Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele
Tsink Mis on tsink? Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink kergesti vormitav. Üle 210 °C kuumutatuna muutub metall rabedaks ning vormimisel pulbristub kergesti. Magnetilisi omadusi tsingil pole. Tsingi rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tsingist on vermitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses Tsinki kasutatakse anoodina patareides Tsinkkloriidi kasutatakse deodorandina ning isegi puidu säilitusvahendina Tsinksulfiidi kasutatakse luminestsentsi värvainena kellaosutitel ja muudel esemetel, mis pimedas helendavad Tsink sisaldub enamustes vitamiinides. Arvatakse, et sellel on antiok
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID.....
Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende vajadus organ
Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne. Varud rasvkoes. Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. Mineraalained: Mineraalained. milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, millistes toiduainetes leidub, millises koguses (suurusjärk) organismis leidub ja milline on päevane vajadus toiduga (suurusjärk): 1. Raud- hapniku ringikandja Milleks vajame? Hapnikku ringitransportiva hemoglobiini sünteesiks ja vereloomeks Hapnikutagavara loomiseks lihastes müoglobiini koostises Rakkude hingamise tagmiseks kannab hemoglobiini koostises hapniku rakkudesse
Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tähis Nimetus(ed Vajadus Biofunktsioonid, sh roll Millistes ) ööpäeva biokeemias toiduainetes s esineb. A maks, A-vitamiin 700– ✔ nägemisprotsessiks piimatooted 900 µg ✔ paljude organismi rakkude (juust, või), kasvuks ja arenguks muna. ✔ limaskestade normaalseks Karotenoide arenguks (siit tuleneb tema leidub enim oluline kaitse kollastes ja infektsioonide vastu) oranžides, aga ✔ antioksüdantsek
Füüsikalised, taimsed ja keemilised taastumisvahendid Füüsikalised taastumisvahendid Saun Miks peaks sauna minema? Inimese puhastumine vaimselt ja füüsiliselt Hea neerudele Vererõhu alandamine Üleväsimuse haigusnähtude leevendumine Soodustatud haavade paranemine Naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevuste tugevdamine Kehakaalu vähendamine higistamise tõttu Närvilisuse, stressi, pinge ja kurbuse leevendumine Kroonilise bronhiidi leevendumine Peale sauna keha värske ja enesetunne energiline Sauna ei tohiks minna: Ohtlike akuutsete haiguse faasides Pahaloomuliste kasvajate korral Menstruatsiooni korral Raseduse ajal Ei tasu liialdada, kui on üle 100 kraadi Aurusaunas südame raske koormus, raske hingata Saunade tüübid: Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun Soome saun Rooma saun Vene saun ehk leilisaun Iiri
Kõik kommentaarid