Põltsamaa
Ametikool
Materjaliõpetus
A2
Kim
Martin
Kaarlimõisa
2010
Sisukord
1.
Autokütused
.....................................................................................................
3
1.1 Bensiin ...........................................................................................................
3
1.2
Diiselkütus
.....................................................................................................
3
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, temp. 80 ... 100 ° C
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel Alumiinium Alumiinium on väg
paakunud mustuse piduri ning siduri detailidelt jm metallpindadelt. Ei jäta jääke. Tuntumad hooldusmaterjalide firmad Firmaid on päris palju, aga iga inimene kuulsis midagi sellidest firmadest: CRC, Liqui Moly, Motip, Kent, K and N, JR, Würth, Bardahl, Pennzoil, Motul, Kleen Flo. 16 Kasutatud kirjandus Urve, M. (2009). Materjaliõpetus. Tallinn. Konspekt vihikust 17
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materja
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS ..
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükloalkaanid), vähesel
Kõik kommentaarid