
Saab kasutada pööretel kuni 2000 p/m. Vee sisaldus 1 – 2%, üle neele määre laguneb.
2. Na määre – Ei sisalda vett. Ei kannata niiskust. On kuumakindel, kannatab pöördeid
3. Segamäärded – (Ca + Na) – paranevad tehnilised näitajad.
4. Li määre – universaalmääre. On külma, kuuma ja veekindel.
3.2 Plastsete määrete kvaliteet

• Penetratsioon – pehmus, katse 25°C juures, saadakse NLG-i arv.
  
• Tilktemperatuur - näitab, millisel temperatuuril langeb katseseadmes määrdeproovist esimene määrdetilk.
  
• Penetratsiooniarv näitab, kui sügavale määrdekihti tungib standardne katsekoonus 5 s jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav.
  
• Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel.
  

3.3 Nõuded plastsetele määretele:

• ei tohi kergesti vedelduda .(Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur);
  
• peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), st, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli;
  
• peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta määrdekanaleis halvasti. Liiga pehme määre valgub kergesti hõõrde sõlmest välja. (Määrde paksuse iseloomustajaks on penetratsiooniarv);
  
• peavad olema nii keemiliselt kui ka kolloidselt stabiilsed. Määre ei tohi oksüdeeruda hapniku mõjul ning õli ei tohi seismisel paksendist eralduda;
  
• peavad kaitsma detaile korrosiooni eest;
  
• ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, mis suurendavad kulumist;
  
• ei tohi lahustuda vees.
  

3.4 Määrete kvaliteedinäitajad

• Tilktemperatuur näitab, millisel temperatuuril langeb katseseadmes määrdeproovist esimene määrdetilk. Penetratsiooniarv näitab, kui sügavale määrdekihti tungib standardne katsekoonus 5 s jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav.
  
• Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre
  
• hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta.
  
• Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid.
  
• Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel.
  

3.5 Määrete liigitus
Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks ja neid on üle 100 nimetuse. Otstarbe järgi jagunevad nad:
1) antifriktsioonmäärded; 2) kaitsemäärded; 3) tihendusmäärded.
Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded:

• rasvased;
  
• poolsünteetilised;
  
• sünteetilised.
  

Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad . Sünteetiliste ja poolsünteetiliste määrete paksendi on valmistatud sünteetilistest rasvhapetest (nafteenhapetest). Sünteetilistel määretel on õli samuti sünteetiline. Enamik kasutatavatest määretest on tänapäeval poolsünteetilised või sünteetilised. Antifriktsioon plastsed määrded jagatakse kasutusala järgi:

• universaalsed ;
  
• spetsiaalsed (erimäärded).
  

Esimesi on võimalik kasutada paljudes eri masinates, teisi on ette nähtud kasutada ainult ühes kindlas masinas või sõlmes. Autode, traktorite ja muude liikurmasinate juures kasutatakse peamiselt universaalseid määrdeid. Plastsete määrete jagunemine tilktemperatuuri järgi:

• kergesti sulavad (tilktemperatuur alla 65°C);
  
• keskmiselt sulavad (tilktemperatuur 65...100°C);
  
• raskesti sulavad (tilktemperatuur üle 100°C).
  
• Tilktemperatuur peab olema 15...20°C kõrgem nende masinaosade temperatuurist, millega määre kokku puutub.
  

4. Tehnilised vedelikud
Liigitatakse:

• Jahutusvedelikud
  
• Pidurivedelikud
  
• Klaasipesuvedelikud
  

4.1 Jahutusvedelikud
Mootori normaalse töö kindlustamiseks on vaja detaile pidevalt jahutada. Olenevalt mootori tüübist, tuleb välja juhtida 25...35 % küttesegu põlemisel vabanenud soojusest. Kui seda ei tehtaks , kiiluksid detailid kinni ja võiksid puruneda. Enamik mootoreid on vedelikjahutus - süsteemiga.
Nõuded jahutusvedelikele
· Jahutusvedelikud peavad olema võimalikult väikese viskoossusega, hästi voolavad ;
· nende külmumistemperatuur peab olema madalam keskkonna temperatuurist;
· keemistemperatuur peab olema kõrge, auruvus võimalikult väike;
· jahutusvedelikud ei tohi tekitada korrosiooni ega katlakivi ;
· nad ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi;
· peavad olema ohutud käsitsemisel, ei tohi olla tuleohtlikud;
· peavad olema võimalikult odavad ja kättesaadavad.
Kõikidele esitatud nõudmistele vastavat jahutus vedelikku ei ole. Enamikule nõudmistele (välja arvatud külmumistemperatuur ja auruvus) vastab vesi. Peale vee on kasutusel veel külmakindlad jahutusvedelikud - antifriisid .
Antifriisid
Külmakindlad jahutusvedelikud, antifriisid, koosnevad kahest põhikomponendist: destilleeritud veest ja madala külmumistemperatuuriga vedelikust. Külmumiskindlate vedelikena on võimalik kasutada alkohole, glükoole või propaantriooli (glütseriini). Tänapäeval kasutatakse jahutusvedelikes külmumiskindla vedelikuna peamiselt 1,2-etaandiooli e. etüleenglükooli C2H4(OH2). Metallide korrosiooni vältimiseks lisatakse veel korrosioonivastaseid manuseid:

• dekstriini tina, plii, vase ja alumiiniumi kaitseks;
  
• dinaatriumfosfaati terase kaitseks;
  
• molübdeenhapu naatriumi tsingi kaitseks.
  

SRÜ- s toodetavad antifriisid jagunevad kahte gruppi:
lihtantifriis, mark 40 (40 M) ja 65 (65 M);
mitmekomponendiline antifriis , TOCOJI -A 40 ja TOCOJI-A 65. sisaldavad vahuvastast manust ja värvainet. TOCOJI-A 40 on sinine, TOCOJI-A 65 punane. Lihtantifriis 40 on helekollane, 65 oranž.
Arv margis tähistab kristalliseerumistemperatuuri. Täht M lihtantifriisi margis või A - TOCOJI - tüüpi antifriisi margis näitab erimanuse sisaldust tsingi kaitseks. Teistes antifriisides see puudub. Antifriiside kasutamisel peab meeles pidama, et antifriisil on veega võrreldes suurem paisumistegur, mille tõttu ei tohi süsteemi täielikult täita. Mootori töötamise ajal aurab antifriisist vesi välja. Taseme alanemisel tuleb süsteemi juurde valada destilleeritud vett. Tehnilise hoolduse ajal on vaja kontrollida jahutusvedeliku tihedust , sest puhta 1,2-etaantiooli külmumistemperatuur on kõrgem kui lahusel. Pikemaajalisel kasutamisel antifriisis olevate manuste aktiivsus väheneb märgatavalt ning seetõttu tuleb 3 aasta möödudes jahutusvedelikke vahetada.
Antifriiside käsitsemisel tuleb arvestada ka seda, et 1,2-etaantiool on surmavalt mürgine vedelik.
Kui 1,2- etaantiooli on 10% ja destilleeritud vett 90% , siis tihedus on 1021 kG/m³ ning külmumistemperatuur - 3°C
Kui 1,2- etaandiooli on 52% ja destilleeritud vett 48% , siis tihedus on 1071 kG/m³ ning külmumistemperatuur - 40°C
Kui 1,2- etaandiooli on 100% ja destilleeritud vett 0% , siis tihedus on 1113 kG/m³ ning külmumistemperatuur – 15°C’
4.2 Pidurivedelikud
Nõuded pidurivedelikele
Pidurivedelikke kasutatakse hüdraulilistes pidurisüsteemides ja sidurite juhtimismehhanismides jõu ülekandmiseks. Arvestades töötingimusi, peavad nad vastama järgmistele tingimustele:
· peavad hästi voolavad;
· peavad olema võimalikult madal hangumistemperatuur ja kõrge keemistemperatuur;
· peavad olema hea määrimisvõimega;
· peavad olema stabiilsed, ei tohi reageerida hapnikuga;
· ei tohi reageerida metallidega ega põhjustada korrosiooni;
· ei tohi kahjustada kummi;
· ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett ega imada niiskust.
Täielikult kõikidele tingimustele vastavat pidurivedelikku ei ole. Samuti ei ole ka olemas universaalset, kõikidele masinatele ühtset pidurivedelikku. See on tingitud sellest, et pidurisüsteemides kasutatakse erineva koostisega kummi-ja plastdetaile.
Pidurivedelikud koosnevad mitmest komponendist :
· külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool , 1,2-etaandiool, polüglükool );
· määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik);
· antioksüdant ning muud manused metalli ja kummi kaitseks.
SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on БCK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1.
Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada . "Heвa" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik . Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust. Viimatinimetatud omaduse tõttu niiskes kliimas tema keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140°C vajab vedelik 2...3 aasta tagant vahetamist. Uuemad pidurivedelikud sõiduautode jaoks SRÜ-s on "TOM6" ja "Poca". Need on valmistatud polüglükooli baasil, keemistemperatuuridega vastavalt 205°C ja 260°C.
DOT 3 ja DOT 4 on halb omadus absorbeerida niiskust. Aasta möödudes imab DOT 3 endasse kuni 2% vett, 18 kuu jooksul suureneb vee sisaldus juba 3%. Mõne aasta möödumisel sisaldab juba 7 %-8 % vett.
Pidurivedeliku kvaliteedi näitajaks on tema keemispunkt. DOT 3 kuivkeemispunkt peab olema üle 205oC, DOT 4 üle 230oC ja DOT 5 üle 260oC. Ehkki DOT 4 imab endasse vett DOT 3 võrreldes aeglasemalt, on vee mõju DOT 4 keemistemperatuurile suurem.
4.3 Klaasipesuvedelik
Klaasipesuvedeliku koostis:

• Metanool 30%-50%
  
• Pindaktiivsed ained 0,05% - 1,0%
  
• Vesi
  
• Värvaine
  

Mürgine sissehingamisel , kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
Mürgine: Väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel. Aurud on värvuseta, õhust raskemad ja levivad maapinna lähedal. Võib õhuga moodustada süttiva/plahvatava segu, eriti tühjades puhastamata mahutites. Kuumenemine põhjustab rõhu tõusu ja sellest tulenevalt mahuti purunemisohtu ja aine äkilist süttimis-ja plahvatamisohtu.