Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

suurköök (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS ettevõte on turul?

Töökorraldus Suurköögis
Referaat
Sisukord:
1. Sissejuhatus lk 3
2. Suurköögi mõiste lk 4
3. Suurköögi tootmistöö planeerimine lk 5
4 Töötaja tegevuse planeerimine lk 6
5 Suurköögi Pildid lk 7
7 puhasutstööd suurköögi tootmisruumides lk 8
6 Kokkuvõtte lk 9
Sissejuhatus
Igal suurköögil on missioon ja äriidee. Ettevõtte missioon iseloomustab selle tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtutakse kliendite vajadustest , soovidest ja ootustest. Seega kirjeldab äriidee, millistele kliendirühmadele (KELLELE) ettevõtte tooted ja teenused on suunatud, MIDA ettevõte pakub ja KUIDAS toimitakse ning tooteid ja teenuseid klientideni viiakse (vt joonis 1).
Joonis 1. Suurköögi äriidee

Suurköögi mõiste


Suurköögid võivad olla toitlustusettevõtted, mis tegutsevad õppeasutustes, haiglates ja teistes meditsiiniasutustes, hooldusteenust pakkuvates ettevõtetes, hotellides ja teistes majutusasutustes, spaades, laevadel jne. Suurköögid võivad olla ka iseseisvalt toimivad ettevõtted, mis toodavad pooltooteid (näiteks lihast, köögiviljast), kulinaariatooteid (näiteks salatid , võileivad), pagaritooteid (näiteks pirukad, väikesaiad, koogid), valmistoite teistele suurköökidele või ettevõtetele (näiteks lennu- ja laevafirmadele), kauplustele ja erinevatele klientidele, samuti peoteenust pakkuv ettevõte. Suurköögid võivad kuuluda riigile, kohalikele omavalitsustele või olla eraomandis. Suurköökide toimimise eripäraks on pooltoodete ja/või toidu valmistamine suurtes kogustes . Valmistoidu tootmisel kasutatakse palju pooltooteid (liha-, köögivilja-, kastmete pooltooted jne), mis säästavad tööaega ja -jõudu ning ettevõtte muid kulusid. Teenindamine on kõige sagedamini korraldatud iseteenindusena. Olenevalt ettevõtte eripärast, milles suurköök asub, kasutatakse ka teisi teenindusviise (näiteks võidakse hotellirestoranis kasutada iseteeninduse kõrval osalist ja täisteenindust).
Suurköögi tootmistöö planeerimine
Suurköögi tootmistööö planeerimise etapid on
  • Tööplaani koostamine
  • Tööplaani täitmise jälgimine
  • Töötulemuste kontrollimine ja analüüs

Suurkögis toodetakse iga päev suuri toidukoguseid lühikese aja jooksul ning võimalikult minimaalse arvut töötajatega. Toiduainete eel- ja kuumtöötlemise aeg peab olema võimalikult lühike, et toitude kvaliteet vastaks nõuetele. See eeldab ajakasutuse väga täpset planeerimist. Juba menüü koostamisel võetakse arvesse ajaresurssi ja töömahtu, mis kulub toidupartiide valmistamiseks. Igapäevased tööd planeeritkase vastavalt menüüle. See tähendab, et tööplaani koostamise aluseks suurköögis on menüü. Peale toiduvalmistamise võetakse tööplaanis arvesse ka muid köögis vajalikke toiminguid , nagu näiteks puhastus- ja korrastustööd, nõudepesemine ning seadmete suurpuhastus ja hooldus . Suurköögis üldise tööplaani järgi planeerib. Iga meeskonnaliige vastavalt tööüleasannetele ka oma tööd ja aega. Lisaks menüüle arvestatakse tööplaani koostamisel ka inimeste töögraafikut. Eesmärgikks on koormuse ühtlane jaotumine tööpäevade ja eri töötajate vahel. Juba menüüd koostades püüeldakse selle poole, et töömahukad toidupartiid jaguneksid ühtlaselt nädalapäevadele, et nii toiduvalmistamiseks kui järgmise päeva ettemalmistuseks oleks piisavalt aega. Harvemini sooritavad töid, näiteks suurpuhastust, seadmete põhjalikku puhastamist ja muid hooldustöid planeeritakse vähem töö,ahukatele päevadele. Töö kavandamisel võetakse arvesse ka mitmesuguseid ühekordseid tööülesandeid, tellimuste täitmisi, teemapäevi, pidupäevi, koolitusi osalemisi jne. Töögraafikut koostades püütakse kindlustada vajaliku arvu töötajate kohalolek kas tööpäeva, nädala või pikema ajaperioodi lõikes. Töö tulemused ja suhted meeskonnas kannatavad, kui mäiteks ühe vahetuse töötajad on pidevalt ülekoormatud, aga teisel vahetusel pole piisavalt rakendust. Sageli kasutatakse suurköökides töötaja planeerimisel vahetustega tööd.
Töötaja tegevuse planeerimine
Töötaja tegevuse ja aja planeerimine on päeva erinevate toimingute eesmärgipärane järiestamine ning nende sobitamine teiste töötajate toimingutega. Iga töötaja planeerig oma igapäevase töö ja osaleb meeskonna liikmena suuremate tervikute, näiteks menüüde, teemapäevade, tellimusürituste teostamiseks vajaliku töö planeerimisel.
Töötaja planeerib tööt järjestuse võimaluse korral ette. Iga töötaja planeerib:
  • Mida teeb,
  • Kuidas teeb,
  • Millises järjekorras oma toiminguid teeb,
  • Kuidas sobitab korrastustööd ja muud abitegevused toiduvalmistamisega.
    Kui töötaja on tööpäeva alguses oma tööülesanded läbi mõelnud ning nende teostamine planeerinud, aitab see vältida tööde ühele ajahetkele kuhjumist. Tööd valmivad õigeaegselt ja tööaega kasutatakse efektiivselt. Suurköögis töötav kokk vaatab enne töö alustamist üle valmistavate toitude retseptid , varub endale tööks vajalikud tooraineid ja töövahendid ning palneerib toidu valmistamise. Toiduvalmistamise planeerimist ja selleks ettevalmistumist tähistatakse ka terminiga mise en place . Mis en placei käigus kontrollitakse, et menüüde olevate roogade valmistamiseks vajalikud ja sobivad töövahnedi on olemas, näiteks vajaliku noad, visplid, sobiva suurusega potid ja muud anumad vms. Samuti kontrollitakse, et vajalikud toorained on vajalikus koguses olemas. Tegevuse ajastamine on teatud toimingu või tööetapi planeerimine nii, et see saaks tehtud kasutada oleva ajaga , köögi olemasolevate võimalustega ja vajalike töötajatega. Toiduvalmistamise ajastamisel püütakse vältida valmistoidu ootele jäämist. Toidupartii peab valmima võimalikult vahetult enne väljastamist, mitte liiga vara. Vajadusel kavandatakse toiduvalmistamine etapiviisiliselt. Ettevalmistustööd planeeritakse varasemaks, kuumtöötlus vastavalt vajadusele Korrastustööd plaanitakse nii, et neid jõuaks teha toiduvalmistamisest vabadel ajaperioodidel tööpäeva jooksul. Suuremamahulised korrastustööd, näiteks põrandapesu toimugu selliselt , et see ei tekitaks köögitöös ohtlikke olukordi seoses märja põrandaga. Toimingute täpne ajastamine on eriti oluline siis, kui palneeritav töö on aja-ja töömahukas. Ajastmine on vältimatu, kui menüüsse on võteud mõni uus toit ja selle valmistamine ei ole jõudnud veel rutiiniks muutuda. Teisalt võib rutiinsete tööülesannete täitmise uuesti ajastamine säästa tööaega, hajutada tööde kuhjumist ning muuta ajakasutust eesmärgipärasemaks.
    Tööde ajastamisga on vaja teada:
  • Töö tegemiseks kuluvat, aega,
  • Töö ettevalmistuseks kuluvat aega,
  • roogade küpsemise aega.
    Korrastus- ja puhasutstööd suurköögi tootmisruumides
    Hästi korraldatud puhastustööd ja asjade korrastatus loovad aluse hügieenilise töökeskkonnale, mis omakroda on aluseks toiduohutusele. Ruumide korrasolek ja puhtus on kõigi töötajate ühisasi. Olulisim on muidugi toiduohutuse nõuete järgimine, kuid ilmselt ei meeldi kellelegi töötada korrastamata ruumides, määrdunud töövahenditega ja töörõivastega. Suurköögi tootmisruumide pinnad peavad ja sisseseade peavad olema kergesti puhastatavad ja vastupidiavast materjalist. Toitlustusettevõtte eripärad- käsitletavad toorained ja kasutatav tootmisprotsess- esitavad puhastustööde erilisi nõudmisi.
    Ettevõtte tootmisruumide, pindade ja seadmete puhastus- ja desinfitseerimisvajadus määratletakse, hinnates ruumi, pinna või seadme ebahügieenilisusest tulenevat riski.
    Puhastustööde eesmärgiks on:
    • Meeldiv ja ohutu töökeskkond,
    • Ettevõtte soodne kuvand töötajate,
    • Klientide ja koostööpartnerite silmis ,
    • Kõrvaldada ruumidest materjalid, mis on soodne elukeskkond mikroorganismidele,
    • Kõrvaldada materjalid, mis soodustavad kahjurite levikut,
    • Kõrvaldada võimalused võõrkehade toiduainetesse sattumiseks,
    • Vältida seadmete vigastamist.

    Puhastustööde tulemuslikkust mõjutavad kasutatava pesuaine omaduse, kasutava vee kvaliteet ja temperatuur, puhastamiseks kasutatud aeg ja mehaanilise puhastumise efektiivsus. Ühe teguri puudulikkus eeldab teiste tõhustamist, et tulemus oleks ootuspärane. Puuduvat tegurit teistega asendada ei saa. Ettevõttes tekkivast mustuse määrast sõltub koristusvajadus ja –tihedus, mida kirjeldatakse toitlustusettevõtte puhastusplaanis. Sobiva puhastmeetodi valik on lihtsam, kui on teada mustuse liik.
    Suurköögi pildid
    Kokkuvõtte
    Alati peab enne tööle asumist vaatama tööplaani mis toitu tuleb valmistama hakata. Suurköögis toodetakse iga päev suuri toidukoguseid lühikese aja jooksul ning võimalikult minimaalse arvut töötajatega. Kuna suurköökides valmistatakse samaaegselt erinevaid toite, tuleb planeerida ka nende valmistamiseks kasutatavaid seadmeid. Arvestama peab, et samaaegselt ei vajataks mitme toidupartii valmisatmise konkreetses tööetapis üht ja sama seadet. Kui sama seadme kasutamine mitme roa valmistamiseks on vältmiatu, siis tuleb arvestada ka selle puhastamiseks ning uuesti kasutusele võtmiseks kuluva ajaga. Seadmete kasutamisele tuleb mõelda ka juba menüü koostamisel. Puhastamise töövahnedid peavad olema asjakohased ning heas korras, need olgu vastupidavad nii pesemisele kui desinfitseerimiseks. Ainult puhastamine ei ole piisav- et pidevalt oleks ettevõttes hea hügiieenitase, tuleb puhastus- ja definfitseerimistööde tulemusi ja valitud meetoidite tõhusust regulaarselt jälgida.
    10
  • Vasakule Paremale
    suurköök #1 suurköök #2 suurköök #3 suurköök #4 suurköök #5 suurköök #6 suurköök #7 suurköök #8 suurköök #9 suurköök #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaimps Õppematerjali autor
    suurköögi mõiste.

    Sarnased õppematerjalid

    Köögitööde õige järjestus ja ajastamine
    8
    pdf

    Köögitööde õige järjestus ja ajastamine

    Köögitööde õige järjestus ja ajastamine Suurköögis toodetakse igapäevaselt suuri roakoguseid lühikese aja jooksu võimalikult väikese personaliga. Toiduainete töötlemise aeg peab olema lühike, et roogade kvaliteet vastaks sellele esitatud nõudmistele. See nõuab ajakasutuse planeerimist päevaks ja ka pikemateks ajaperioodideks (siia kuuluvad ka töögraafikud). Igapäevased tööülesanded tulenevad menüüst. Menüü koostamisel võetakse aluseks kasutada olevat aega ja seda tööd, mida vastava roa valmistamine eeldab. Ajakasutuse planeerimise võib jaotada järgmiselt: • Tööplaan – mida ja millal teha • Ülesande täitmise / tegevuse ajastamine • Igapäevane töö planeerimine • Töötaja ajakasutuse planeerimine • Seadmete kasutuse planeerimine Tööplaan • Tööplaan tuleneb menüüst ja töögraafikust. Eesmärgiks on tekkinud töökoormuse ühtlane jaotamine erinevate töötajate lõikes. Menüüd koostades püüeldakse se

    Toitlustusettevõtete töökorraldus
    Ruumide jaotus toitlustusettevõttes
    16
    pdf

    Ruumide jaotus toitlustusettevõttes

    Ruumide jaotus toitlustusettevõttes Tööpõhimõtte järgi jagatakse toitlustusettevõtete köögid järgmiselt: • Valmistusköögid ehk keskusköögid • kuumutusköögid • jaotusköögid • või eelmiste kombinatsioonid Valmistusköökides road valmistatakse ise alates toorainest. Valmistusköögis sooritatakse eeltöötlus suuremale osale toorainetele ise, või kasutatakse toiduainetetööstuses eeltöödeldud tooraineid. Valmis roog serveeritakse teenindussaalis. Seda võidakse transportida ka jaotusköökidesse või toitlustuspunktidesse. Selliselt tegutsevaid valmistuskööke nimetatakse keskusköökideks. Kuumutusköögis kasutatakse roogade valmistamiseks toiduainetetööstuses valmistatud eineid või külmutatud tooteid. Valmis toit kuumutatakse serveerimistemperatuurini. Köögis valmistatakse lisaks salateid ning kuumtöödeldakse aedvilju. Rooga serveeritakse nagu valmistusköögiski. Jaotusköökides serveeri

    Toitlustusettevõtete töökorraldus
    E-kursuse-Koristustööde planeerimine ja arendamine-materjalid
    176
    pdf

    E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid

    Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8

    Puhastusõpetus
    Asjaajamise alused
    652
    pdf

    Asjaajamise alused

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

    Analüüsimeetodid äriuuringutes
    TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA aruanne
    19
    odt

    TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA aruanne

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool II Ä KÕ Nastasja Musienko TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega. Praktikaettevõte, Treegeri Kohviku OÜ teenindab Kultuurikeskuses toimuvaid kultuurisündmusi, seminare, õppepäevi ­ eelisjärjekorras. Tavapäevael on kohvik avatud kõikidele klientidele. Kuna praktika teema on ,,Töökorralduse praktika", siis pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Kõige rohkem tähelepanu pean pöörama töökorraldusele: üldpõhimõtted ja eesmärgid, töökorraldusliku suhtlemise tas

    Töö-ja palgakorraldus
    Enesekontrolliplaan ja HACCP-referaat
    32
    docx

    Enesekontrolliplaan ja HACCP. referaat

    ,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja d

    Hügieen
    HACCP põhimõte
    56
    pdf

    HACCP põhimõte

    TOITLUSTAMISEGA TEGELEVALE ETTEVÕTTELE ENESEKONTROLLIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Käesolev juhend on mõeldud abimaterjaliks enesekontrolliplaani koostamisel ja haldamisel ning enesekontrollisüsteemi rakendamisel kohvikutes, sööklates, restoranides jt toitlustusettevõtetes (välja arvatud toitlustusettevõttes, kus käideldakse ainult sellist toitu, mida ei tule toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril nt alkohol, kuumad joogid, näksid, maiustused). Toimiv enesekontrollisüsteem on vajalik mitmel põhjusel: • Seadusest tulenev kohustus. HACCP põhist enesekontrollisüsteemi nõuab seadusandlus ja enesekontrolliplaani ja –süsteemi toimimist hindab regulaarselt järelevalveasutus • Tarbija tervis. Toimiv enesekontrollisüsteem aitab ennetada ja kõrvaldada ohtusid, mille tulemusena võivad tekkida tarbijal tervisehäireid • Majanduslik kasu. Toimiv enesekontrollisüsteem on ettevõttele kasulik ka

    Toiduhügieen
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

    Juhtimine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun