Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sinihallitusjuust (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Toomas Gutman
Rühm 031K
Sinihallitusjuust
Referaat
Juhendaja : Kristi Tüvi
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus...........................................................................................2
Ajalugu..................................................................................................2
Valmistamine........................................................................................2
Juustu küpsetamine...............................................................................3
Legend...................................................................................................3
Roqueforti eelkäija................................................................................3
Sissejuhatus
Sinihallitusjuustud kuuluvad poolkõvade juustude hulka ja on terava maitse ja lõhnaga.
Eri maades kannavad sinihallitusjuustud erinevaid nimetusi.
Ideaalne keskkond sinihallitusjuustudele on 4-8 soojakraadi juures keldris . Sinihallitusjuustud on Rokfoor , Stilton, aga ka Dorblu, Blue Castello, Bella Monte , Montagnolo, Valio  Aura, Kvibille Ädel, Gorgonzola ja paljud teised.
Sinihallitusjuustu juurde sobivad dessertVeinid, eriti väärishallitusveinid.
Ajalugu
Maailmas on vaid üks koht, kus valmistatakse tõelist, algupärast sinihallitusjuustu, mis gurmaanide silmad särama paneb. Roqueforti juust ehk Roquefort ehk rokfoor valmis esmakordselt ühes koopas Roquefort-sur-Soulzoni lähedal 4. juunil 1070.
31. augustil 1666 sai Roqueforti juust lõppude lõpuks oma lettres de noblesse’i, aadlikirja ehk patendi , tõestades oma üllast päritolu. Nimelt andis Toulouse ’i linnas valitsev parlament välja seaduse, mille kohaselt on vaid Roquefort-sur-Soulzoni koobastest pärit juust tõeline. Seega, kõik juustud, mis olid pärit mingist muust kohast, kuulutati võltsinguks. Uudis võeti kõikides Toulouse’i linna valitsuse alla kuuluvates linnades ja asulates pühalikult vastu. See oli esimene kord Prantsusmaal, kui võeti vastu seadus, mis kaitseks toote või kauba päritolukohta ja valmistamismeetodeid. Hiljem, 1725. aastal, oli Roqueforti juust esimene juust, mis sai prestiižse AOC märgistuse (Appelation d’Origine Contrôlée) – tõlkes umbes Kaitstud Algupärasuse Tähis. AOC kaitseb ja garanteerib Prantsusmaal pea kõigi kvaliteettoodete algupärasust.
Valmistamine
Roqueforti juustu valmimise juures ei ole midagi juhuse hooleks jäetud. Juustu kontrollitakse pidevalt ja piinliku täpsusega kogu tema tootmise ja valmimise ajal.
Kõik algab pika lambavalimise protsessiga – valitakse hinnatud lambad , kes võivad olla vaid Lacaune’i tõugu. Karjused hoolitsevad nende lammaste eest väga hästi – nad toodavad väga rasvast aga õrnamaitselist piima. On vaja umbes 12 liitrit lamba toorpiima, et valmistada 2,6 kg juustu. Iga päev analüüsitakse piima, et kontrollida selle kvaliteeti. Piim kuumutatakse, siis külvatakse sinna kallid Penicillum roquefort’i eosed ning piim muutub hapupiimaks ja siis juustumassiks. Kui juust on lõigatud, kurnatud ja sool lisatud, märgistatakse juustutükid, nii et iga kell saaks teha kvaliteedikontrolli. Siis torgatakse juustu sisse umbes 40 auku, et Penicillum roquefort saaks juustu sees ühtlaselt idaneda. Seejärel laotakse juust tammeriiulitele ja ladustatakse karmi kontrolli all keldritesse. Pimedas hakkavad maître affineur’ valvsa silma all toimuma muutused; maître affineur tähendab otsetõlkes 'meister juustu kasvataja'. See mustkunstnik testib väsimatult valmivat juustu, hindab selle tihedust , kontrollib hallitusseente tihedust massis. Selle jaoks on ka juustu-tester- pulk olemas. Ja need mehed teavad väga hästi, et Roqueforti juustu tulevik on nende käes ega lase endast kedagi mööda.
Juustu küpsemine
Väga hinnatud liitlaseks juustu valmistamise protsessis on loodus. Üle kahe miljoni aasta tagasi tekkis tänu erosioonile Combalou mägi. Kui tonnide kaupa rändrahne üksteise otsa kuhjus, jäid nende vahele ja alla looduslikud käigud ja koopad. Tänu nendele avaustele, fissuuridele ja lõhedele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. Just nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides sättida keldri temperatuuri ja niiskustaset. Nii saab juust järk-järgult muutuda. Pärast seda, kui juust on võtnud juurde õrna lõhna ja sinaka värvi, peab ta veel vähemalt kolm kuud küpsema.
Legend
Legend räägib suurepärase loo noorest lambakarjusest, kes pidas oma lambaid Massif de Combalou jalamil. Ükskord oli ta parasjagu koopas puhkamas ja hakkamas sööma oma lõunaeinet – mõnus tükk rukkileiba lambajuustuga –, kui nägi möödumas veetlevat karjatüdrukut. Ta pistis ruttu oma juustuleiva koopanurka ja jooksis neiule järele, unustades oma lõuna päris ära. Noor tuulepea leidis oma leiva mõne kuu pärast. Ta märkas, et söök on kõdunenud: leib oli tõmbunud siniseks ja lambajuust oli kaetud rohekas-siniste soontega. Kuna tal oli kõht tõeliselt tühi, vajutas ta hambad olenemata juustu vängest lõhnast sinna sisse. Ja ennäe, ta leidis, et selle delikaatne maitse on väga meeldiv. Nõnda sündis Penicillium roquefort’i müstilisest alkeemiast, niiskuse ja kuivuse õrnast tasakaalust kuivanud leivatükil nagu imeväel Roqueforti juust.
Roqueforti eelkäija
Juba 3500 eKr oli Roqueforti juustu eellane väga hinnatud. Meie ajaarvamise alguses pidasid roomlased sellest pikantse mekiga maiuspalast vägagi lugu, ehkki seda ei kutsutud veel Roquefortiks. Umbes aastal 400, kui röövvõimud rüüstasid maakohti, seati Combalou mäe jalamil asuvale väikesele linnale ümber tugev kaitsevall. Alguses kutsuti seda Roca Forta (ladina keeles 'tugev kindlus ') – küla oli juba siis tuntud oma hinnatud sinaka juustu poolest. Hiljem nimetati linnake ümber"Roquefort-sur-Soulzoniks. Läbi sajandite on see juust köitnud Prantsusmaa ja Navarra suurimaid mehi: Karl Suur ehk Charlemagne, François I, Louis XIV – kõik hindasid seda, samuti suured näitlejad ja kirjanikud , nt François Rabelais .
Denis Diderot kuulutas, et Roqueforti juust on vaieldamatult parim juust Euroopas.
Brillat-Savarin, Konstitutsioonipartei liige Prantsuse Revolutsiooni ajal, suur gurmaan , ütles, et Lõuna ilma Roqueforti juustuta on nagu kaunis naine ilma silmata.
Suur Casanova ise ütles kõhklemata, et Roquefortil on jõud taastada armastust ja tuua õilmitsevasse armastusse täiskasvanulikkust. Roquefort on vaieldamatult juustude kuningas.
Kasutatud kirjandus
http://nammy.pbwiki.com/Sinihallitusjuust
http://arielu.ee/est/?news=948154&category=9
Sinihallitusjuust #1 Sinihallitusjuust #2 Sinihallitusjuust #3 Sinihallitusjuust #4 Sinihallitusjuust #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor b4ss Õppematerjali autor
Referaat sinihallitusjuustu kohta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Roqueforti juust
16
odp

Roqueforti juust

Roqueforti juust Juhendaja: Lemmi Heero Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Roqueforti juust Roqueforti juust ehk Roquefort ehk rokfoor on üks tuntumaid sinihallitusjuuste, mis pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. Euroopa Liidu seaduste kohaselt võib Roqueforti nime kanda vaid Roquefort-sur- Soulzoni lähedal Combalou mäe koobastes valminud juust, ehkki sarnast valmistusmeetodit on lubatud kasutada mujalgi. Juustust lähemalt Juust on valge, vänge, mure ja pisut niiske, ning seda läbivad eripärased rohelised hallitusesooned. Rokfoorile on iseloomulik butüülhappe lõhn ja maitse; rohelised sooned annavad sellele terava vänge meki. Maitse algab mahedalt, muutub seejärel magusaks, siis suitsuseks ning taandub lõpuks soolaseks. Rokfooril ei ole koorikut, selle pealiskiht on söödav

Toiduainete õpetus
Referaat-Juustud
20
docx

Referaat: Juustud

linnadesse. Eestis toimis analoogne süsteem. Siingi tehti juustutootmisega algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis Sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburgi. Esimese maailamsõja eeel ja järel suurenes huvi piimatöölemise vastu ka eestlastest talunike hulgas. Peagi asutati meiereid, kus lisaks võile asuti valmistama ka juustu. 19. sajandil tekkisid esimesed juustutootmise ühistud. Tavatarbija jaoks oli juust luksus, rohkem kasutati kohupiima, millest valmistati ka sõira. Sõira võib pidada Eesti oma juustutooteks, mis oli levinud eriti Kagu-Eestis ja mida seal valmistatakse tänapäevani. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990

Toidukaubandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun