PUUVILJAD (1)

NARVA KUTSEHARIDUSKESKUS
KOKK
Nikolai Kolkov
PUUVILJAD
Referaat
Juhendaja :Maria Intston
Narva 2005
SISUKORD
SISSEJUHATUS.................................................................................................3
VIIGIMARI ..........................................................................................................4
FÜÜSAL.................................................................................................................4
PASSIOON ............................................................................................................4
KOKKUVÕTE.....................................................................................................5
KASUTATUD ALLIKAD................................................................................6
SISSEJUHATUS
Kõige ilusamad, paremad ja vajalikumad, mida loodus loonud,on kahtlemata puuvilja. See, et neil on ka oivaline lõhn ja maitse ning et nad on täis vitamiine, teeb nad meeldivamaks. Eksootiliste puuviljade maailmas on meil veel fantastiliselt palju avastada . Paljud puuviljad nagu kiivi , ananass, mango ja papaia on meil juba tükk aega saadaval olnud, kuid teised nagu jaka , mangostan, nispero , kiwano ning paljud muud vajavad tutvustamist nii välimuse, lõhna kui ka maitse poolest, et me julgeksime neid tarvitada.
VIIGIMARI
Maitsev pirnikujuline ebavili , mis sisaldab kuni 70% suhkrut ning on troopikaaladel laialt kultiveeritav, tähtis toiduaine.
Viigipuud viljeldakse kõige rohkem Türgis, Alzheerias, USA-s (eelkõige Californias). Ka teistes soodsa kliimaga Vahemeremaades on viigipuu viljelemine levinud. Kuivatamisel saavad viigid lame-ümmarguse kuju, hallikatäpilise pruunika värvi ja meetaolise maitse.
Viljamahla kontsentreerumise tulemusena kristalliseerub suhkur viigi kestale ja moodustab sellele konserveeriva ümbrise. Kuivatatud viigimarjad sisaldavad 57-77% suhkruid, kuni 6% pektiini, kuni 5,7% valke ja umbes 1% rasva.
Energeetiline väärtus: 100 g - 305 kcal /1,275 kJ. Kuivatatud viike töödeldakse ,enne müügilelaskmist, kahjurputukate hävitamiseks, gaasitamise või aurutamise teel. Mineraalainetest leidub kuivatatud viigimarjades eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi -, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli s.t. vereloomeks tähtsaid elemente
FÜÜSAL
Füüsalise liike tuntakse üle 70. Kesk- ja Lõuna-Euroopas kasvab looduslikult harilik füüsalis. Kultuuritaimena kasvatatakse põhiliselt kahte liiki - mehhiko füüsalis [Physalis ixocarpa Brot .] ja maasikafüüsalis [Physalis pubescens L.].
Aedades kasvatatakse meil sagedasti ilutaimena - jaapani füüsalist ehk hiina laternat-, mis on kuivatatult väga dekoratiivne oma oranzhide laternataoliste õietuppede tõttu. Füüsalise vili on paljuseemneline mari (sisaldab kuni 500 väikest seemet), mis meenutab tomati vilja, kuid on kaetud nahkja kotiga - õietupega. Olenevalt sordist sisaldab vili 6-8% kuivainet , kuni 4% sukrut, 25-30 mg% C-vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Füüsalist kasvatatakse nagu tomatit. Sügisel kogutakse taime küljest mahalangenud vilju , sest need on füsioloogiliselt valminud. Esimesed öökülmad parandavad viljade maitset. Maasikafüüsalist nimetatakse ka rosinafüüsaliseks, kuna ta viljad sobivad väga hästi kuivatamiseks.
Maasikafüüsalise viljad on magusamad, maasika maitsega ja lõhnaga.
Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti. Füüsalis sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning konserveerimiseks analoogselt rohelise tomatiga . ravimeditsiinis kasutatakse füüsalist neeruhaiguste puhul. Füüsalise viljadel eemalda õitupp, pese kuuma veega, et paremini eemaldada liimjat ainet, millega viljad on kaetud.
Füüsalise vilju võib värskelt säilitada pikemat aega. Füsioloogiliselt valminud vilju võib säilitada 1-2 kuud, ja tehnilises küpsuses kogutud vilju 1-4ºC juures kuni kevadeni.
PASSIOON
Kannatuslille vilja, mida kutsutakse ka purpurpassiooniks, on pruunikasvioletne kuivanud nahka meenutav koor. Kui see on veidi kühmuline ja krimpsusning vali näeb välja, nagu peaks selle ära viskama, siis on see küps. Soovitatav on lasta viljadel valmida toatemperatuuril ning seejärel säilitada neid jahedas.
Zeleetaoline rohekasoranz viljaliha on väga maitserikas ning sisaldab palju söödavaid seemneid. Poolita värske passioon ja söö lusikaga või vala viljaliha nagu kaste jäätisele või naturaalsele jogurtile. 100gr Passioon sisaldab -30mg C-vitamiini,2,2gr valku,0,7 g rasva ja teised vajalikud ained.
KOKKUVÕTE
Antud töös on tehtud ülevaade kolmest puuviljast. Tõõ käigus kasutasin interneti allikad ja eriala kirjandus. Kirjeldatud kolm puuviljad. Viigimari on maitsev pirnikujuline ebavili, mis sisaldab kuni 70% suhkrut ning on troopikaaladel laialt kultiveeritav, tähtis toiduaine.
Viigipuud viljeldakse kõige rohkem Türgis, Alzheerias, USA-s (eelkõige Californias). Kuivatatud viigimarjad sisaldavad 57-77% suhkruid, kuni 6% pektiini, kuni 5,7% valke ja umbes 1% rasva. Energeetiline väärtus: 100 g - 305 kcal/1,275 kJ. Füüsalise liike tuntakse üle 70. Kesk- ja Lõuna-Euroopas kasvab looduslikult harilik füüsalis. Olenevalt sordist sisaldab vili 6-8% kuivainet, kuni 4% sukrut, 25-30 mg C-vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Füüsalist kasvatatakse nagu tomatit. Passioon kannatuslille vilja, mida kutsutakse ka purpurpassiooniks, on pruunikasvioletne kuivanud nahka meenutav koor. Kui see on veidi kühmuline ja krimpsusning vali näeb välja, nagu peaks selle ära viskama, siis on see küps.
KASUTATUD ALLIKAD
Kirjandus
Danielsson ,S.(2004). Marjad, puu- ja köögiviljad. Maalehe Raamat, 15,39,55 lk.
Internet
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=318&otsing=sql_0_effcdc5fed569b4 (26.09.2009).
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=37&otsing=sql_0_be9adc2cf45e5b9 (26.09.2009).
6