Mineraalained (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Kokk
Mineraalained
Referaat
Juhendaja :
Pärnu 2010
Mineraalained 3
1. Kaltsium 4
2. Fosfor 5
3. naatrium 6
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 7
Mineraalained
Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt.
Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.
Kaltsium
Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid ülesandeid. Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist.
Kaltsiumi on vaja:

struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu,

kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu,

lihaste normaalse töö tagamiseks,

vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks,

vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises,

neerude normaalseks funktsioneerimiseks,

kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks,

raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides,

südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks,

kasvamiseks.
Parimateks kaltsiumiallikateks on piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad . Eestis saavad inimesed umbes 75% kaltsiumist piimatoodetest.
Kaltsiumi päevane soovitus 800–900 mg.
Fosfor
Fosfor kuulub rakumembraanide koostisesse, ta on oluline RNA ja DNA molekulide jaoks. Tasakaalustatud segatoidu tarbimisel ei ole fosfori puudujääk võimalik. Liigtarbimine on üldjuhul mitte mürgine, kuid võib põhjustada kaltsiumi osatähtsuse langemist veres, seega peaks neid tarbima omavahel tasakaalus. Toksilisuse nähud võivad ilmneda neerutalitluse häiretega inimestel.
Fosforit on vaja:

organismi energiavahetuses osalemiseks,

aju ja kesknärvisüsteemi tööks,

hammaste ja luude moodustumiseks,

lihaste töö reguleerimiseks,

paljude ensümaatiliste protsesside kontrollil osalemiseks, B-kompleksi vitamiinide aktiveerimiseks.
Naatrium
Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes , kuid kõige enam sisaldab seda sool. Suur osa meie igapäevasest soolatarbimisest on varjatud iseloomuga . Uuringud on näidanud, et arenenud maades saadakse 12% naatriumit töötlemata toiduainetest nagu näiteks kartul ja köögiviljad. Töödeldud toiduainetest nagu näiteks leivast, konservidest, juustust ja valmistoitudest ning väljaspool kodu süües saadakse 77% naatriumi. Kodusel söögivalmistamisel ja vahetult enne sööma hakkamist lisatakse ise soolana veel 11% naatriumi.
Naatriumi on vaja:

vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks,

happe-tasakaalu säilitamisel organismis,

närviimpulsside edasikandmisel.
Liigne naatriumi sisaldus toidus on tervisele ohtlik.
Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid , soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused , oliivid, ketšup.
Kasutatud allikad

http://www.toitumine.ee

http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php