MINERAALAINED (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
K-09
Aleksei Pogrebnoi
MINERAALAINED
Referaat
Juhendaja :Elle Möller
Pärnu 2009
Sisukord
Sissejuhatus.........................................................................................................3
Kaalium ………………………………………………………………………...4
Naatrium ……………………………………………………………………….4-5
Jood …………………………………………………………………………….5
Kokkuvõte……………………………………………………………………..6
Kasutatud Allikad…………………………………………………………….7
Sissejuhatus
Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.Inimesed saavad mineraalaineid toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, sest elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on.
K
(Kaalium)
Kaaliumi on vaja:
• vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks ,
• osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks,
• lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks,
• hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides,
• neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks,
• naha tervisele.
Kaaliumivajadus suureneb:
• oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral,
• rohke higistamise korral,
• diureetikumide kasutamisel,
• kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud:
 - ülemäärasest naatriumi,
 - kohvi,
 - suhkru ja/või,
 - alkoholi tarbimisest ja
 - madalast veresuhkru tasemest.
 
Kaaliumi puudujääk võib kujuneda:
• seedetrakti haiguste põdemisel,
• suhkurtõve puhul,
• kestval ühekülgsel toitumisel ja
• pideva stressi korral.
Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad .
Kaaliumi päevane soovitus on 3100 -3500mg, 3300 mg kaaliumi sisaldub näiteks:
* 270 g kuivatatud virsikutes,
* 350 g läätsedes,
* 450 g mandlites,
* 500 g rosinates,
* 660 g keedetud kartulites,
* 1,4 kg banaanides.
Na
(Naatrium)
Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes , kuid kõige enam sisaldab seda sool. Suur osa meie igapäevasest soolatarbimisest on varjatud iseloomuga. Uuringud on näidanud, et arenenud maades saadakse 12% naatriumit töötlemata toiduainetest nagu näiteks kartul ja köögiviljad. Töödeldud toiduainetest nagu näiteks leivast, konservidest, juustust ja valmistoitudest ning väljaspool kodu süües saadakse 77% naatriumi. Kodusel söögivalmistamisel ja vahetult enne sööma hakkamist lisatakse ise soolana veel 11% naatriumi.
Naatriumi on vaja:
• vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks,
• happe-tasakaalu säilitamisel organismis,
• närviimpulsside edasikandmisel.
Liigne naatriumi sisaldus toidus on tervisele ohtlik.
 
Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada:
• naha ja limaskestade kuivamist,
• vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga,
• janu, mille tõttu suurenenud vedelikutarbimine suurendab tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega ,
• kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida,
• ühekordne suurem naatriumikogus võib imikutel põhjustada surma kuna nende veel täielikult väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi,
• pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol , diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi.
Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool , puljongipulber, valmistoidud, konservid , soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused , oliivid, ketšup
I
(Jood)
Joodi on vaja:
• kilpnäärme hormoonide – türoksiini ja trijodotüroniini – koostises ja seega kilpnäärme normaalseks talitluseks, millest omakorda sõltub:
 - väikelaste kasv ja vaimne areng,
 - organismi metabolismi kiirus,
 - juuste, küünte ja naha seisund,
• energia tootmise reguleerimiseks organismis,
• ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva,
• normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks,
• hammastele.
Maailmas on umbes miljard inimest, kes kannatavad joodi puuduse all. Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju.
Parimateks joodi allikateks  on merekala, mereannid , tursamaks ja jodeeritud sool.
Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks:
* 1 g vetikas Spirulina,
* 7 g jodeeritud soolas ,
* 150 g tursas või suitsulõhes,
* 100 g kamajahus ,
* 160 g juustus .
Kokkuvõte
Antud töös on tehtud ülevaade kolmest mineraalained. Jood abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel. Vaegus tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Kaalium vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks. Teeb koostööd naatriumiga organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks.
Naatrium tähtis element veres, mis koos kaaliumiga reguleerib organismi veetasakaalu.
Kasutatud Allikad
Internet
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10787 (15,02,2010)
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10812 (15,02,2010)
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10594 (15,02,2010)
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10808 (15,02,2010)
7