taimsete toiduainete rauast imendub ainult 5 kuni 10 %. ÜKSKI TOIDUAINE EI SISALDA KÕIKI VAJALIKKE TOIDUAINEID JA SEETÕTTU PEAB TOITUMA MITMEKÜLGSELT. Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli, teraviljahelbed; · köögivili, puuvili, marjad; · liha ja lihatooted, kala, munad; · piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. [5] 1.1Toitumise kord ja menüü koostamise nippe Toitumise kord on tervisliku toitumise üks tähelepanuvääremaid aspekte. Hea enesetunde ja normaalse kehakaalu tagamiseks tuleks kõrvuti õige ja tasakaalustatud toiduvalik ning tervisliku toiduvalmistamise viisiga pöörata tähelepanu ka toitumise korraldamisele- tuleks järgida söögikordade arvu ehk toitumise regulaarsust, samuti toitainete hulga jaotust toidukordade vahel. Toitumise regulaarsuse eeldab korrapärast söömist ehk kindlastel kellaaegadel. JÄTA MEELDE:
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu: Sotsiaalne kompetentsus: Emotsionaalne küpsus: Kognitiivsed ja keeleoskused: Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised: 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervislike toitumisharjumust
.................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü lasteaias.....................................................................................................7 2. Väärtoitumine ja erinevad haigused ning tervisehäired..........................................................9 2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine............................................................................................... 9 2.2 Alatoitumine...................................................................................................................
oleks tervislik? Mida saavad sinu vanemad teha selleks, et sinu elu oleks tervislik? • Toidu tähtsaim ülesanne on anda kehale kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid ja energiat. Tasakaalustatud segatoit Loomne osa 20- Taimne osa 70-80% 30% Toitumispüramiid • Mitmekülgsus-Süüa tuleb erinevaid toiduaineid.Nt piimatoodete hulgast tuleks valida igaks päevaks erinev toiduaine. • Tasakaalustatus-Iga päeva menüü peaks sisaldama kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid, mida laiem on valik,seda kindlamalt saab inimene kõiki toitaineid. • Mõõdukus-tToitu tuleb tarbida parajas koguses.Ole ettevaatlik selliste toitude suhtes mis sisaldavad palju • Vastavus vajadusele-Toit peaks andma vajalikus koguses energiat ning varustama organismi vajalike toitainetega.Inimeste energiavajadus on erinev , seega ei ole olemas kindlaid koguseid.Energiat tuleb
Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid jne. Polüsahhariid taimses
• erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; • põhitoit nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; • lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi; • kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. Menüü koostamine lasteasutuses Tervisliku toitumise põhimõtete koostamisel on soovitatav lähtuda 2006. a toitumis- ja toidusoovitustest (Eesti toitumis- ja toidusoovitused 2006, TAI, ETTS) ning Tervisekaitseinspektsiooni ettepanekutest. Lastele suunatud tasakaalustatud ning täisväärtusliku toitumise teabematerjali on koostanud Tervise Arengu Instituut ning see on kättesaadav veebilehtedel www.terviseinfo.ee ja www.toitumine.ee .
2. Kirjutage üles ühe päeva jooksul söödud toidud ja joogid. Analüüsige päeva jooksul söödud toite ja jooke toidupüramiidi alusel. Tehke seda SWOT- analüüsina. 3. Arvutage ühe päeva lõunasöögi toiduenergia ja põhitoitained, võttes aluseks EHRL kodulehel (www.ehrl.ee) kokk I kutseeksami lisa (Toitainete sisaldus ja toiduenergia). Analüüsige saadud tulemusi. 4. Koostage tervislik ühe päeva menüü koolis õppivale 16 aastasele noormehele/ neiule. 5. Koostage nimistu, mida peate muutma oma toitumises lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest. 6. Kohendage lõunasöögimenüü erinevate toitumisvajadustega klientidele. 20
Alkoholi tarvitamine võib põhjustada liigset kaalutõusu ( kalorirohkest alkoholisisaldusest), hüperlipideemiat ja kõrgenenud glükoosi taste (eriti segajoogid ja liköörid). Vähese kalorsusega või vähem magusaid jooke (nt. hele õlu, kuiv vein) on soovitatud tarbida koos toiduga. Eriti II tüüpi diabeediga patsientidel, kes soovivad hoida kehakaalu kontrolli all, on oluline lisada alkoholi kalorid üldisesse söömisplaani (Smeltzer jt 2010). 6. DIABEETIKU STANDARDMENÜÜD 6.1. Menüü, mis sisaldab toiduratsioonis 300 grammi süsivesikuid. Toit on valmistatud keedetult, hautatult või küpsetades. Süsivesikute sisaldust arvestatakse toiduainete rühmade annuste järgi. Menüü koostamisel valitakse igast toiduainete rühmast 1-2 toiduainet. Toitude kõrgem energeetiline väärtus saavutatakse toiduvalkude arvelt. Arvestamisel kasutatakse ka leivaühikuid. Üks leivaühik sisaldab 10-12 grammi süsivesikuid (Kiisk 2003). Toiteväärtus Valke 120 grammi (20% energiast)
Kõik kommentaarid