Šveitsi veinid (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Kodumajandus
KM3
Janella Anvelt
Šveitsi veinid
Referaat
Juhendaja : Ruth Muru
Särevere 2011
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Geograafia 3
Klassifikatsioon 4
Pranstuskeelne šveits 4
Neuchateli 4
Vaud 5
Valais 5
Itaaliakeelne Šveits 6
Mida juua? 6
Kokkuvõtte 7

Sissejuhatus

Šveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga.Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Šveitsi pealinn on Bern. Šveitsi vein on toodetud ligi 15 000 hektarit viinamarjaistandustest, ja veinid toodetakse peamiselt lääne-ja lõunaosas. Valgeid viinamarja sorte kasvab 42% riigi viinamarjaistanduse pinnast ning punaseid viinamarja sorte 58%. Šveitsi veinitootmine 2009 aastal oli veidi üle 1,1 miljoni hektoliitri, mis jaguneb 527 000 hektoliitrit valget veini ja 587 000 hl punast veini. Peaaegu kogu kodumaise toodang on riigi piires, vähem kui 2% vein eksporditakse (peamiselt Saksamaale).

Geograafia

Šveitsi veini piirkondi võib jagada kolmeks tsooniks:
Lõuna: vaata Ticino (veini piirkond) ja Valtellina
Lääs: vaata Lavaux, Valais, Genf , ...
Kirde-vaata Graubünden, Zürich, ... Geography
Peamine veinipiirkond on märgistatud pruuniga .

Klassifikatsioon

Pikka aega, Šveitsis puudus üksikasjalike siseriiklike eeskirjade kohta, veinide klassifitseerimine, mis tähendas, et see oli suures osas üles veinitootjatele, mida panna veinide märgistused, samuti ei saksa veini-style Prädikat süsteemi või prantsuse veini-style appellation hakati kasutama, ning ELi mittekuuluvate, Šveits ei pidanud rakendama Euroopa veinisektori eeskirjadele. Veinid olid tavaliselt märgistatud nende küla päritoluga, viinamarjasordiga või kasutades brändi nime. Alates 1990-ndate alguses, kui Prantsuse stiilis Appellation d'Origine Controlée süsteemi on hakatud rakendama, alustades mõned prantsuskeelsed kantonites. Need eeskirjad on peamiselt rakendatud kantonites.

Pranstuskeelne šveits

Suurim veiniregioon ( 11 390 hektarit veiniaedu), kuhu kuuluvad veinipiirkonnad Valais, Vaud, Genf ja Neuchatel. Peamine valge viinamari on Chasselas, mida Valais kantonis kutsutakse Fendant. Veel viljeldakse Silvanerit (mida kutsutakse Johannisberg) ja Pinot Gris `d ( tuntud nime all Malvoisie, enamasti poolkuiv või magus). Punastest sortidest kasvatatkse Pinot Noiri ja Gamay `d. Valais`s on mitu kohalikku ürgset sorti, nagu Ermitage, Armigne, Petite Arvine ( valged ) ning Humagne ouge ja Cornalin ( punased ).

Neuchateli

( 605 ha ) põhiline mari on Chasselas, vamlistatakse kerget veini Neuchatel Blanc , milles on sageli pisut süsihappegaasi. Tehakse ka korralikku lubjapinnaselt pärit tammevaadilaagerdusega Pinot Noiri, mis meenutab Cotes de Nuits` veine. Kohalik spetsialiteet on lõhekarva rose CEil de Pedrix. Pedrix Blanche on valgeks veiniks tehtud Pinot Noir . Natukene kasvatatakse ka Pinot Gris`d ja Chardonnay`d. Bieli ( Berni ) järve äres on Pinot Noir veidi pehmem ja kergem, aga Chasselas robustne. Morat ` järve ääres on jälle Pinot Noir jõuline ja robustne. Chasselas on pehme ning kasvatatkse ka Traminerit ja Pinot Gris`d. 1997.aastast on siiani kasutusel AOC- süsteem.
Genfi kanton on samuti pisike ( 1355 ha ). Põhiliselt viljeldakse Chasselais`d, natukene on ka Gamay`d. Neli viiendikku valmistab kooperatiiv Vin Union. Suured saagid ja šaptaliseerimise lubamine ( kuni 4 kg hektoliitri kohta) ei ole võimaldanud piirkonna mainet kasvatada. Kõige suuremad ja põnevamad veinipiirkonnad on Valais ja Vaud, mis toodavad kokku 61% Šveitsi veinist.

Vaud

( 3897 ha ) laiub Genfi järve põhjakaldal. Viinamarjaaiad asuvad kõrgetel kaldterrassidel talumajakeste, villade j alosside vahe. Iga lapp aias on üles haritud, aga loomulikult pole seda nii palju, et oma veinitööstust pidada, marjad müüakse kokkuostjale või valmistatakse vein ühiselt veinikooperatiivis. Chasselas katab neli viiendikku veiniaedade pinnast. Veini kvaliteet ja omadused olenevad suuresti pinasest, sest mari on olemuselt üsna neutraalne . Leidub nii odavat keeratava korgiga lihtveini kui kalist kontsentreeritud Chasselas`d, on nii kerget ja mahlakat kui ka talupoeglikult maamaitselist. Punast veini tehakse ainult viiendiku jagu ja see on põhiliselt A:O:C: Salvagin: Pinot Noiri ja Gamay segu.

Valais

( 5255 ha veiniaedu ). Viinamarjad kasvavad päris kõrgel ( Rhone`i org on siin 500-600 meetri kõrgusel merepinnast ), aga päike on intevsiivne ja puhub soe tuul, mis tagab head kasvutingimused . Kuulsas Visperetermineni veiniaias valmistatakse 1100 meetri kõrgusel solera meetodil nn liustikuveini- Vin Glacier`d. Piirkond on väga kuiv, viinapuid kastetakse. Parimad maad on tingimata päikesepoolsetel nõlvadel. Tänapäeval viljelevad 20 000 aiaomanikku 50 eri viinamarjasorti. Chasselas`d kutsutakse siin Frendand`iks ja just selle nime all ongi ta tuntuim Šveitsi vein. Fredant on enamasti mahlakas ja täidlane, vahel ka mineraalne, aga ikka teatud loomuliku sarmiga. Mingil moel meenutab ta mulle austerlaste Grüner Veltlinerit. Johannisberg pakub ümarat ja hästi libisevat veini. Punasest veinidest on kuulsaim Dole ( umbes 20% üldtoodangust ), mis on Pinot Noiril põhinev segu. Tavaliselt on sellesse segatud ka Gamay`d ( neid kaht marja peab olema vähemalt 80% ) ja pisut Syrah`d või mõnd Valais` kohalikku spetsialiteeti: Cornalini või Humagne Rouge `i. Dole Blanche on punastest marjadest valmistatud valge vein, enamasti lihtne, mahlakas ja hästi libisev. Kuigi kohalikel iidsetel viinamarjadel pole erilist majanduslikku tähtsust, on nende ainulaadsus seda põnevam. Cornalini ( esimest korda mainitud 1313 ) kohta öeldakse, et see mari annab mahlakat ja hästi laagerduvat veini. Viimasel ajal on see põnev viinamari hakanud üldisemalt huvi pakkuma. Humagne Rouge`i peetakse tema robustsuses heaks metsloomaprae kaaslaseks. Humagne Blanche on mineraalne ja erk, sellel aimub raua maitse, just selle omaduse pärast joodeti Humagne Blanche`iga vanasti naisi pärast sünnitust, et need oma jõu tagasi saaksid. Ja küllap joodeti ka enne sünnitust. Petite Arvine ( mahlakas, ananass, lilled, õunakook, jood , meresool) ja Amigne on üsna sarnase karakteiga viinamarjad, mis eriti hästi sobivad kuldsete ja aromaatsete dessertveinide ( Vendange Tardive) valmistamiseks. Tavaliselt kasvavad viinamarjad Šveitsis 450-800 meetri kõrgusel merepinnast, aga Heida ehk Paien ( prantsuse Savagnin ) kasva isegi 1100 meetri kõrgusel, mis on kõrgemaid veiniaedu Euroopas.

Itaaliakeelne Šveits

See hõlmab veinipiirkonna Ticino ( 900 hektarit ). Ajalooliselt kasvatati seal Piemonte sorte, nagu Barbera ja Freisa ( punased ) . Pärast Phylloxera`t on katsetatud Ameerika päritolu hübriididega. Teise maailmasõja lõpuks oli Merlot kodunenud, algul toodeti kerget lauaveini, seejärel kolisid sinna aga mõned Ida-Šveitsi inimesed, kes hakkasid harrastama Bordeaux stiilis veinivalmistamist. Praegu toodab see piirkond pehmet ja marjast Merlot`d , mis on ka maailmas tuntud.Tähtsaim kohalik sort on Bondola.

Mida juua?

98% Šveitsi veinist joovad šveitlased ise ära. Hinna tõttu ( ka kõige lihtsam talupojavein maksab sealses poes meie rahas sada krooni) ei hakka Šveitsi veine meie supermarketites kunagi leiduma. Aga head restoranis või vinoteegis võiks seda ometi saadaval olla. Šveitsi veinid on erksad , karedad ja mineraalsed .

Kokkuvõtte

Materjali oli raske leida, seega on seda ka vähem. Aga muidu oli huvitav seda tööd teha, kuna sain nii mõndagi uut teada näiteks seda ,et vanasti rasedatatele joodeti enne ja peale sünnitust Humagne Blanche veini. Kuna Šveits on tuntud juustu tootmisega, siis arvasin, et veinide poolest on ta samuti kuulus, kuid ei . 98% toodetust veinist joovad nad ise ära ja kõigest 2% läheb välja peamiselt Saksamaale.
Kasutatud kirjandus
Kalev Kesküla „ Veinijuht „
http://en.wikipedia.org/wiki/Swiss_wine
8