Ohutus köögis (0)

Kuidas kasutada pliiti ?

• Ärge puutuge sisselülitatud pliidiplaati! Võite ennast kõrvetada ka
  

potte või panne pliidilt maha tõmmates.

• Lülitage pliidiplaadi keedutsoonid sisse alles siis, kui olete poti
  

pliidile asetanud.

• Jääksoojuse indikaator süttib põlema, et anda märku keedutsooni
  

kasutamisest või sellest, et pliidiplaat on pärast väljalülitamist
ikka veel kuum.

• Ära kasuta pliidiplaati töölauana.
  
• Toiduvalmistamisel ei tohi pliidiplaati jätta valveta.
  
• Pliidiplaadi kuumale pinnale ei tohi sattuda suhkrut (ei tahket ega
  

vedelat ). Pliidile pudenenud suhkur tuleb eemaldada kaabitsaga
ajal, mil pliit on veel kuum ja enne, kui jäänused on hangunud.

• Kaitske käsi!
  
• Pliidiplaadi kriimustamise vältimiseks kasuta ainult lameda põhjaga
  

potte ja panne, millel ei ole teravaid servi.

• Vältige esemete kukkumist pliidiplaadile. Näiteks soolatopsi
  

kukkumine pliidiplaadile võib põhjustada mõrade või pragude
teket.
Kuidas kasutada ahju?

• Ahju tuleb pidevalt hoida puhtana! Ahju jäänud rasv või muud
  

toiduained võivad põhjustada tulekahju.

• Ettevaatust ! Ahju juurdepääsetavad osad võivad töö käigus
  

kuumeneda.

• Veenduge, et ahju mittekasutamisel oleksid kõik juhtnupud
  

väljalülitatud olekus (OFF)

• Kui seadmetega tekib mingi rike, eemaldage seade elektrivõrgust!
  
• Alati asetage rasva kogumisalus oma kohale, et kokku koguda
  

grillimisel või lihaküpsetamisel tekkinud rasv. Suitsu ja
ebameeldivate lõhnade tekkimise vältimiseks valage eelnevalt
kogumisalusele veidi vett.

• Kui eemaldate ahjust panne, kasutage alati kindaid .
  
• Ahjuukse avamisel võtke alati kinni lingi keskmisest osast.
  

TULEOHUTUS
Selleks, et vältida tulekahju teket, on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid. Selleks, et õnnetusi ennetada, peab oskama ette näha neid tekitada võivaid olukordi ja tingimusi. Suurem osa kõigist tekkinud tulekahjudest on siiski tingitud inimese hooletusest ja hoolimatusest.
Elektrijuhtmed ja elektriseadmed. Elektrist saab tulekahju tavaliselt alguse siis, kui juhtmed või seadmed on vigased või on need üle koormatud . Juhtmete ülekoormamine tuleneb sellest, et tänapäeval on igas kodus väga palju erinevaid elektrilisi kodumasinaid. Need majad, kus elab suurem osa Eesti elanikkonnast on ehitatud kaua aega tagasi ning hoonete elektrisüsteemi ehitamisel ei arvestatud nii suure elektri kasutamisega. Kui ühte seinakontakti on ühendatud selle jaoks liiga palju voolu tarbivaid seadmeid, siis hakkavad elektrijuhtmed kuumenema ning võivad põhjustada tulekahju. Kui majal on elektrikilpides töökorras kaitsmed , siis ei lase need juhtmetel üle kuumeneda ning lülitavad voolu välja.
*Selleks, et hoiduda õnnetustest tuleb jälgida, et kodumasinad oleksid töökorras!
*Kui miski läheb rikki , siis peab seda parandama elektrit tundev inimene!
*Kui elektriseade süttib, siis tuleb see koheselt seinakontaktist välja tõmmata. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb elektrikilbist lülitada välja kaitsmed (või vanemates majades keerata välja korgid ).
Kütteseadmed. Kõige ohtlikumateks kütteseadmeteks on need, kus kasutatakse lahtist tuld – ahjud, kaminad , pliidid jne. Selleks on nende järelvalveta jätmine, nende lähedal põlevate materjalide hoidmine (ka riiete kuivatamine ), nende hooldamata jätmine jne.
*Lahtist küttekollet ei tohi järelevalveta jätta!
*Kamina kasutamisel peab sellele olema ette pandud spetsiaalne sädeme püüdmise võrk!
*Kütteseadmete peal või väga lähedal ei tohi kuivatada riideid ega hoida mingeid muid põlevaid materjale!
* Kütteseadmed vajavad pidevat hoolt. Kui on olemas korsten , siis tuleb regulaarselt koju kutsuda korstnapühkija. Kui korsten on pikemat aega puhastamata, siis on selle siseseintele tekkinud tahmakiht, mis võib osutuda tuleohtlikuks.
OHUD KÖÖGIS
Köök, kus peaaegu kogu aeg miski keeb või küpseb, on perenaisele märksa ohtlikum paik kui näiteks tänav. Iga kolmas õnnetus juhtub inimesega kodus, iga viies koduõnnetus aga köögis, näitas äsja Rootsis korraldatud uurimus. Ohtlike asjade esiviisikus on kööginoad ja -käärid, järgnevad klaasesemed ja purunevad nõud või teravaservaline portselan , millega vigastatakse end näiteks nõusid pestes.
Ei möödu vist päevagi, kui pole vaja valada ühest nõust teise keeva vett või tulist jooki . Peaaegu märkamatult puudutab käsi tulist kannu või panni . Põletuse korral keera kiiresti külmaveekraan lahti ja hoia kätt võimalikult külma vee all. Kuni valu vaibub, tuleta meelde, kus soodapakk seisab. Sega klaasis vees 1 teelusikatäis soodat, niisuta selles sidemetükki, pigista kuivemaks ja hoia seda pool tundi põletatud kohal. Sooda pehmendab nahka.
Kui tulikuumale rasvasele pannile satub vett, pritsib rasva kätele või isegi näkku. Nüüdki on esimene asi käsi külma vee alla torgata, kuid nahale hangunud rasvajäägid tuleb ettevaatlikult eemaldada.
Kõige hullem on, kui kuum rasv satub silma. Loputa silma kohe külma veega, seejärel kange teega . Kindluse mõttes mine ka silmaarsti juurde.
Kui oled tulist suppi maitstes kõrvetanud keelt, aitab jällegi tee. Hoia külma teed mõni minut suus - tees sisalduv taniin rahustab ärritunud limaskesti.
Põrutuse puhul aitab jäätükk
Ka köögis võib juhtuda väikesi põrutusi: lihahaamer lööb näpu pihta või pudrunui kukub varba valusaks. Esmaabi otsi sügavkülmast: võta jääkuubik, keera see salvräti sisse ja aseta põrutatud kohale. Korda seda protseduuri päeva jooksul mitu korda, kui vaja, kasuta jääkuubikut järgmiselgi päeval. Kui kolmandal päeval pärast õnnetust pole punetus ja paistetus kadunud, asenda külm kompress soojaga. Kõige lihtsam on viinakompress: niisuta marlitükki viinas, keera see ümber valutava varba või sõrme, kata tsellofaani ja vatikihiga ning kinnita. Ühe päevaga peaks valu ja punetus kaduma.
Varu koduapteeki vesinikülihapendit
Kui nüri noaga lõikamisel on vaja topeltjõudu, siis terav nuga nõuab tähelepanu. Hoia koduapteegis kindlasti vesinikülihapendit, see on parim vahend verejooksu peatamiseks. Kui seda pole, suru lõikehaavale steriilne vatitampoon, seejärel määri haava servad joodi, briljantrohelise või kaaliumpermanganaadi lahusega ja seo haav kinni.
Kätte võib lõigata ka klaasikildudega. Kui vaas vms. kukub kildudeks, ära hakka neid palja käega kokku korjama, vaid pühi harjaga.
Mädanik sõrmel kui stafülokokkide pesa
Pind võib näppu minna vana ja kareda laua küürimisel, terav luu aga kala puhastades. Tõmba pind kohe välja, haarates väljaulatuvast otsast pintsetiga. Pärast pinnu väljatõmbamist puhasta haava, et mikroobid ligi ei pääseks.
Pealtnäha väike mädanik pereema sõrmel on kui tõeline stafülokokkide pesa ja kujutab endast hädaohtu kogu perele. Selle puhul aitab paar korda päevas sõrmele sooja soodavanni (mitte üle 40kraadises vees) tegemine.
KOKANUGA
On perenaisi, kes teevad suurema osa köögis ettetulevatest lõikamistöödest ära ühe ja sellesama, pihku peaaegu ärakaduva väikese noaga, ega oska paremat tahtagi. Ometi sujuksid mitmedki köögitööd kiiremini ja hõlpsamalt, kui oleks valida mitme noa vahel, millest igaühel on oma otstarve.
Valikukriteeriumid. Nugade puhul on kahtlemata esikohal käsitsemismugavus ehk teisisõnu noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud ja kujutlenud end sellega töötamas. Kui olete väga väikest kasvu või eriti väikeste ja nõrkade kätega, arvestage seda kõikide köögiriistade, eriti aga nugade hankimisel.
Nugade teravus . Väga terav nuga on hea ja kuulekas tööriist, kuid teravusel on piir. Nn laserteraga nuga võib viilutamisel väga käepärane olla, pisikese koorimisnoa puhul aga võiks üliteravat lasertera vältida.
Noa tera materjaliks on hinnaline roostevaba kõrgsüsinikteras, milles on ühendatud süsinikterase töödeldavus ja roostevaba terase tugevus. Noa kasutajale tähendab see tera tavalisest suuremat painduvust ja võimalust saavutada ka koduste teritamisvahenditega väga terav lõikepind. Süsinikterase puuduseks on materjali tuhmumine, mille vältimiseks tuleb nuga iga kord pärast happeliste materjalidega ( tomat , sibul ) kokkupuutumist pesta ning kuivatada; korralikku kuivatamist vajavad need noad pärast iga kasutuskorda. Kui olete hankinud teile igati sobiva kõrgsüsinikterasest noa ja hooldate seda peatüki lõpus leiduvate reeglite järgi, teenib nuga teid truult 50 aastat.
Kokanuga on suur ja raske, laia ja pika teraga nuga. Klassikalise kokanoa tera sarnaneb väljavenitatud kolmnurgaga, mille lõikeserv aheneb tipu suunas kaarekujuliselt. Seda nuga kutsutakse inglise keeles peakoka noaks (chefs knife ) ning selle nii-öelda ise töötava noaga töötades võite teiegi end varsti õppinud kokana tunda. Nali naljaks, kuid isegi väikese käeosavusega kodukokk õpib selle noaga üsna pea kiiresti ja väikese vaevaga toiduaineid peenestama (vt Toiduainete tükeldamine) ning ei vaja mingit elektrilist abilist. Kui teil on suured käed, siis peate hankima eriliselt laia teraga kokanoa, kuna vastasel juhul hakkavad noapeast kinni hoidva käes sõrmenukid vastu lauda käima. Tera pikkusest rääkides sobib meestele 25 cm pikkune , naistele aga 15–20 cm pikkuse teraga kokanuga.
Üldnuga. Koorimisnoast pikem (13–18 cm) õhukese teraga nuga, mis samuti istub hästi kätte ning millega saab näiteks liha viilutada ja tükeldada, liha kontide küljest lahti lõigata, aga vajadusel ka köögivilja koorida ja lõikuda.
Hooldamine. Et noad ei nürineks liiga kiiresti, pidage silmas järgmisi nõuandeid
*Hankige puust või plastist lõikelaud. Klaasist, kivist, metallist või portselanist lõikealus muudab ka parima noa peagi nüriks.
*Noad on ainult lõikamiseks ning ei pea täitma pudeliavaja või kruvikeeraja rolli.
*Nugade parimaks hoiukohaks on puust noapakud või muud spetsiaalsed hoidjad, näiteks konksud (eeldavad noapeas olevat auku või aasataolist riputit) või magnetiga töötavad riputid.
* Hoidke nuge eemal lahtisest leegist, mis rikub nii noatera kui käepidet.
*Peske nuge alati käsitsi, kusjuures pesuvesi ei tohiks olla liiga kuum. Pesemisele järgnegu kohe ka kuivatamine. Roostevabast terasest nugade teritamiseks pöörduge alati töökotta.