Referaat Sibulköögiviljad (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
K-10C
Kert Allikvee
Sibulköögiviljad
Referaat
Juhendaja : Elle Möller
Pärnu 2010
Sisukord:
1) Sibul
2) Murulauk
3)Küüslauk
4) Porrulauk
5) Rohulauk
6)Kasutatud kirjandus
Sibul
Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks.
Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, millest tuleneb sibula tugev maitse ja lõhn ning suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist.
Sibulat on lihtsam koorida , kui seda teha jooksva vee all või kui need kasta hetkeks külma vette.
Sibul sobib supi-, paja -, vormi- ja wok-roogadesse. Kasutatakse nii toidu- kui ka maitseainena. Toiduainena sobib sibul hästi kala-, liha- ja aedviljaroogadesse. Hautatud sibularõngad on maitsev lisand nii liha- kui ka maksakotlettidele. Sibulat võib süüa keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse.
Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel.
Murulauk
Murulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida- Siberis , Kaug-Idas, Kamtšatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline.Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnast
Murulauku kasutatakse maitsetaimena; tema lehed on sibulamaitselised. Tema lehti ja võrseid riivitakse vürtsiks kalale , kartulitele või supile. Sellepärast kasvatatakse seda sageli aedades ja müüakse köögiviljapoodides.
Murulaugul on väävlisisalduse tõttu putukaid tõrjuv mõju, mida aiakahjurite tõrjeks kasutatakse. See aitab ka hallituse ja jahukaste vastu. Kuid mesilasi tõmbab ta ligi. Murulauku saab kasutada meditsiinis. Tema mõju on samasugune kui küüslaugul, ainult nõrgem, sellepärast harilikult murulauku meditsiinilisel eesmärgil ei tarvitata. Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit. Väävel ei ole tervisele hea, aga kuna murulauku ei kasutata kunagi põhiroana, vaid ainult lisandina, siis üldjuhul ei söö inimesed murulauku liiga palju.
Küüslauk
Küüslauk on 20-60 cm kõrguseks kasvav lauk , väidetavalt Indiast pärit. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas. Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused . Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid , ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro - ja makroelementidele ( kaalium , kaltsium, magneesium , raud, vask, mangaan, seleen , jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum . Peale selle sisaldab küüslauk fütosteriine, kuni 10% mitmesuguseid vitamiine (C-vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%).
Sisaldab kuni 8% valke.Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks – 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat
Ravimtaimena on küüslauk juba ammu tuntud.Küüslauk on Kagu-Aasiast ja India põhjaosast pärit taim. Ta on üks vanemaid kultuurtaimi , keda on kasvatatud enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on peamised küüslaugu kasvatajad Hiina, Lõuna-Korea, India, Hispaania ja USA. Küüslaugu sibul koosneb paljudest osasibulatest, mida ümbritsevad kuivanud muundunud lehed – sibulasoomused. Kui varrelehed hakkavad kolletuma, on õige aeg saagikoristuseks. Küüslauku sobib tarvitada nii värskelt kui ka kuivatatuna. Saadaval on küüslauk ka helvestena ja pulbriks jahvatatuna. Tuntakse enam kui 30 küüslaugusorti, mis erinevad üksteisest peamiselt sibula värvi poolest. Paljundada saab küüslauku nii osasibulate kui ka õisikus arenevate sigisibulatega. Rikkalikult on küüslaugus seleeni. Küüslauk on kibeda veidi põletava maitsega.
Küüslauk on üks universaalne maitseaine, mida kasutatakse kõikides teravamaitselistes toitudes. Küüslauku kasutatakse laialdaselt maitseainena ja paljude haiguste ravimiseks. Kasutatakse seedeorganite tegevuse soodustamiseks, vereõhu alandamiseks ja veresoonte lubjastumise vastu. Säilitatakse kuivas ja pimedas . Marineeritult. Toatemperatuuril saab küüslauku säilitada mitme kuu jooksul.
Porrulauk
Porrulauku kasutasid toiduks juba muistsed egiptlased ja kreeklased . Porrulaugu eriti väärtuslik ja maitsev osa on lehetuppedest moodustuv õrnakoeline vars koos selle sibulaga. Tarvitatakse ka noori rohelisi lehti.
Porrulauk ei ole eriti vitamiinirikas, kuid sisaldab rohkesti kõiki vajalikke mineraalaineid. Porrulauk (A. porrum) on tõenäoliselt Vahemeremaade idaosast pärit kultuurtaim . Külmaõrnuse tõttu kasvatatakse teda tavaliselt üheaastasena, Lääne-Euroopas aga ka kaheaastasena. Tal on pikad silinderjad sibulad ja söödavad mahlased lehe alumised osad.  Toiduks tarvitatakse porrulaugu mahlakat mahedamaitselist lehetuppedest moodustunud ebavart. Huvitav on porrulaugu omadus mitte moodustada külgsibulaid. Valkjad või roosakad õied on aga suures kerajas õisikus, mida saab kuivatada ning toredates talvistes taimeseadetes tarvitada. Porrulaugu vesileotisega aknaid pestes peletame eemale tuppatikkuvad kärbsed, kes seda lõhna ei talu. Mõnel pool lisatakse aga peenestatud porrulaugu seemneid isegi hambapastale. Porrulaugusordid on ´ Newton ’, ‘Primera´, ´ Autumn Mammoth`, ´Giant Winter´, ´Landina´, ´Musselburgh` jt.
Porrulauku kasutatakse peamiselt maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Porrulaugul eemalda määrdunud ja rebenenud lehed, lõika ära rohelise lehed kuni helerohelise osani . Rohelisi lehti kasutatakse hautatud toitudes. Porrulauku kasutatakse tervelt või tükeldatult vastavalt toidule.
Porrulauku võib säilitada talvel avamaal ja kevadel kasutada kui värsket köögivilja. Võib ka talvel keldris niiskesse liiva istutatult. Külmikus saab porrulaukku säilitada 2 nädalat. Pesemata porrulauku võib pimedas niiskes keldris hoida 1-3 kuud. Sügavkülmikus säilib hea maitse 3 kuu jooksul.
Rohulauk
Rohulauk on liilialiste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Rohulauk on pärismaine Euraasia parasvöötmes. Ta on laukudest kõige tavalisem , eelistab kuiva pinnast. Eestis on ta sage.
Nagu kõikidel laukudel, on ka rohulaugu kõigil osadel iseloomulik tugev sibulalõhn ja "küüslaugumaitse". Üheks tähtsaks lõhna ja maitset tekitavaks aineks neis taimedes on väävel. Seesama vedelik, mis teeb laukude perekonna nii hästi äratuntavaks, on ammustest aegadest olnud kasutusel ka meditsiinis kui baktereid hävitav vahend. Kogu taim sisaldab teravalõhnalist väävlisisaldusega eeterlikku õli, fütontsiide ja vitamiine, eriti vitamiini C. Taim on väärtuslik kevadise vitamiinivaeguse korvamiseks.
Kuidas rohulauku teistest laukudest eristada? Kõigepealt on tal iseloomulikult kitsad “sibulalehed”, mis ülemises osas on selge nurgelise vihmaveerenni kujuga. Erinevalt teistest laukudest on rohulaugu õisiku alusel kaks pikka ja kaua püsivat kandelehte. Rohulauk paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt tütarsibulatega ja õisikus tekkivate sigisibulatega.
Kasutatud kirjandus
http://www.nami-nami.ee/componentshow.php?act=edit&pID=176
http://et.wikipedia.org/wiki/Sibul
http://et.wikipedia.org/wiki/Murulauk
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=287
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC%C3%BCslauk
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=288
http://et.wikipedia.org/wiki/Rohulaukhttp://bio.edu.ee/taimed/oistaim/rohulauk.ht m