Nimetu (0)

Q: Millist valdkonda antud seadus reguleerib?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Toit - Kokandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millist valdkonda antud seadus reguleerib?
Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline?

ülesanne seadusandluse kohta
Määrus nr 852/2004 - toiduainete hügieeni kohta
Millist valdkonda antud seadus reguleerib?
Käesolevas määruses sätestatakse toiduhügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele, võttes arvesse eriti järgmisi põhimõtteid: a) esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidukäitlejal; b) vajalik on toiduohutuse tagamine kogu toiduahela ulatuses, alustades esmatootmisest; c) oluline on külmaahela säilitamine toidu jaoks, mida ei saa säilitada ümbritseva keskkonna temperatuuril, eelkõige külmutatud toidu puhul; d) HACCP põhimõtetel põhinevate menetluste üldine rakendamine koos heade hügieenitavade kohaldamisega peaks tugevdama toidukäitlejate vastutust; e) hea hügieenitava juhised on väärtuslik vahend toidukäitlejate aitamiseks kõikidel toiduahela tasanditel toiduhügieeni eeskirjadele vastavuse saavutamisel ja HACCP põhimõtete kohaldamisel; f) vajalik on teaduslikul riskihindamisel põhinevate mikrobioloogiliste kriteeriumide ja temperatuuri kontrollimise nõuete kehtestamine; g) vajalik on tagada imporditud toiduainete vastavus vähemalt ühenduse toodetud toiduga samale hügieeninormile või samaväärsele hügieeninormile.
Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline?
Tagab EL-i imporditava liha ohutuse ja kvaliteedi. Võimaldab määrata liha päritolu. Reguleerib elusloomade vedu. Toidukäitlejad peavad tagama loomade tervishoiu ja heaolu, tapamajja minevate ja produktiivloomade maksimaalse puhtuse . Aitab vältida toiduga inimesele edasikanduvate nakkushaiguste sissetoomist ja leviku vältimist. Õigus on pidada kinni liha, mille kohta esineb kontaminatsiooni kahtlusi . Puhangute tekkimisel on võimalik kiiresti reageerida ja kiiresti võimalik selgeks teha kontamineerunud liha päritolu. Veokid tuleb hoida puhtana. Loomakasvatusega või loomse päritoluga esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad pidama arvestust loomadele söödetud sööda liigi ja päritolu kohta, ravimiseks kasutatud veterinaarravimite, haiguste esinemise kohta, mis võivad vähendada loomse päritoluga toodete ohutust. Toidukäitlemishooned peavad olema puhtad ja heas seisukorras.
Määrus nr 853/2004 - millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid
Millist valdkonda antud seadus reguleerib?
Käesolevas määruses kehtestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erinõuded toidukäitlejatele. Käesolevat määrust kohaldatakse jaetegevuse suhtes, kui tegevuse eesmärgiks on loomset päritolu toiduainete tarnimine teisele ettevõttele.
Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline?
Toidukäitlejad ei kasuta loomset päritolu toodete pinnalt pinnasaaste eemaldamiseks mingit muud ainet peale joogivee või kui määrusega (EÜ) nr 852/2004 lubatakse. Toidukäitlejad viivad turule loomset päritolu toote, mida on käsitsetud ettevõttes, mis on tunnustatud. Loomset päritolu tooteid kolmandatest riikidest importivad toidukäitlejad peavad vastama kindlatele nõudmistele ning tooted peavad läbima kontrolli. Loomset päritolu toodete saadetistega peavad kaasas olema sertifikaadid või muud dokumendid . Loomsetele toodetele tuleb kanda identifitseerimismärk. Esitatakse nõuded eluslooma tapamajja transportimise kohta ning nõuded tapamajadele, tapahügieenile jne.
Määrus nr 854/2004-millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks
Millist valdkonda antud seadus reguleerib?
Käesolevas määruses sätestatakse loomsete saaduste ametliku kontrollimise erieeskirjad. Määrust kohaldatakse ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks.
Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline?
Värsket liha turule viivate tapamajade, ulukiliha töötlemisettevõtete ja lihalõikusettevõtete puhul kontrollitakse jälgitavusõuete täitmist. Tapamaja puhul jälgitakse ka loomade heaolu aspekte. Värske liha kontroll hõlmab toiduahelat käsitlevat teavet, tapaeelset kontrolli, loomade heaolu, tapajärgset kontrolli, määratletud riskiteguriga materjali ja muude loomsete kõrvalsaaduste ja laboratoorset kontrolli. Peab olema tagatud, et lihas ei esineks patofüsioloogilisi muutusi ega oleks saastunud. Tapaeelne kontroll peab toimuma vähemalt 24 h enne tapmist. Pärast tapmist tuleb viivitamatult läbi viia tapajärgne kontroll. Kui kontrollide käigus ilmneb haigus või seisund, mis võiks mõjutada rahvatervist ja loomade tervist või ohustada loomade heaolu, teavitab riiklik veterinaararst sellest toidukäitlejat.
Määrus 882/2004- ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks
Millist valdkonda antud seadus reguleerib?
Määrusega sätestatakse üldised eeskirjad ametlike kontrollide tegemiseks, et kontrollida vastavust eeskirjadele, mille eesmärgiks on eelkõige: a) inimestele ja loomadele otseselt või keskkonna kaudu suunatud ohtude vältimine , kõrvaldamine või vähendamine vastuvõetava tasemeni; ning b) õiglaste tavade tagamine sööda- ja toidukaubanduses ning tarbijate huvide kaitsmine, sealhulgas sööda ja toidu märgistamine ja muud tarbija teavitamise vormid.
Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline?
Ametlikke kontrolle tehakse loomade ja loomsete saaduste tootmise, töötlemise ja turustamise mis tahes etapis. Määratakse pädevad asutused, kes tagavad, et kontrollid on tõhusad ja asjakohased . Proovide võtmine ja analüüsimeetodid on kooskõlas ühenduse eeskirjadega. Määratakse referentlaboratooriumid.
Määrus nr 2073/2005- toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta
Millist valdkonda antud seadus reguleerib?
Kehtestatakse teatavate mikroorganismide mikrobioloogilised kriteeriumid ja rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejatel tuleb järgida määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4 nimetatud üld- ja erihügieenimeetmete rakendamisel. Pädev asutus kontrollib käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide järgimist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004, ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust teha täiendavaid proove ja analüüse, et avastada ning mõõta teisi mikroorganisme , nende toksiine või metaboliite kas protsesside kinnitamiseks ohukahtlusega toidu puhul või seoses riskianalüüsiga.
Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline?
Määrab ära inimestele ohtlike mikroorganismide piirmäärad rümpades, proovivõtukava, kriteeriumi kohaldamise etapid ning tegevus mitterahuldava tulemuse korral.
Määrus nr 2074/2005- millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/ 2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/ 2004 ja (EÜ) nr 854/2004
Millist valdkonda antud seadus reguleerib?
Kohaldatakse toiduahelat käsitlevale teabele esitatavaid nõudeid; kalandustoodetele esitatavaid nõudeid; lihamassi kaltsiumisisaldust. Tuuakse välja erandid traditsiooniliste omadustega toitude puhul. Kohaldatakse merebiotoksiinide tunnustatud kontrollimeetodeid. Esitatakse konnakoibade, tigude , želatiini ja kollageeni veterinaarsertifikaatide näidised.
Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline?
Kehtestatakse rakendusmeetmed liha, elusate kahepoolmeliste molluskite, kalandustoodete, piima, munade, konnakoibade ja tigude ning nendest valmistatud toodete suhtes. Tapamaja käitaja peaks kontrollima, et toiduahelat käsitlev teave sisaldaks kõiki määrusega (EÜ) nr 853/ 2004 nõutud üksikasju.
Määrus 2076/2005- millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/ 2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004
Millist valdkonda antud seadus reguleerib?
Reguleerib väikestes kogustes kodulinnuliha ja jäneseliste liha otsetarne, loomse toidu turustamist riigisisesel turul kuni ettevõtete tunnustamiseni, loomse toidu varusid, valmistrükitud tervisemärkide või identifitseerimismärkidega pakendus-, pakkimis- ja märgistusmaterjale, märgistusseadmeid, tervishoiunõudeid impordi puhul, teavet toiduahela kohta ja tehistingimustes peetavate, koduloomade hulka mittekuuluvate kabiloomade liha ning hakkliha koostise kriteeriumeid ja märgistusnõudeid.
Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline?
Loomse toidu impordile esitatavad tervishoiunõuded ühtlustatakse. Muudetakse leebemaks nõuet edastada teave 24 tundi enne loomade saabumist tapamajja. Tapamaja töötajad peavad olema koolitatud konkreetseteks ülesanneteks, mida neil lubatakse täita.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Peppermill Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

odt

Tööruumi planeerimine

Tööruumi planeerimine Krunt, territooriumi valik (kehtib ka toiduseadus) Ehitamisel tuleb omada ehitusluba. Või siis valmis ehitise kasutamisel on vaja kasutusluba.Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (Ehitusseadus) Ettevõttja peab ennast registreerima. Ehitusettevõtja on kohustatud: 1)tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2)tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3)säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4)pai

Ehitusõigus

docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond

Tehnoloogia

odt

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (Referaat õppeaines piimahügieen) Koostaja: Maarja Roosileht Juhendaja: Kadrin Meremäe Tartu 2012 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................3 2.1 Aflatoksiinid..................................................................................................................................4 2.2 Ohratoksiin-A...............................................................................................................................4 2.3 Zearalenoon..........................

Toiduohutus

docx

EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas

EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hin

Õigus

rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu

Põllumajandus

docx

Enesekontrolliplaan ja HACCP. referaat

,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja d

Hügieen

docx

kordamine toiduohutus

Kordamisküsimused ‘Toiduohutus’ (2018) 1. Toiduohutus. Toiduhügieen, ülesanded. Toidu julgeolek e –turvalisus e toiduga varustatus. Toiduohutus – kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel/kasutamisel/säilitamisel kahju tarbijale. Toiduhügieen – kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toidu kõlblikkuse tagamine inimtoiduks, ohtude ohjeldamiseks. Toiduhügieeni ülesanneteks kõik tegevused, mis: kaitsevad toitu saastumise eest; hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknenuks; hävitavad kahjulikud mikroorganismid kuumtöötlemise või muu meetodi abil. Toiduga kindlustatus e turvalisus – eksisteerib, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja täisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktii

Toiduohutus

doc

Õpimapp - eritoit

ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad

Toidukaubandus

Rohkem sarnaseid