Veneto maakond (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Itaalia referaat geograafia

Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigi haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks.  Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pug Bari 19 358 4 090 577 lia) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6

Geograafia

12

ppt

Itaalia

ITAALIA Nevo Tamm Aap-13  Itaaliast ·Pealinn: Rooma ·Rahvastik: 58,1 milj elanikku ·Usk: Rooma katoliku ·Keeled: itaalia, piirialadel ka saksa ja prantsuse ·Kliima: peamiselt vahemereline, põhjas alpikliima, lõunas kuum kuiv suvi ·Rahaühik: euro ·Viisa: Eesti passiga viisavaba kuni 90 päeva, saab reisida nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID- kaardi) alusel.  Itaaliast · Itaalia kuulub maailma viie kõige enam külastatava turismimaa hulka ­ aastas külastab seda imelist riiki enam kui 40 miljonit välisturisti. · On palju võimalusi aktiivseks puhkamiseks (mäesuusatamine, mägijalgrattasõit, purjetamine, kalapüük jne.) · Itaalia pealinn Rooma on aga kogu turistide üks lemmiklinnu kogu maailmas ­ aastas külastab seda ,,igavest linna" peaaegu 10 miljonit välisturisti.  Populaarsemad sihtkohad · Amalfi rannik · Veneetsia · Pisa · Sardiinia · Milano · Rooma ·

Geograafia

30

docx

Itaalia referaat geograafia

Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigi haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks.  Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pugli Bari 19 358 4 090 577 a) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5

Geograafia

14

doc

Itaalia referaat

a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus Haldusjaotus: 20 maakonda 1.1 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond 2. Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Asub

Geograafia

20

docx

Itaalia referaat.

referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. 1.Abruzzo maakond 2.Apuulia maakond (Puglia) 3.Basilicata maakond 4.Calabria maakond 5.Campania maakond 6.Emilia Romagna maakond 7.Friuli-Venezia Giulia maakond 8.Lazio maakond 9.Liguuria maakond 10.Lombardia maakond 11.Marche maakond 12.Molise maakond 13.Piemonte maakond 14.Sardiinia maakond (Sardegna) 15.Sitsiilia maakond (Sicilia) 16.Toscana maakond 17.Trentino-Alto Adige maakond 18.Umbria maakond 19.Valle d'Aosta maakond 20.Veneto maakond Religioon 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks

Geograafia

38

docx

Itaalia

Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks (vt Joonis 2) Abruzzo maakond Joonis 2. Itaalia maakonnad Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond

Geograafia

27

doc

Itaalia

Sloveenia vahepeale(112 in./km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km 2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke hõlmavas Campanias (Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Tihedamini ja hõredamini asutatud piirkonnad: Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 ­

Geograafia

28

doc

Itaalia

/km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke 13 hõlmavas Campanias (Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). 4.3 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiid Vanus Inimeste arv 0-15 13, 9 % (mehi 4,166,213 /naisi 3,919,288) 15-65 66, 7 % (mehi 19,554,416 / naisi 19,174,629) 65- . . . 19, 4 % (mehi 4,698,441 / naisi 6,590,046) 14 2006

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)