PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk.......................................................................................... .........................5 4. Kasutadud kirjandus..........................................................................................6 Sissejuhatus Kalad ja mereannid on loomad, kes elavad vetes. Nende välimus võib olla väga erinev. Värv võib varjeeruda valgetest/hall...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Puuviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus Füüsal 4 Passion 5 Viigimari 6 Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Puuviljad on ühed kõige toitaineterikkamad viljad terves maailmas. Nad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid jne. Puuviljad on välimuselt väga värvikirevad ja erisuguste kujudega. Enamasti kasvavad puuviljad soojemates maades ja troopilistes piirkondades. Oma referaadis kirjutan ma füüsalist, passionist ja viigimarjast. Füüsal Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab ju...
HALVAATORT RETSEPT NR. 1 Portsjoni kaal (kg): 1,000 Valmistatavaid portjoneid: 5 Retsepti kaal Tootmise kaal Jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 5 bruto 5 neto Ühiku hind Koguse hind Põhi 1 Muna tk/kg 4 0,200 20 1,000 1,01 kr 20,20 kr 2 Peen suhkur kg 0,128 0,128 0,640 0,640 13,20 kr 8,45 kr 3 Nisujahu kg 0,090 0,090 0,450 0,450 6,17 kr 2,78 kr 4 Jahvatatud mandel kg 0,018 0,018 0,090 0,090 72,00 kr 6,48 kr 5 Küpsetuspulber kg 0,008 0,008 0,040 0,040 842,00 kr 33,68 kr ...
Kuidas kasutada pliiti? · Ärge puutuge sisselülitatud pliidiplaati! Võite ennast kõrvetada ka potte või panne pliidilt maha tõmmates. · Lülitage pliidiplaadi keedutsoonid sisse alles siis, kui olete poti pliidile asetanud. · Jääksoojuse indikaator süttib põlema, et anda märku keedutsooni kasutamisest või sellest, et pliidiplaat on pärast väljalülitamist ikka veel kuum. · Ära kasuta pliidiplaati töölauana. · Toiduvalmistamisel ei tohi pliidiplaati jätta valveta. · Pliidiplaadi kuumale pinnale ei tohi sattuda suhkrut (ei tahket ega vedelat). Pliidile pudenenud suhkur tuleb eemaldada kaabitsaga ajal, mil pliit on veel kuum ja enne, kui jäänused on hangunud. · Kaitske käsi! · Pliidiplaadi kriimustamise vältimiseks kasuta ainult lameda põhjaga potte ja panne, millel ei ole teravai...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv/Riina Treumuth Piparmünt referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Sissejuhatus 2)Piparmünt 3)Faktid piparmündist 4)Kokkuvõte 5)Kasutatud allikad Sissejuhatus Piparmünt kannab ladina keeles nime Mentha x piperita L. ning kuulub huulõieliste sugukonda. Pärit on see meile laialt tuntud taim aga kaugelt Aasiast – Hiinast ja Jaapanist, kuigi antud hetkel on taime suurim tarbija hoopiski Inglismaa, mistõttu vahel ekslikult peetakse seda ka piparmündi kodumaaks. Selle taime jälgi olevat Vana-Egiptusest leitud juba 1600 aastat eKr, ka Vana-Kreekas oli piparmünt tuntud maitse- ja ravimtaim. Piparmünt Kõige tavalisem piparmünt on vesimündi (Mentha aquatica L.) ja rohemündi (Mentha spicata L.) hübriid. Eestis kasvatatakse seda kultuurtaimena.Rohkete maa-aluste j...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Rahvusköök Indiaköök Juhendaja: Viljandi 2008 Eelroog India TOIDU NIMETUS kartulisalat portsjoni 0,130 kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Valmistamise Hind Retsepti kaal kaal 18% ta Retsept Kao % Toiduained Ühik bruto neto x bruto x neto Ühiku h ih 30% Kartul Kg 0,180 0,126 0,360 0,252 9,00 kr 1,62 kr Roheline 20% paprika Kg 0,125 0,025 0,250 0,050 53,00 kr 6,63 kr 1% Maits. Jogurt Kg ...
E-ainete analüüs Kana nuudli kiirsupp Maggi 5 minutes. · Lõhna ja maitsetugevdajad (E 621 ; E631 ; E627)dinaatrium5g üanülaat Kasutusala: Valmistoidud, supid, kastmed. Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Pole teada. · Happesuse regulaator ( E330)sidrunhape Kasutusala: Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Omadused: Happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator. Kõrvalmõjud: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte . · Toiduvärv (E101) Riboflaviin (vitamiin B2) Kasutusala: Sulatatud juustud, pagaritooted, salatikastmed, juurviljakonservid, maiustused. Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Ülemäärane B-vitamiin viiakse uriiniga kehast välja. · Soja · Hüdrolüsaat (taimse v...
Pähklitega kaetud seapraad (neljale) *4 seakarbonaadi või tagatükki *10ml/2spl sinepipulbrit *20ml/4spl pruuni suhkrut *15ml/1spl soolatud maapähkleid(hakitud) *5ml/1tl Worcestershire`i kastet *5ml/1tl veiniäädikat *2,5ml / ½ tl soola *5ml/1 tl sulatatud võid Grillige või praadige liha, kuni see on peaaegu küps. Segage kõik ülejäänud ained ja määrige lihalõikudele. Grillige ,kuni kate on kuldpruun. Teise võimalusena võite küpsetada liha ahjus 200c juures umbes 20 min ,kuni kate on kuldpruun .
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Mineraalained Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 MINERAALAINED...................................................................................... 3 1. Kaltsium...................................................................................................... 4 2. Fosfor.......................................................................................................... 5 3. Naatrium..................................................................................................... 6 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..........................................................7 Mineraalained Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Minera...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liisa Rudnitski K-10A Mineraalained Juhendaja:Elle Möller Pärnu 2011 Sisukord: Kloor Kloori on vaja: · koostöös naatriumi ja kaaliumiga: - osmoregulatsiooniks, - happe-leelistasakaalu tagamiseks, - membraantranspordi (s.h. imendumise) ja vedelike liikumise verest rakku ning vastupidi, · soolhappe sünteesiks maos. Kloori sisaldus on kõrgem loomsetes toiduainetes, kus ta esineb tavaliselt koos naatriumi ja kaltsiumiga. Koos keedusoola ehk NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Joogivees olev kloor lõhustab E-vitamiini ja hävitab seedetraktis terve rea toidu seedimiseks vajalikke mikroorganisme. Lahustumatul kujul leidub kloori luudes. Seleen Seleeni on vaja: · rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmiseks · imuunsüsteemi tugevndamiseks · kudede elastsuse säilitamiseks ja vana...
Töökorraldus Suurköögis Referaat Sisukord: 1 1. Sissejuhatus lk 3 2. Suurköögi mõiste lk 4 3. Suurköögi tootmistöö planeerimine lk 5 4 Töötaja tegevuse planeerimine lk 6 5 Suurköögi Pildid lk 7 7 puhasutstööd suurköögi tootmisruumides lk 8 6 Kokkuvõtte lk 9 Sissejuhatus 2 Igal suurköögil on missioon ja äriidee. Ettevõtte missioon iseloomustab selle tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtutakse kliendite vajadustest, soovidest ja ootustest. Seega kirjeldab äriidee, millistele kliendirühmadele (KELLELE) ettevõtte tooted ja teenused on suunatud, MIDA ettevõte pakub ja KUIDAS toimitakse ning tooteid ja teenuseid kl...
Kirjeldus: Rooga Alkoholi kastma, alkoholiga piserdama ja seejärel läitma. Eesmärgiks on anda roale alkoholi maitse ilma alkoholi endata, mis kuumutamisel aurub. Kõige efektsem on flambeerida rooga külaliste nähes. Flambeerimisega peab olema väga ettevaatlik, soovitav on seda teha spetsiaalsel serveerimislaual söögilauast veidi eemal. Mitte mingil juhul ära liiguta taldrikut flambeerimise ajal! Soovitav on läheduses hoida ka suuremat sorti metallkaant - juhuks, kui flambeerimine kontrolli alt väljub. Flambeerimiseks peab Alkohol olema vähemalt 40% (mahuprotsent). Mida kangem alkohol, seda kauem leegid kestavad. Sobivad erinevad Brändid (sh maitsestatud), Konjak, tume Rumm, Viski, Grand Marnier, Cointreau, Triple Sec. Flambeerimine: Esmalt kuumuta alkohol piisavalt soojaks (st, kuni eralduvad aurud). Liigsel kuumutamisel alkohol aurustub ja flambeerimine ebaõnnestub. Kuumutamiseks vala nõutud alkoholikogus väikesesse potti. Tõsta pott n...
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale in...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Toomas Gutman Rühm 031K Sinihallitusjuust Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 Ajalugu..................................................................................................2 Valmistamine........................................................................................2 Juustu küpsetamine...............................................................................3 Legend.............................................................................
Profipannid Sandra Taniel 21.01.2010 Tööplaan (kasutus, ehitus) Pann on köögiriist, mida kasutatakse toiduainete kuumtöötlemiseks- praadimiseks. Tavaline pann kujutab enesest madala servaga ümmargust metallanumat, mille külge on käepidemena kinnitatud vars, kuid pann võib olla ka varreta. Varreta panni tõstmiseks kasutatakse eemaldavat vart ehk panninäpitsat. Milliseid panne valmistatakse? Valmistatakse palju erinevaid panne: Praepannid Bliinipannid (pannil on 4- kordne profiteflon sisekate, see sobib ka munapanniks) Flambeerimispannid Ahjupannid Wok- pannid (terasest käepidemega) Crepespann (pannkoogipann, millel on 4- kordne profiteflon sisekate) Hea ja halb töövahend Alumiiniumist teflonpann on küll hea töövahend, kuna sellega valmistatud toit on tervislik, kuid see pole sageli nii maitsev, kui tavalisel pannil tehtu. Profi teflonpannid on väga head...
Kolesterool toidus Sandra Taniel 15.12.2010 Sissejuhatus: kolesterool inimese kehas/toidus Inimese kudedes on 140mg kolesterooli. Meie organismi kolesteroolifond moodustub toidukolesteroolist ja sünteesitud kolesteroolist. Toiduga saadav kolesterool mõjutab vere üldkolesterooli hulka suhteliselt vähe. Hoopis rohkem soodustab kolesterooli sünteesi liigne toiduenergia, ka liigne suhkru tarbimine ja vähene letsitiini ja kiudainete saamine toidust. Ohtlik ei ole mitte kolesterool, vaid veres ringlev kolesterooli ülejääk. Mida soovitan süüa/juua antud kliendirühmale? Kanamune (munakollast) ja piima, kuna neis on keskmiselt 200mg kolesterooli, mida omakorda tasakaalustab 1700mg letsitiini. Letsitsiin - on membraanide komponent, mis tasakaalustab kolesterooli toidus. Aed-, puu- ja juurvilju, sojaube, jogurtit, keefiri, kakaod, pähkleid, seemneid jne, kuna need on kolesteroolitaset langetavad toiduained. Soovitav...
Köögiviljad 5 Aeduba e. Türgi uba Noored türgi oad, ka rohelised oad või aedoad on tervislik ja maitsev toiduaine. Uuematel sortidel pole enam piki kauna selga jooksvat sitket õmblust, mis varem tuli tingimata enne toiduks valmistamist eemaldada. Kaunad murduvad kergelt rõõmsa naksatusega, millest ka ingliskeelne väljend snap beans ehk naksoad. Eriti tore on aga see, et külmutatud noori rohelisi oakaunu saab nüüd osta igast poest aastaringselt ning soodsa hinnaga. Kollased oad ehk vahaoad on roheliste suguvennad ega pole omadustelt sugugi kehvemad, kuid on vähem populaarsed. Põhjuseks on arvatavasti nende värvus, mis võib meie alateadvuses vihjata üliküpsusele; see aga pole koos kauntega söödavate ubade puhul kaugeltki soovitav staadium. Roheliste ubade ostmisel valige erksa värvusega karged kaunad, millel pole tumedaid plekke või muid vigastusi. Säilitage kaunu plastkotti pakitult külmkapi ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10C Kert Allikvee Sibulköögiviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-väh...
JAAPANLASTE TOIDUKULTUUR Kui rääkida lähemalt Jaapani söögist, siis põhiline on muidugi riis. Enamasti süüakse valget riisi, kuid viimasel ajal on rohkem saada ka pruunika teraga riisi, mis on sisuliselt koorimata valge riis. Väidetavalt on see tervislikum, kuna valge riis saadakse tera koorimisel, millega eemaldatakse ka väärtuslikke vitamiine ja mineraale. Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna. Toores kala jäetakse pigem õhtut ootama. Lisaks praetakse veel ka muna. Munavalge ja kollane lüüakse nõus segamini, lisatakse õige pisut soola ja suhkrut ning praetakse, keerates muna rulli, ilmselt silmailu pärast. Riisile võib aga ka lisada toore muna, natuke sojakastet ning sedasi süüa. Väidetavalt meeldib see lastele. Joogiks võetakse ...
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 ...
Minu kolme peva toitumine 1. PEV Hommikusk: -Kaerahelbepuder (375kcal) -Piim (112kcal) Lunask(koolis): -Kartulipuder,piim,kotlet (300kcal) Lunask(kodus): -Soojad vileivad,piim (412kcal) htusk: -Kana-makaronisupp (162kcal) -Vileb (150kcal) 2. PEV Hommikusk: -Tatrapuder,piim (479kcal) Lunask(koolis) -Saiakesed,morss (482kcal) Lunask(kodus): -Ei judnud sa htusk: -Pitsa (250kcal) -Limonaad (38kcal) 3. PEV Hommikusk: -Tatrapuder,piim (479kcal) Lunask(koolis): -Saiakesed,limonaad (438kcal) Lunask (kodus): -Friikartulid,piim,viinerid (560kcal) htusk: -Kahekordne juustuburger (265kcal)
Valgud Toiduaine nimetus Kogus retseptis g 100 g retseptis Lõhe lõhefilee 300 18,4 55,2 meresool 0 suhkur 3 0 0 till 20 3,7 0,74 konjak 40 0 0 must pipar purustatud 0 Kaste punane kalamari 50 11,8 5,9 hapukoor 50 1,9 0,95 majonees 25 1,1 0,275 sidrun 50 1,1 0,55 punane sibul 50 ...
TAIGNAD JA TAIGNATOOTED TOORAINED Jahu ( nisu-, rukki-, odra-, kaera ) Rohkem kasutatakse kõrgema ja I sordi nisujahu Taigna vedelik (rõõsk piim, hapuppiim, vesi, rõõsk või hapukoor) Muna tõstab taignate toiteväärtust, vahustatud munavalge muudab taigna õhuliseks Rasv ( või, margariin)- teeb tooted muredaks Kergitusained (pärm, söögisooda) Maitseained TAIGNATE LIIGITUS PÄRMITAIGEN eelkerkega eelkerketa pärmimuretaigen pärmivõitaigen VÕITAIGEN lehttaigen liivataigen muretaigen MUNATAIGEN biskviittaigen keedutaigen TULETATUD TAIGNAD keeksi küpsise besee taignad siirupiga TAIGNATOOTED PÄRMITAIGEN- kringlid, stritslid, pirukad, väikesed saiakesed LEHTTAIGEN- küpsised (keelekesed), pirukad, saiakesed, tordipõhjad LIIVATAIGEN- küpsised, koogi- ja tordipõhjad MURETAIGEN- pirukad, salatikorvikesed, küpsi...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TOIDUVALMISTAMINE I ISESEISEV TÖÖ MAITSEAINED KAISA KOTTER K-10B PÄRNU 2010 SISUKORD 1. KLASSIKALISED MAITSEAINED.................................................................... 3 2. ÜRDID.........................................................................................................4 3. MAITSEAINETESEGUD.................................................................................5 4. KAUPLUS....................................................................................................6 KLASSIKALISED MAITSEAINED INGVER : Kasutatakse küpsetisdes, eelroogades, magustoitudes, vahukoores, jäätises, puuviljades, külmades ja kuumades jookides. Santa Maria KANEEL : Kasutatakse küpsetisdes, magustoitudes, pudrudes, jäätises, kana- ja liha toitudes. Santa Maria KARDEMON : Kasutatakse küpsetisdes, jäätises, vahukoores, kuumades jookides, li...
KASTMED Anniriida Arge MT-21 VALGE PÕHIKASTE e. besamell kaste Vaja läheb: § 2 hakitud sibulat § 30 g võid § 35 g nisujahu § 250 ml vasikalihapuljongit § 500 ml piima § Soola § valget pipart § värskelt riivitud muskaatpähklit Valmistus: Kuumuta pannil või ja hauta selles klaasjaks sibulad. Lisa jahu ja kuumuta pidevalt segades, kuni mass muutub helekollaseks. Lisa vasikalihapuljong ja piim. Liiguta kiiresti, et ei tekiks klimpe. Keeda nõrgal tulel 10 minutit, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Kellele maitseb sibulateta võib kastme läbi sõela kurnata. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Kaste sobib kartulite, lillkapsa, brokkoli ja posheeritud munade juurde. Serveerida kohe peale valmistamist. HELE PÕHIKASTE Vaja läheb: § 3 sl. § jahu 3 sl. § või 5 dl. § külm hele puljong § sool § jahvatatud valge pipar VALMISTAMINE: Su...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jakob Link T21K SUHKUR referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 11 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendi...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-09 Aleksei Pogrebnoi MINERAALAINED Referaat Juhendaja:Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Kaalium....................................................................................4 Naatrium..................................................................................4-5 Jood........................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................6 Kasutatud Allikad......................................................................7 2 Sissejuhatus Mineraalained on meie ...
NARVA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Nikolai Kolkov PUUVILJAD Referaat Juhendaja:Maria Intston Narva 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................3 VIIGIMARI..........................................................................................................4 FÜÜSAL.................................................................................................................4 PASSIOON............................................................................................................4 KOKKUVÕTE.....................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................6 ...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SEA VÄLISFILEE TÄIDETUD PEEDI,TOORJUSTU JA KUIVATATUD PLOOMIDE-APRIKOOSIDEGA SAMPINJONISEENE KASTMEGA. KIRSIVAHT ÕUNAGA. Uuemõisa 2010 Töö ajagraafik Esimene tund 1. Asetan kiiresti riknevad toiduained külmkappi. 2. Varustan ennast vajaminevate nõude ja töövahenditega. 3. Organiseerin oma töökoha. 4. Valmistan magustoidu ja panen külmkappi. 5. Korrastan oma töökoha. 6. Tükeldan toorained 7. Puhastan oma töökoha. 8. Ettevalmistan liha 9. Korrastan oma töökoha. Teine tund 1. Asetan liha ahjuvormi ja panen ahju. 2. Korrastan oma töökoha. 3. Valmistan pearoa lisandid 4. Korrastan oma töökoha. Kolmas tund 1.Valmistan serveerimisnõud ja serveerin prae. 2. Korrastan oma töökoha. 3.Valmistan magustoidu ette serveerimise. 4. Koristan töökoha. TOIDU N...
Mai 2006 TOIDU NIMETUS Täidedud sealiharullid, ahjukatluligaja küpsetatud punase peediga. portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 4 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 4 bruto 4 neto 10 Sea välisfilee kg 0,125 0,113 0,500 0,450 Vürtsikas grillikaste 0,015 0,015 0,060 0,060 10 Hapu õun kg 0,050 0,045 0,200 0,180 Musti kivideta ploome kg 0,020 0,020 0,080 0,080 Praadimisõli ...
Mai 2006 TOIDU NIMETUS Valge sokolaadivaht õunazeleega portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 4 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 4 bruto 4 neto VAHT 0,000 0,000 Zelatiin kg 0,001 0,001 0,005 0,005 Rõõska koort kg 0,013 0,013 0,050 0,050 Peeneks hakitud valge sokolaad kg 0,017 0,017 0,068 0,068 Vahukoor kg 0,013 0,013 ...
Ida-Virumaa-Kutsehariduskeskus Eriala:Kokk Kristel Teppe Romantiline Õhtusöök Lõputöö Juhendaja .Urve Arm Jõhvi:2011 Sisukord Menüü.............................................................................................................................................. 3 MENÜÜ PÕHJENDUS ..................................................................................................................4 TEHNOLOOGILISED KAARDID.................................................................................................5 Eelroog.........................................................................................................................................5 Pearoog........................................................................................................................................ 6 Järelroog..........................
Maitseained ja roogade maitsestamine Anastassia Prohhorova Sissejuhatus Hea maitsev toit on luksus, mida võime enesele iga päev lubada.Toidu saame maitsestada maitseainetega. Maitsetaimede abil saad kerge vaevaga ka tetud tuntud toiduainetele anda uusi erinevaid maitseid. Maitseainetega saame anda toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Maitseaine mõiste Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. Vürtside ajalugu Vana maailma jaoks on vürtside häll Indias. Juba 5000 aastat tagasi ulatus kaubandusvõrk Hiinast läbi India, Pärsia ja Mesopotaamia kuni Egiptuseni Aastasadu veeti vürtse mööda vanu karavaniteid Kõige kuuksam on siiditee. 100 aastat peale Kristuse sündi avastasid roomlased meretee Euroopasse Vürts...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT22 Cätlin Juursalu KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON ÜKSKORD MEHHIKOS Juhendaja: Anne Kersna ja Tiina Parm Tallinn 2010 SISUKORD KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON............................................................................ 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 1. KOLMEKÄIGULINE ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK.........................................................3 1.1 Äriidee põhjendus ja kliendid......................................................................................... 4 1.2 Menüü................................................................................................................
Kokk Austrid Referaat Õpetaja: PÄRNU 2010 Austrid Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kirjeldus: Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog:) Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250- 300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks. Oma kodukandis maitsevad austrid igal juhul paremini kui pikast teekonnast väsin...
Koostaja: Sõir Sõir on eesti-läti-vene päritoluga kodutehtud kohupiimajuust. Tegu on ühe ülimaitsva suupistega, mida on ääretult lihtne valmistada. Maitsestamiseks on palju, et mitte öelda lõputult võimalusi, tuleb ainult fantaasia tööle panna! Sõir on hästi maitsev (iseküpsetatud) leivaga. Alati kindel hitt külalistele pakkumiseks. Tervislik. Värske. Ilus. Valmistamine Vaja läheb: 1 l piima 500 g kohupiima 50 g võid 2 muna 1,5 tl soola Maitsevariant 1: 2 tl köömneid (eelnev pannil röstimine tugevdab köömnete maitset) Maitsevariant 2: u 3 spl hakitud ürte (peterselli, murulauku, salveid ja münti) ja 2 küünt purustatud küüslauku (maitseained on arvestatud 500 g kohupiima kohta, kui teed 2 väikest sõira, pane veidi vähem) Kuumuta piim keemiseni ja pudenda sinna sisse kohupiim. Hoia kuumana, aga ära keeda!, kuni potti tekib piima asemele valkjaskollane läbipaist...
Koostaja: Valmistamine Kreemide põhitooraineks on rõõskkoor, zelatiin, piim, muna ja suhkur. Kreeme jagatakse kaheks: 1) Muna-piima seguga kreemid 2) Muna-piima seguta kreemid Muna-piima seguga kreemid: 1) Keedetakse esmalt muna-piimakaste ning jahutatakse see 25 kraadini. 2) Vahukoorele lisatakse jahutatud kaste, maitseained ja ettevalmistatud tarrendaine. 3) Segu pannakse kiiresti serveerimisnõudesse või vormidesse tarduma. Muna-piima seguta kreemid: 1) Rõõskkoor vahustatakse suhkruga. 2) Segatakse juurde retseptuuris ette nähtud toiduaineid. 3) Lisatakse ettevalmistatud zelatiin 1-le liitrile veele 20g zelatiini Sidrunikreem Sidrunikreem 2 Sidrunit 4dl vett 8spl suhkrut sidrunivee jaoks 200g suhkrut vahukoore jaoks vanilliini või vanillsuhkrut 30g zelatiini Sidrunikreemi valmistamine Kõigepealt tee valmis sidrunivesi.Koori sidrunid lõigates ära ainult õhukese kollase koore Pressi ka mahl välja,aja vesi...
Kasulikud toiduained Referaat Roland Raven K08A 2010 JOGURT Jogurt on harilikult maitsestatud, paks Hapupiimaliik. Sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, Suhkrut, puuvilja ja marjasiirupeid, Mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Indias peeti jogurtit jumalate joogiks, rahvameditsiinis on seda kasutatud ravimina unetuse ja vananemise vastu. Kosmeetikaski on naturaaljogurt tuntud näomaskina ja kortsude kõrvaldajana. Naturaalses jogurtis on rohkesti elavaid baktereid (ligikaudu miljon kuni miljard mikroobi ühes grammis), järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähem...
Vid TÜ ,,Siberi Troika" Kohvik / Söökla Rakvere Koidula 5 ER 9:30 18:00 L 9:30 16:30 P Ettetellimisel Töötajate arv: 5 Menüü koosneb erinevatest vene köögi rahvussöökidest, seal hulgas on ka pelmeenid, vareenikud ning pannkoogid. Hinnad on odavad võrreldes konkurentidega. Tööperiood ettevõttes: 16.05.2011 14.06.2011. Praktika maht: 200 tundi. Praktika peamisteks ülesanneteks oli igapäevane köögi töö: tooraine ettevalmistamine, tükeldamine, päevaprae, suupistete ja puuvilja valikute valmistamine, menüü koostamine, kuupäeva kleepsude vahetamine, koristamine, praadimine jm. Kui antud töö lõpetasin ja kohe uut tööd mulle ei antud siis võisin vahepeal käija ka viieminutilistel kohvipausidel ning ett...
KALA Kaladega seotud ohud Botulism seda soodustab vaakumpakendamine. Hävib autoklaavis 120C juures. Saasteained raskemetallid elavhõbe, arseen, dioksiinid. Mida vanem suurem ja rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht Parasiidid laiuss. Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega sobib dieettoiduks 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa karotenoidid antioksüdant Kalade toitainetesisaldus Vett 50-85% Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Suguko...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Raamatu referaat Indrek Aas Kokk 09b Uuemõisa 2011 Sissejuhatus Lugesin raamatut ,,Sööme ära!". Autoriteks Dimitri Demjanov ja Mari Kodres. Rammat räägib Eesti köögist, söögist ja sööjatest. Raamatus on väga detailselt toodud iga peatüki kohta mitmeid tõendavaid fakte ja ajalooliseid näiteid. Rääkimata et peatükid on põhjalikud. Kui ma tahaksin kirjutada siia kõige tähtsamaid lõike, siis tuleks terve raamat maha kirjutada. Iga teema juures on kas mõni muinasjutt, laul või miski muu, mis sobib kirjeldatud teemaga suurepäraselt. Peatükke on mitmeid ja juttu on kõigist Eesti köögile tähtsatest toitudest ja toorainetest. Ei saagi kohe öelda, milline peatükk on põhjalikum või vähem põhjalikum, sest kõigist toorainetest ja toitudest on väg...
Kerakala Kerakala ehk fugu on Jaapani kala, mis võib mürgiseks osutuda, kui seda natkue valesti valmistada. Kerakala sisaldab mürki tetrodoksiini, mis on palju kordi tugevam taimse päritoluga kuraarest. Kerakala mürki saanu võib surra pooleteise tunni jooksul. Kerakalal on üliteravad hambad, mis koosnevad neljast plaadist. Kala hammaste järgi on ka temas sisalduv mürk tetradotoksiin nime saanud. Tetras tähendab nelja ja odontos hammast. Kerakala on tuntud selle poolest, et rünnaku korral muutub ta keha umbes kaks korda suuremaks ning ta jääb nagu pallina vee peale hulpima. Teda peetakse Jaapanis delikatessiks. Ühes kerakalas leiduv tetradotoksiin võib tappa 30 inimest. Tetradotoksiin võib tappa 4-6 tunni jooksul, kui kohe sellele jälile ei saada. Mürgituse tagajärjel võib tekkida halvatus, krambid ning südame- ja veresoonkonna häired. See aine on 1200 korda mürgisem kui ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Sveitsi veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon...........................................................................................................................5 Pranstuskeelne sveits...............................................................................................................5 Neuchateli............................................................................................................................... 5 Vaud................................
Brownied (shokolaadikoogikesed) purgis 3dl (natuke vähem)=155g jahu + 1tl vaniljesuhkrut 1tl küpsetuspulbrit 1tl soola 1 1/4dl kakaod 4,5dl suhkrut (ise lisasin veel shokolaaditükke, kusagil 30-40g, suhkrukihi sisse või enne pähklikihti) 60g hakitud pekaan- või kreekapähkleid 1. Sega kokku jahu, küpsetuspulber, sool ja vaniljesuhkur. Pane ained antud järjekorras kihiti liitrisesse* purki (NB. pühi peale kakao purkipanekut see seestpoolt kakaotolmust puhtaks, et teised kihid näha jääks või pane kakao purki läbi paberist keeratud torbiku). (Mina tegin kõiki kihte topelt, jääb ilusam..korraga siis panin kõiki aineid pool kogust ja teise poole teiseks kihiks) 2. Lisa silt antud tekstiga: Brownie-segu Kuumuta ahi 175 kraadini. Määri ning riputa riivsaiaga üle 20x30cm vorm. Tühjenda purgi sisu suurde kaussi ja sega läbi. Lisa 175g sulatatud võid/margariini ja 4 muna. Sega ühtlaseks. Vala segu vormi ning küpseta 25-30minutit. Lase vormis ja...
LIHAROAD Koduloomad: Kodulinnud: 1. veised 1. kanad 2. vasikad 2. kalkunid 3. sead 3. haned 4. lambad 4. pardid 5. küülikud 5. vutid 6. nutriad Ulukid: Metslinnud: 1. põdrad 1. tedred 2. metskitsed 2. metsised 3. metssead 3. põldpüüd 4. karud 4. pardid 5. jänesed 5. faasanid Marineeritakse kõiki lihasid, kindlasti tuleb marineerida küüliku- ja ulukite liha, samuti metslindude liha. Marinaadivedelikuks kasutatakse: 1. veini punast, valget, portv...
VISKI Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatak...
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
MENÜÜ KOOSTAMINE SUURKÖÖKIDELE Haigla Vähene soolasus Kergesti seeditav Arst peab arvestama, inimese haigusega. Tervislik Lõunaoode. Päevas 2 korda soe söök (hommik,lõuna) õhtul tavaliselt puuvili või võileivad. Hooldekodu Kergesti näritav Kergesti seeditav Maitsev Vähe soolane Vähe rasvane Odav Üldlevinud söögid Vangla Toit peaks andma palju energiat Maitsev Tervislik Vitamiinide rikas Odav Palju valke jt toitaineid. toitev Lasteaed Kord kuus söögiks viinerid. Hommikusöögiks tavaliselt puder. Toit peaks olema üldlevinud,mida kõik söövad. Tervislik. Odav
TALLINNA TEENINDUSKOOL MARJAMUFFINID Janar Käos Rühm: 031PK TALLINN 2011 KOOSTISAINED 3 muna 300 g Dansukkeri valget suhkrut 200 g kookoshelbeid 75 g nisujahu 5-10 g Dansukkeri Vanillisuhkrut 200 ml vedelat margariini 100 g marju, nt. punaseid sõstraid, vaarikaid ja/või mustikaid TEHNOLOOGIA Kloppige munad suhkruga kohevaks vahuks. Segage kookoshelbed, jahu, vanillisuhkur ja sulatatud margariin ning lisage munaga. Täitke 12 pabervormid taignaga ja asetage küpsetuspannile või kasutage muffiniplaati. Suruge marjad taignasse. Küpsetage ahju keskmises osas 190°C kraadi juures u.15 minutit. PÕHJENDUS Valisin marjamuffini retsepti sellepärast, kuna pole ise kunagi sellist muffinit söönud ja tundub isuäratav ja hea lihtne teha. Sellest retseptist saab 12 muffinit.
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1 KASTMED Valge põhikaste ( sauce bechamel) Koostisained: rasvaine, nisujahu, vedelik (piim, koor, piima ja koore segu), loorberileht, sibul, nelk, terapipar, muskaatõis. Valmistamine: Piim kuumutatakse loorberi, sibula ja muskaatõiega keemiseni ja jäetakse kaanega kaetult pooleks tunniks seisma. Piimast eemaldatakse vürtsid. Valmistatakse valge segu (blanc roux). Rasvaine sulatatakse, lisatakse jahu ja kuumutatakse (jahu värv ei tohi muutuda). Segu jahutatakse ning sellele lisatakse osade kaupa jahutatud piim. Saadud segu viiakse keemiseni seda vispliga hoolikalt segades. Maitsestatakse soola ja pipraga ning riivitud muskaatpähkliga. Keeta...
Brie Kärt Kaasik-Aaslav GAG 7.B 2014 Mis on brie? ● Prantsuse juust ● Valgehallitusjuust ● Toores lehmapiim ● Pehme http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/17/Brie_noir. jpg/250px-Brie_noir.jpg Millise maitsega on brie? ● Mahe ● Kergelt soolane http://annmah.net/wp-content/uploads/2009/03/brie_de_meaux_lg.jpg Kust on brie pärit? ● Rozay-en-Brie Vitamiinid ● Vitamiin B2 ● Vitamiin B12 ● Vitamiin C ● Raud Mis iseloomustab briet? http://img.ehowcdn.com/article-new-thumbnail/ehow/images/a08/c5/5p/cut-brie-800x800.jpg Kuidas süüakse? http://pad3.whstatic.com/images/thumb/e/eb/Eat-Brie-Step-1.jpg/670px-Eat-Brie-Step-1.jpg http://pad1.whstatic.com/images/thumb/3/3c/Eat-Brie-Step-2.jpg/670px-Eat-Brie-Step-2.jpg http:/...
Erialane lingikogu 1. Nõud 2.Riided 3.Tööriistad 4.Retseptid 5.Toiduained 6.Koht, kus heameelega tööd teeks! 7. Seadmed. 1.Nõud-http://www.gastrolink.ee/index.php?cnt=muud_n %C3%B5ud&page=1501&lang=eng&sel=36 Sooviks potti. http://www.arkogren.ee/ee/shop/noud Sooviks panni. http://www.lafier.ee/ Sooviks pannilabidat. http://www.bestmark.ee/est/tooted.c/gn-noud Sooviks erinevaid GN-nõusid. http://www.gemoss.ee/kataloog/majapidamistarbed/noud.html Sooviks visplit. 2.Riided- http://segers.ee/ee/hotell-restaurang/ Sooviks kokajakki. http://www.kokariided.ee/ Sooviks kokapükse. http://www.kokariided.ee/e-pood Sooviks kokamütsi. http://www.grolls.ee/kataloogid/kokariided Sooviks kokajalanõusid. http://ametiriided.ee/category.php?id_category=8 Sooviks kokapõlle. 3.Tööriistad. http://farwell.ee/ee/horeca-k%C3%B6%C3%B6gi-ja-lauatarbed/koka-t %C3%B6%C3%B6riistad1 Sooviks supikulp...
1 Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajadus Lauri Luik Moos Referaat Olustvere 2015 2 Sisukord Moosi keetmise õpetus........................................................................................... 5 Moosikook............................................................................................................... 6 Näiteks: Piparmündimaitseline vaarika-sokolaaditort.............................................6 Fukntsionaalne moos.............................................................................................. 9 kokkuvõtte............................................................................................................ 11 moos on suhkrurikas marjadest või puuviljadest keedetud toorhoidis.Moosi säilitab kõige paremini suhkur.On olemas vaarika moos...
Lihaveise jaotustükid Koosta allpool kirjeldatud veiseliha jaotustükkide kohta loetelu roogadest, mida saab nendest valmistada. Ühte rooga saab valmistada ka mitmest erinevast jaotustükist. Mõtle ka selle peale, kuidas neid valmistatakse. Veiseliha jaotustükid: veise välisfilee striploin veise sisefilee tenderloin Veise abatükk shoulder clod Veise pähkeltükk thick flanck Veise välistükk silverside Veise antrekoot chuck, boneless
Linnuliha Claudia Oks M - 13 Boileriliha • Eestis kõige söödavam linnuliha. • Broileri tükilihadest on kauplustes alati saadaval grillitud broiler, grillitud broilerikoivad, -tiivad ja -kintsud. • Palju tarbitakse rinnafileed, mis on sobiv valik kaalujälgijatele. • Meekastmega broilerikintsuliha • 600 g Rannamõisa jahutatud broilerikintsuliha sool • Meekaste: 1 sl vedelat mett 1 sl mahedat sinepit 1 sl sojakastet 1 tl jahvatatud koriandrit 3 sl apelsinist pressitud mahla • Küpseta grillil või pannil liha mõlemalt poolt küpseks. Sega omavahel kastme ained ning kuumuta kaste pisut soojemaks. Seejärel sega kaste lihadega kokku, raputa peale maitseks pisut soola ning serveeri. Kalkuniliha • Kalkunilihast tooted on tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. • Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. • Kalkunilihast armastat...
Maitseained Ürdid: Basiilik Heamaitseline ja meeldiva magusa lõhnaga maitsetaim. See põhjamaa loorberiks kutsutud maitsetaim sobib kõikvõimalike toitude juurde. Ta on oma omadustelt nii mitmekülgne, et sellega maitsestades ei tule teised maitsetaimed meeldegi. Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist. Maitsetaimedega tutvumist on hea alustada basiilikust. Algajagi vaimustub selle pehmest maitsest ja otsustab proovida ka teiste maitsetaimede kasutamist. Basiilik on püstise varrega, mitmeharuline healõhnaline taim. Ta pärineb Aasiast ja Aafrikast ja teda tuntakse paarikümmet eri liiki. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik. Uued maitselt on kaneel- ja sidrunbasiilik. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse. Parim on see värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Proovi basiilikut kala, liha, riisi, suppide,...
Swiss roll Ingredients 4 eggs 4 tablespoonful of sugar 1 tablespoonful of potato starch 4 tablespoonful flour Salt Double cream Jam Curd Swip eggs Add flour, salt and potatoe starch Put into oven on 200 degrees for 20 minutes Swip double cream with sugar Add curd into double cream Add jam Melt chocolate Put the mixture on the Swiss roll and curl it Decorate it with melt chocolate and sprinkles And it’s done
Supp on üldiselt soe soolane vedel toit. Seda valmistatakse tavaliselt koostisosi (liha, köögiviljad vm) vedelikus keetes. Leidub ka külmi või magusaid suppe. Hoolimata sellest, kas üritad kaalus alla võtta või lihtsalt oma tervist parandada, on supp selleks kõige käepärasem vahend hõlbus valmistada, täidab hästi kõhtu ega sisalada liiga palju kaloreid. Supp ei ole kunagi üksluine, See võib olla tummine või vedel, püreestatud või tükiline või kahe eelmainitud kombinatsioon. Kui soovid kaalus alla võtta on supp selleks ideaalne vahend, kuna see vähendab varjatud veepeetust, kontrollib söögiisu, stimuleerib ainevahetust ning kiirendab rasvade põletamist, Kui soovid tervist parandada, lisa supile mitmesuguseid tervislikke toiduaineid. Ühed neist aitavad parandada veresoonte, luude naha ja hormoonide tervist, teised alandavad vererõhku ja kolesteroolitaset ning võitlevad liigesepõletike põhjustajatega. Supi kohta on leitud hämmastavaid ...
Poolto Lihaliik Suure- Paneerit Pooltoode/ Portsjon- Kuum- lisandid ode /Jaotust tükiline- ud tükelduskuj suurus töötlus ükk Portsjon- või u tükiline paneeri Väikese- mata tükiline Rostbii Veiselih Sisefilee - Portsjoneer 2-3 viilu Praetakse Praetud f a tervelt, itakse 1-1,5 portsjoni väheses liharooga välisfile välisfilee cm s, rasvas dele e, 1-2 kg paksusteks 3 ümberringi sobivad sisefilee tükkidena, viiludeks, valmidus lisandid. , seotakse astet reietüki d, sisemin e ...
Veneto Venezia NIMI KLASS VENETO Veneto (veneti keeles Vèneto) on maakond Itaalias. Maakonna keskuseks on Venezia linn. Asub Itaalia kirdeosas Pindala 18 391 km² Elanikke: 4 906 300 Veneto Kliima on kontinentaalne; temperatuur on kõrgem rannikul, Alpide jalamil ja Garda piirkonnas. Veneto maakond jaguneb 7 provintsiks, mis omakorda jagunevad 581 vallaks. Veneto Tänapäeval on Veneto tuntud veinipiirkond; arenenud on tekstiilitööstus ja põllumajandus. Suur osakaal on turismil, seda eriti Venezias. VENEZIA Venezia ehk Veneetsia on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul. Venezia on maailma omapärasemaid linnu: ta paiknedes põhiliselt Venezia laguuni saartel. Venezia Saartel on tavapära...
Eestlaste toidukultuuri areng Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp),...
Kuressaare Ametikool Toitlustusteenindus Koka eksam Gristi Adrat PIDULIK ÖHTUSÖÖK Aruanne Kuressaare 2012 SISUKORD Menüü........................................................................................................................................................ 3 Menüü põhjendus.......................................................................................................................................4 Toitude kalkulatsioonid ja tehnoloogilised kaardid ..................................................................................6 Töögraafik..................................................................................................................................................7 TOIDU KALORSUS....................................................................
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat 1.KURSUSE LÕPUTÖÖ Aruanne Juhaendaja: Marge Leimann Kuressaare 2011 SISUKORD KALKULATSIOONI- JA TEHNOLOOGIAKAARDID...................3 Hakksnitsel hapukoorekastme ja kartulipüreega.................................................................. 3 Riisipuder mahlakisselliga................................................................................................... 4 Hakk-kotlet hapukoorekastme ja kartulipüreega.................................................................. 5 Mannapuder mahlakisselliga............................................................................................... 6 Töögraafik................................................................................... 8 ...
Uluk ja ulukiliha toidud Koostajad:Heleri Pettai Siim Reitkam Mis on uluk? Uluk on looduses vabalt elav imetaja või lind. Osale ulukitest on lubatud jahti pidada, neid nimetatakse jahiulukiteks. Süüakse enim metssea-, metskitse-, põdraliha ja vahel ka karu- ja kopraliha. Ja mitme- suguseid linde ka Ulukid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ulukiliha On stressivaba kuna loomad söövad mitmekesist toitu, elavad vabaduses ja liiguvad kogu aeg. Liha on pea-aegu rasvavaba. Sarnaneb veiselihaga Tervislik ja maitserikas. Ulukiliha säilitamine Värsket saadakse jahihooajal aga muul ajal sügavkülmutatuna. Kvaliteedi puhul mängib rolli liha eeltöötlemine, rümba säilitamine ja laagerdamine. Enim kasutatakse sügavkülmutamist ja lihatükid...
Imre Kose Imre Kose on tuntud Eesti kokk.Ta on sündinud 5. juunil 1969 aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 37. ja 49. Keskkoolis ning lõpetas 15. kutsekeskkooli kokana välisturistide teenindamise oskusega. Kaks aastat oli ta Soomes Lahtis vahetusõpilane. Erialaselt on ta end täiendanud USA-s, Prantsusmaal, Itaalias ja Norras. Peakokaks sai ta laeval Tallink, on hiljem töötanud ka teistel Tallinki laevadel ja hotellis Olümpia. Ta on loonud mitu toitlustusasutust: restoranid L'Artiste, Vertigo, Mercado, kohvikud Boulangerie ja Bestseller. 2011. aasta seisuga on ta Tallinnas Vana-Viru tänaval koos Kalev Tanneri ja Raul Uutmanniga avatud kohviku Mozza ja restorani Museum peakokk ning Viru tänaval asuva kohvikpoe ja jaebrändi Vertigo Gourmet loovjuht. Kose on valmistanud süüa paljudele Eestit külastanud riigipeadele, sealhulgas USA presidendile George W. Bushile, Madalmaade kuningannale Beatrixile ja Norra kun...
Ida-Virumaa-Kutsehariduskeskus Eriala:Kokk (õpilase nimi) PIDULIK LÕUNASÖÖK Lõputöö Jõhvi:2011 Sisukord 1.Menüü Eelroog Suvine suitsukanasalat (suitsukana, ananass, Hiina kapsas, konservmais, majonees, aroomisool) Põhiroog Kreemine sealiha (sea välisfilee, sibul, seened, kuiv valge vein, toorjuust) Järelroog Karamell-leivaparfee marjapüreega (riivleib, hapukoor, rõõskoor, riivleib, suhkur, või, vaarikad, ) 2.Menüü põhjendus Menüü koostasin oma õele, kes on toidu suhtes eriti valiv ja hoolib oma tervisest. Eelroaks valisin suvise suitsukanasalati kuna selles on palju rohelist ...
1. ülesanne seadusandluse kohta Määrus nr 852/2004 - toiduainete hügieeni kohta Millist valdkonda antud seadus reguleerib? Käesolevas määruses sätestatakse toiduhügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele, võttes arvesse eriti järgmisi põhimõtteid: a) esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidukäitlejal; b) vajalik on toiduohutuse tagamine kogu toiduahela ulatuses, alustades esmatootmisest; c) oluline on külmaahela säilitamine toidu jaoks, mida ei saa säilitada ümbritseva keskkonna temperatuuril, eelkõige külmutatud toidu puhul; d) HACCP põhimõtetel põhinevate menetluste üldine rakendamine koos heade hügieenitavade kohaldamisega peaks tugevdama toidukäitlejate vastutust; e) hea hügieenitava juhised on väärtuslik vahend toidukäitlejate aitamiseks kõikidel toiduahela tasanditel toiduhügieeni eeskirjadele vastavuse saavutamisel ja HACCP põhimõtete kohaldamisel; f) vajalik on teaduslikul riskihindamisel põhinevate ...
TSIRGULIINA KESKKOOL 11. klass Merlika Hüdsi PÄHKLID Referaat 2014 Sissejuhatus Pähklid on head vahepalad, sest on kasulikud, täidavad kõhtu, annavad energiat ning nii vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha. Vitamiinide ja mineraalide osas o...
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine...
Teeme ise jõuluvorste! http://altrapoint.com/2011/09/frank-implications-consuming-sausages/ Heli Jürimäe Kaari Kressel Maarika Lõhmussaar Ajalugu Verivorstide tegemise tava tuli Eestisse mõisatest. Juba esimeses eestikeelses rootsi keelest tõlgitud kokaraamatus (1781) on olemas verivorstide retsept, seda küll rukkijahuga. Verivorsti valmistamise eeskuju jõudis eestlasteni 19. sajandi alguses rootslaste ja lätlaste vahendusel. Tollaste ajaloolaste arvamuse kohaselt jõudis verivorst kui toit Eesti kaudu edasi ka Venemaale. http://www.arthistorynews.com/categories/Research Ajalugu 1930.aastateks olid verivorstid levinud üle Eesti, kõige rohkem tehti neid siiski Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. http//www.osta.ee Tinglikult võib verivorstide ja valgete ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
