Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liha, hakkliha ja kala. (pooltooted nendest) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on värske kala tunnused?
  • Milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel?
  • Kuidas eemaldatatakse kalade sisikond?
  • Kuidas fileeritakse kalu?
  • Millised on võimalused kalade marineerimiseks?
  • Mis on graavimine ja kuidas seda tehakse?
  • Millised on viisid kalade keetmiseks?
  • Millised on kalade praadimise võimalused?
  • Kuidas neid valmistatakse?
  • Milliseid pooltooteid valmistatakse kalahakkmassist?
Pooltoode
Lihaliik
/Jaotustükk

Suure-
tükiline-
Portsjon-
tükiline
Väikese-
tükiline

Paneeritud
või paneerimata

Pooltoode/
tükelduskuju
Portsjon-
suurus

Kuum-
töötlus

lisandid
Rostbiif
Veiseliha
välisfilee,
sisefilee ,
reietükid,
sisemine lihaskimp
Sisefilee tervelt,
välisfilee 1-2 kg tükkidena,
seotakse
Portsjoneeritakse 1-1,5 cm paksusteks viiludeks,
2-3 viilu portsjonis,
3 valmidusastet
Praetakse väheses rasvas ümberringi
Praetud liharoogadele sobivad lisandid.
Antrekoot
Veiseliha välisfilee
portsjontükiline
1,5-2 cm paksuses viilud
150-180g
Praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt või grillitakse, maitsestatakse
Praetud liharoogadele sobivad lisandid
Biifsteek
Veiseliha välisfilee
portsjontükiline
1,5-2 cm paksuses viilud
150-180 g
Praetakse kiiresti väheses rasvas või grillitakse
Härjasilm, praetud sibul ,praetud liharoogade lisandid
Romsteek
Veise välisfilee
portsjontükiline
paneeritud
2 cm paksuses viilud,
150-180g
Praetakse väheses rasvas
Külmad võid, praetud liharoogade lisandid
Chateaus-
Briand

Veiseliha sisefilee
portsjontükiline
Üks paks viil või 2 õhemat teineteisega ühendatud viilu
300-400 g(2portsjonit)
Praetakse, maitsestatakse
Petersellvõi
Filet mignon
Veise sisefilee peenem osa
portsjontükiline
2 cm paksuses viilud, portsjonis 2
150 g
Praetakse kiiresti väheses rasvas mõlemalt poolt, paitsestatakse, grillitakse
Pariisikartulid, krutoonid, praetud liharoogade lisandid
Lihavardad
Veisefilee, vasikafilee, seafilee, lambafilee, maks, neerud, vorstitooted, singid, peekon
Väiksetükiline
kuubikud
Kokku 150 g
Praetakse väheses rasvas v fritüüris(eelnevalt taignasse kastetud)v grillitakse
Sibul, tomatid , paprika , oliivid , hapukurgid, puuviljad, koos lihaga vardas , maitsevõid, sõmer riis
Tourne-dos
Veisefilee sisefilee peenemast osast
portsjontükiline
Viilud 5-6 cm
170 g
Praetakse väheses rasvas, grillitakse
Praetud liharoogade lisandid, võiga kuldpruuniks praetud krutoonid
Naturaalne kotlet
Sealiha , lambaliha, vasikaliha paks seljatükk
portsjontükk
Väikese roidetükiga viilud
Mass kokku 150 g
Praetakse väheses rasvas, grillitakse
Praetud liharoogade lisandid, kuumad võid
Paneeritud
kotlet

Sealiha paks seljatükk
portsjontükk
paneeritud
Väikese roidetükiga viilud
150 g
Praetakse väheses rasvas
Kuumad võid, praetud liharoogade lisandid, kuumad võid
šnitsel
Sealiha, vasikaliha reietükk
portsjontük
paneeritud
0.5-1 cm viilud
150g
Praetakse väheses rasvas
Praetud liharoogade lisandid
Eskalopp
Sealiha, vasikaliha kintsutükk
portsjontükk
paneeritud
1-1,5 cm paksused viilud
150 g
Praetakse väheses rasvas või grillitakse, maitsestatakse
Praetud liharoogade lisandid
šašlõkk
Lambaliha reietükk, seljatükk
väiksetükiline
30-40 g kuubikud
Grillitakse
marineeritud
Kiievi kotlet
kanaliha
portsjontükiline
paneeritud
150 g
Praetakse fritüüris
Liharoogade lisandid
Linnupraad
Kõikide kodulindude liha
Terved linnud , täidetult v täitmata
200-400 g
Küps. Nagu suuri praade
Hakkliharoad
Lisandid: Keedetud või praetud kartulid , püreed, pudrud ; keedetud ja hautatud köögiviljad; sõmerad pudrud; keedetud makaronitooted; praetud seened; praeleemed; heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed ; kuumad võid; marineeritud salatid ; toorsalatid;
Pooltoode
Hakkmass
Kuju, suurus, mass
Kuumtöötlus
Lisandid
Hakkbiifsteek
Naturaalne hakkmass
Ümmargune, 1,5 cm paksune, massiga 140-150 g, portsjonis 1
praetakse vähjeses rasvas mõlemalt poolt.
Praetud härjasilm, praetud sibulad , hakkliharoogade lisandid
Hakkliharull
Nat hakkmass
Ovaalsed, 8 cm pikkused, portsjonis 1-2 tk, täidetud singi , ploomide, seente v köögiviljadega, sõmera riisiga
Praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt
Hakkliharoogade lisandid
Hakkšnitsel
Nat hakkmass
Ovaalne, 1-1,5 cm paksune, massiga 120g, portsjonis 1, paneeritud
Praetakse väheses rasvas v küpsetatakse ahjus 250oC juures 10 min
Hakkliharoogade lisandid
Hakk -kotletid
Lihthakkmass
Ovaalsed, 2-3 tk portsjonis, massiga kokku 150 g
Praetakse väheses rasvas, keedetakse v hautatakse v küps. Praeahjus 250 kraadi juures 10 min.
Hakkliharoogade lisandid
Hakkrulaad ehk pikkpoiss
lihthakkmass
Suured pätsid, täitmata v täidetud peekoni, tomtatite, singi, juustu, õunte, ploomide, köögiviljade, ananassiga
Küps 225 kraadi juures 40-50 min, portsjonis 2-3 lõiku
Hakkliharoogade lisandid
Lihapallid
knellmassist
Ümmarguses 5-6 cm läbimõõduga, portsjonis 3-4 tk, paneeritud v paneerimata
Praetakse väheses rasvas v fritüüris v küps praeahjus
Hakkliharoogade lisandid
Frikadellid
knellmass
2-3 cm läbimõõduga pallid , 15 g
keedetakse
supidesse
Lihaterriinid
lihthakkmass
Asetatakse vormi
Küpsetatakse ahjus vesivannil kaanega v fooliumiga kaetult
Hakkliharoogade lisandid
Lihatimbal
lihthakkmass
Liha pannakse väikestesse vormidesse
Keedetakse praeahjus vesivannil
Hakkliharoogade lisandid
Kala ja meresaadused
1.Millised on värske kala tunnused? Kala lõhn on värske, kala on terve ning muljumata, kala lõpused on helepunased. Kala nahk on läikiv ja limane. Kala silmad selged ja punnis.
2. milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel? Kalariiv , Kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel .
3. Kuidas eemaldatatakse kalade sisikond? Võib eemaldada kõhu avamise , selja avamise või peaavause kaudu. Kõhu avamine: Alustatakse pärakust ja liigutakse pea poole. Tuleb jälgida, et sapipõie ja soolte sisemus ei määriks kala söödavad osa. Maks ja niisk tuleb välja võtta ja alles seejärel ülejäänud osa sisikonnast koos ujupõiega. Väikese lusika v harjaga eemaldatakse „tume kile“ selgroo juurest. Pese kõhuõõs kergelt harjates jooksva külma vee all.
4.Kuidas fileeritakse kalu? Filleritava kala sisikond peab olema eelnevalt puhastataud! Fileeritud kala on ilma rooguteta ja teda on mugav kasutada erinevate roogade valmistamiseks. Suurde kalade fileerimiseks kasutatakse kääre ja teravat fileerimisnuga. Terava noaga tehakse vertikaalne viltulõige rinnauime tagant kuni selgrooni. Edasi liigutakse noaga ühtalse lõikega horisontaalselt piki selgroogu saba poole ja eemaldatakse pealmine filee .
5.Millised on võimalused kalade marineerimiseks? Võib marineeriga tooreid kalu kui ka juba kuumtöödeldud kalu. Marinaadiks sobib nt äädikamarinaad(rollmops). Kala võib ka enne taignasse panemist marineerida. Kui marineerida kuumtöödeldud kala, siis tuleb ka marinaad enne seda keeta , kuid marinaad kallatakse alati jahutatult!
6.Mis on graavimine ja kuidas seda tehakse? Ehk toorsoolamine. Puhastataud ja kuivatataud kalafileed maitsestatakse soola, suhkru ja värske tilliga, fileed asetatakse kahekaupa nahata pooleed vastastikku fooliumissed v toidkilesse mähituna 1-3 ööpäevaks vajutise alla seisma. Valmis kalast lõigatakse õhukesi viile, mida serveeritakse suupistena, võileivakattena,külmlaual.
7.Nimeta kalade maitsestamiseks sobivaid maitseaineid(10). Sool pipar , sidrunipipar, till , petersell, sidrunimahl , sinep, tomatipüree, sibulad, mädarõigas, loorber, sinepiseemned.
8.Millised on viisid kalade keetmiseks? Keeta võib kõiki kalu. Keedetakse tervetena(roogitutena), fileedena või portsjontükkidena. Suuri kalu tükeldatakse. Tervena keetes ei ole kala vaja eelnevalt soomustada, kuna soomused aitavad paremini kala maitseomadusi säilitada. Soomus eemaldatakse vajadusel juba valminud kalalt.
Kalu võib keeta: Väheses vees 90-97 kraadi juures; Jahtuvas vees; Ahjus omas mahlas või väheses vedelikus ; aurus(aurukapis); Mikrolaineahjus .
9. Nimeta keedetud kaladele sobivaid lisandeid. Keedetud kartulid(maitseürtidega nt tilli või peterselliga), kartulipuder , kartulipüree, sõmer riis, köögiviljad, heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed, kooreta keedetud munad, munahüübed jne.
10. Millised on kalade praadimise võimalused? ’kalu võib praadida rasvas nii paneeritult kui naturaalselt. Fritüüris. Räimi võib praadida pihvidena. Võib küpsetada ka praeahjus. Kalu võib ka grillida.
11. Nimeta praetud kalale sobivaid lisandeid. Külmad võid, hollandi kastmed, heledal ja valgel põhikastmel valm kastmed. Keedetud, hautatud, praetud köögiviljad. Praetud seened. Keedetud ja küpsetatud kartulid. Kartulipüreed. Toorsalatit. Munad.
12. Nimeta kalast valmistatavaid hakkmasse ja kuidas neid valmistatakse? Harilik hakkmass, kasutatakse vähe peenluid sisaldavaid kalu. Nahata kalafileed aetakse läbi hakkmasina koos piimas, vees vüi koores leotatud saiaga . Massile lisatakse munad, sulatatud rasvaine ja maitseained ning segatakse hästi läbi.Knellmass- nahata kalafilee aetakse 2 korda läbi hakkmasina ja asetatakse külmusse jahtuma( rasvad muutuvad tahkemaks) Segatakse munavalged, rõõsk koor ja maitseained ning mass klopitakse vahtu.
13. Milliseid pooltooteid valmistatakse kalahakkmassist? Kalakotletid, kalafrikadellid, kalapallid, kalapikkpoisid, kalarullid
15. Nimeta 5 eestimaist kala: Räim, silk , ahven, Forell , Latikas
14. Kuidas kalu suitsutatakse. Suitsutatakse kas külmas või kuumas suitsus. Aeg sõltub kala liigist ja võib olla mõnest minutist kuni mõne päevani. Kalad soolatakse ja lastakse tund aega seista. Peale seda kuivatatakse ja määritakse õliga. Kalu võib ka täita nt rabarberiga.
16. Nimeta 3 suurt ja 3 väikest kala: 3 suurt: Forell, ahven, Lõhe. 3 väikes: silk, lest , räim
17. Nimeta 10 meresaadust ja iseloomusta neid mõne lausega, lisa 1-2 rooga igaühest: Krevetid(juustu- krevetiomlett, jaapani krevetiwok), Krabid (krabisalat), Teod(viinamäeteod aura-koorekastmes), trepang(trepangiga pitsa), meduus (tsillimarinaadis meduus)karbid (Siidriga aurutatud rannakarbid), hai(suitsetatud hailiha) kalmaarid (kalmaarišnitsel), austridRöstitud austrid ), vaal( vaala salaami)
Liha-hakkliha ja kala- pooltooted nendest #1 Liha-hakkliha ja kala- pooltooted nendest #2 Liha-hakkliha ja kala- pooltooted nendest #3 Liha-hakkliha ja kala- pooltooted nendest #4 Liha-hakkliha ja kala- pooltooted nendest #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kethelin Preis Õppematerjali autor
Tabelid lihatoodete ja hakkliha pooltoodete kohta. Lisaks erinevad küsimused ja vastused kalatoodete kohta.

Sarnased õppematerjalid

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused 2
23
doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3. Veeaurus keedetakse- toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. 4. Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. 5. Vesivannil- keedetaskse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad(nt munahüüe, piimakreeme jne) 6. Rõhu all- eraldi nõud ja ei lase aru välja. 7. Kupatamine- rohkes vees, eesmärk soolase, kibeda, hapu maitse vähendamine ja mürkide eemaldamine. 8

Kokandus
Toiduvalmistamise alused
31
docx

Toiduvalmistamise alused

TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine

Toitlustus
Koka kutseeksami küsimused ja vastused
33
docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine ­ keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid,

Kokandus
Koka eksamiküsimused vastustega
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

· Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad, jpm Taimetoitlus Range taimetoitlus Ei sööda üldse loomseid produkte, ka mitte muna, piima ega piimasaadusi. Toiduks on teraviljasaadused, puu- ja aedvili, kaunviljad, soja, pähklid ja seemned. Ovo-laktovegetariaadid Ei söö liha, kuid toidus on munad ja piim ning piimasaadused ja taimeõli. Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi. Semivegetaarne e. osaline taimetoitlus Ei sööda punast liha, süüakse kanaliha ja kala. Diabeet e. suhkruhaigus Diabeet on erinevatel põhjustel tekkiv energiavahetushäire. Vere suhkrusisaldus püsib pikka aega kõrge ja esinevad häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses.

Kokandus
ARVESTUS- toiduvalmistamine
9
docx

ARVESTUS- toiduvalmistamine

See aitab ka säilitada suppide selget läbipaistvat leent. Kasutatakse põhiliselt suppide valmistamisel. Paneerimine- pooltoote ümbritsemine jahu, muna ja jahu, riivsaia või mõne muu toiduainega, et toiduaine jääks mahlasem ja välimus oleks kena. Selitamine- võte, mille abil vabastatakse vedelikus heljum (nt. vein, või) Moorimine- rasvas pruunistamine ja kaane all väheses keevas vedelikus küpsetamine. Keetmise ja praadimise vaheastmega - eelnevalt pruunistatud liha hautamisega. Krepid- õhukesed pannkoogid 2. milliseid maitseid tunneme toidus 1. Kibe 2. Magus 3. Hapu 4. Soolane 3. mis annavad maitseained toidule (vähemalt 4 valikut) 1. Isuäratava lõhna 2. Isuäratava maitse 3. Parandavad toidu välimust 4. Parandavad toidu säilivust 4. kuidas säilitatakse maitseaineid? Maitseaineid hoitakse jahedas, kuivas kapis. Suurimad vaenlased maitseainetele on valgus, soojus, õhuhapnik ja niiskus. 5

toiduainete sensoorse hindamise alused
Pooltoodete tabel
10
doc

Pooltoodete tabel

Suuretükiline Sealiha, Vasardatakse, Küpsetatud 2-3 lõiku portsjonis välisfilee, maitsestatakse, küljetükk lisatakse täidis, keeratakse rulli ja seotakse Suuretükiline Pikitud liha Veiseliha, sise-, ja 1,5 kg suurused Hautatud 2-3 lõiku portsjonis välis- ja tükid Hautatud ristluutükk Suuretükiline liharoogade lisandid Pikitakse ribadeks lõigatud toiduainetega(nt

Toiduainete õpetus
Koka 2-kursuse eksamiküsimused vastustega
4
doc

Koka 2. kursuse eksamiküsimused vastustega.

1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on ­ Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral.

Kokk
Liharoad konspekt
7
docx

Liharoad konspekt

vutid 6. nutriad Ulukid: Metslinnud: 1. põdrad 1. tedred 2. metskitsed 2. metsised 3. metssead 3. põldpüüd 4. karud 4. pardid 5. jänesed 5. faasanid Marineeritakse kõiki lihasid, kindlasti tuleb marineerida küüliku- ja ulukite liha, samuti metslindude liha. Marinaadivedelikuks kasutatakse: 1. veini ­ punast, valget, portveini, madeirat 2. äädikat ­ veini, marja- ja lauaäädikas, õlu 3. sidrunimahla ja teisi hapusid mahlu lisandiks konjakit, sojakastet, vürtsikastet Marinaadide maitsestamiseks kasutatakse: 1. kõiki pipraid, ka 2. nelki 3. kadakamarju maitsepipraid 4. ingverit 5. sibulat 6. porrusibulat 7

Kokandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun