I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad är...
Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väärmina ning ebamaailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/heititalvik.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Heiti_Talvik http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/TalvikH.php#F%C3%B6%C3%B6niks
Mati Undi kummaline maailm ,,Sügisballis". ,,Sügisballi" motona on kasutatud Viivi Luige luuletust, milles on vihjatud tumedale ohutundele ja romaan algab sõnadega ,,Midagi pidi ju juhtuma". Pidi nagu jah. Järgneb 196 lehekülge, millest igaühel hiilib ligi ootusärevus, valmisolek millekski suureks, mis tuleks ja muudaks elu, võõpaks hallid paneelmajad vikerkaarevärvidesse ja seoks maailma tervikuks. Tegelikult ei juhtu teoses midagi tähelepandavat. Noorest lüürilisest Undist on lihtsalt saanud keskikka jõudnud irooniline Unt. Ta räägib-kirjutab vigurdamata, lihtsalt ja edvistamata. Ja ta on väga-väga irooniline, iial ei või teada, kas ta mõtleb asja tõsiselt või tõmbab sind peenelt alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga M...
1. Hispaanias ja Itaalias kujunes valitsevaks kultuuritüübiks barokk, klassitsism aga Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse (ratsionalism) · Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Pra...
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 11 X ,,KÄRBESTE JUMAL" Referaat XXXXXXXXX Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Kärbeste jumal" ilmus 1954. aastal ning oli William Goldingu, inglise kirjaniku, esimeseks romaaniks. Teost võib käsitleda robinsonaadina. Raamatut saatnud edu muutis selle kohustuslikuks mitmetes koolides ning 1963. aastal valmis sellest ka film. Romaani tegevus toimub Teise maailmasõja ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit, ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi. Peategelase iseloomustus Raamatu ,,...
Eesti keele muutumine-positiivne või negatiivne Eesti keel on väikerahva keel, mille kasutajaskond elab enamjaolt Eestis. Tänu sellele tõlgitakse palju Eesti kirjanike teoseid, seejuures ei tohi ära unustada, et tõlkida tuleb teksti tervikult, mitte üksikuid sõnu. Kuna ühiskond muutub pidevalt, tekib juurde uusi asju ja esemeid, sellepärast vajab ka keel uuendusi. Osad inimesed on selle poolt, et keel muutub pidevalt, teised jällegi selle vastu. Kas keele muutumine on siis positiivne või negatiivne? Ühiskonnas suhtlevad omavahel eri vanuses inimesed ning kui keel on muutunud või muutub palju, siis võib tekkida olukord, kus nooremad ei saa aru vanematest ning vastupidi. Nagu on öelnud Jaan Kaplinski, et keel on minevikuga suhtlemise vahend. Keele abil saame osa esivanemate öeldust ja mõeldust. Ma arvan, et sellepärast ei tohiks keelt uisapäisa uuendada. Kindlasti ei tohiks kirjakeel kiirelt ja suures mahus muutuda. Ajakirj...
zizzle Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit. · Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa. ,, Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd-tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine...
Betti Alver (23.11.1906-19.06.1989) Kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik sündis Jõgeval raudteelase perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 19241929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga «Vaene väike», teos «Tuulearmuke»sai 1927. aastal «Looduse» romaanivõistlusel II auhinna. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks,rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. ( ,,Korallid Emajões" ) Paljud Alveri luul...
Anna Haava (15.10.1864-13.03.1957) Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodaveres talupidaja perekonnas.Haridustee algas tal Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis, seejärel õppis ta Tartus Hoffmanni erakoolis ning Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis (1880-1884). Kooli lõpetamise järel töötas Haava pedagoogi ja halastajaõena. Alates 1906. aastast oli ta vabakutseline tõlkija. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". · Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateem...
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ptk. 1 Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et Boris Mänd on oma teadmised maha viksinud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama. matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetu. Ptk. 2 Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama. Justus tahab koju jääda. Ema ja tütar on pettunud Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Kohtab Isabellat . räägivad Sokratesest, Justus on hämmastus...
2013 Prosper Mérimeé Triin Pajanen ja Sandra Turnas Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.reaal Adventure Works: The ultimate source for outdoor equipment Prosper Mérimeé Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. Kasvas üles kodus, kus teda ümbritses rohke kunst. Ta oli muinsuskaitse inspektor. Oma eluajal nägi ta kolme Prantsuse revolutsiooni. Tihti peale oli ta arvamus asjade suhtes kahepoolne. Looming 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime ...
Tõde ja Õigus Kui defineerida sõna ,,tõde", siis võiks see tähendada asjade tegelikku seisu ja tegelikke asjaolusid ning nende põhjendatud uskumust. Sõna ,,õigus" võiks aga tähendada sellist olukorda inimeste vahel, kus mingi isik on kõige lähemal teadaolevale tõele, siis võib öelda, et ,,sul on õigus". Ehk teisisõnu ,,õigus" on nö ,,parim lahendus" mõne situatsiooni puhul. Tõde ja õigus on kindlasti omavahel seotud. Ehk siis võib öelda, et õigus ei saa eksisteerida ilma tõeta, sest tõde on õiguse aluseks. A. H. Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" üldprobleemiks on just tõe ja õiguse küsimus. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööde tegemise ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et...
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleid...
Anne Rice (sünd 1941) Intervjuu vampiiriga Poisi ja 200aastase vampiiri kohtumine Intervjuu algab: poiss küsib, vampiir vastab, jutustab oma elulugu esimene kord kellelegi teisele Lestat' ja Louis' kohtumine Lestat teeb Louis'st vampiiri, toob tolle mõisa oma vana isa, kellele Louis lähedasemaks saab kui tolle lihane poeg Kirstuküsimus: Louis ei soovi enam Lestat'ga koos olla ega talle alluda ta tahab iseseisvuda, aga ei leia ettekäänet Esimene osa Lestat saadab korda koledaid tegusid: jahib inimesi, piinab noori naisi ta on tõeline moraalitu koletis, ja see ei meeldi Louis'le Lestat viib Louis'i väikese haige tüdruku Claudia juurde, kellest vampiiri teeb Louis kiindub Claudiasse väga, ka tema hakkab ajapikku pigem Louis'i eelistama Nad põgenevad, Louis üritab Lestat tappa ja jätab ta surema Claudia ja Louis seilavad kodukohast, New Orleansist, ära Claudia hakkab muutuma: kuigi ta on endiselt ...
Armastusest ja teistest deemonitest Gabriel Garcia Màrquez (sünd 1927) Üks, Kaks, Kolm, Neli ja Viis Sierva Maria 12 aastane markiisitar, kes saab marutõbiselt koeralt hammustada Kodus keeruline olukord: hoolimatud vanemad Maria saadetakse kloostrisse, kus ta armub preestrisse Mariast saab ühenduslüsi valge- ja mustanahaliste vahelt Sündmuste ahel, Maria armastus mõistetakse hukka, tembeldatakse deemoniks ta sureb, ent ta juuksed kasvavad edasi, 22m ja 11cm nii pikad on tema vasekarva juuksed, kui kloostrikrüpti ümbermatmisel laip avastatakse Sierva Maria Imede täideviija 12 aastaselt saab marutõves koeralt hammustada Kariibide pühak, keda kummardatakse Nime tähendus: "Maria Kõikide Inglite Teenijanna" Elu ajal ei lõiganud kordagi juukseid, need lohisesid talle palmikus järele; nimelt sündimisel laps suri, ent peale kokkulepet jumalaga, et enne abielu ta juukseid ei lõigata, jäi Maria elama Keelatud arma...
Filmimise põhiplaanid ja kaamera nurgad Kristjan, Priit, Jaan ja Ardi Superüldplaan Subjekti pole näha, kasutatakse tavaliselt järgneva stseeni sissejuhatuseks. Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Üldplaan Filmitav objekt on näha täies mõõdus. Üldplaan näitab tegelast täispikkuses ja ümbrust parasjagu niipalju, kui mahub. Nii ümbrus kui tegelane on võrdse tähtsusega. Keskplaan Tegelast või objekti kujutatakse ainult osaliselt. Selle kadreeringu puhul on näha nii objekti suhet tausta või teiste objektidega kui ka mõnesid väiksemaid detaile, nagu näoilmed. Keskplaaniga kinokaadris võib näitleja olla nähtaval poolfiguurina ehk peast vöö või põlvedeni. Suurplaan Objekti kujutatakse tervikuna, kuid suurelt, nii et see täidab peaaegu kogu kaadripinna. Näiteks portree puhul võib olla suureks plaaniks kaader, millel on kujutatud peaaegu ainult nägu. Kinos kasutatakse keskplaani ja suure plaani vahel veel üh...
Sõjaaegse põlvkonna unistused ja püüdlused Sõda muudab kõigi seal osalenud inimeste psüühilist ja vaimset mõtlemist. Sõja ajal elanud inimesed on kokku puutunud hirmsate asjadega, mida tavainimene ettegi ei suudaks kujutada. Veri, põgenemine, hirm, valu ja lein kõik need asjad on sõjas osalenud inimesi kohutavalt palju muutnud. Sõjas on alati kaks osapoolt: sõdijad ja kannatajad. Mõlemad elavad sõja üle ühtmoodi kannatades. Sõjas osalemine on mõlema osapoole jaoks ülimalt raske, kuna nad peavad olema pikka aega eemal oma kodust ja perekonnast. Nad ei või iialgi kindlad olla, kas nad üldse oma perekonda enam kunagi näevad. Paljud inimesed peavad ka samal ajal oma lähedasi leinama või hoopiski põgenema sõdijate eest. Sellepärast peavad need inimesed, kes ise sõja keskmes on olnud, vabadust tähtsamaks. Praegune noorem põlvkond ei oska ettegi kujutada, mida tundsid inimesed sõja ajal. Nad ei oska arvatagi...
Sisukokkuvõte "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos, aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga teda häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud la...
Juhendaja: Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisime uuritavaks poeediks Hando Runneli, sest teadsime, et tema luule on lihtsasti arusaadav ning isamaaline. Eluloo ning tunnustuste kohta tahtsime rohkem teada saada. Luuleanalüüsiga kontrollisime oma hüpoteesi paikapidavust ja loomingu teemasid ja ideid. Informatsiooni saime Kairi Koppeli blogist, Timo Arbeiteri slaidiesitlusest ning Märt Hennoste raamatust ,,Eesti kirjandus tekstides". Elulugu Hando Runnel sündis Järvamaal Liutsalu külas 24. novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Runneli kirjanduslikke huvide tõttu jäi tal kõrgkool pooleli ning ta asus ajakirja ,,Looming" toimetusse tööle. Hiljemalt jäi ta vabakirjanikuna elama püsivalt Tartusse. Alates 1969.aastast kuulub Kirjanike Liitu ning teda
Ed. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tööülesanded teose analüüsiks Väide Minu arvamus Vilde arvamus 1. Abielu on äritehing. Minu arvates saab abielu Abieluga üritati rikastuda ja toimuda kui kahe inimese õnnelikuks saada vahel on armastus. Kui rahaga.Prillupi ja Mari abielu abielluda selleks,et oli ka ilma armastuseta. rikastuda,siis see kaua ei kesta. 2. Naine peab mehele Kindlasti peab naine Naine peaks meest kuulama, kuulekas olema. mehele kuuletuma, aga kui aga raamatus olev Mari on mees sunnib naist tugeva iseloomuga ja ei millekski, mida naine teha kuuletu koguaeg mehele. ...
Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Eelkõige nad lähevad sinilindu otsima haldja tütrele,kes on haigestunud ning keda saab vaid sinilind ravida. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse Vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes Mälestustemaale, nägid nad seal vanaema ja vanaisa ning õdesi-vendi , kes olid ammu juba päriselus surnud. Nende järgmiseks peatuspaigaks oli ööpalee , mis on vaimude,varjude ja hirmude varjupaik. Tuleviku ri...
Marit Puusepp 12.klass Ü1 Parim võimalikest maailmadest Iga inimene näeb maailma erinevalt, suhtub sellesse erinevalt ja kujutab seda endale ette erinevalt. Voltaire'i kangelane Candide'i arvates, et kui maailma peakski juhtima mingi kõrgem seaduspära, siis vaatamata sellele peab iga inimene niiöelda harima oma aeda. Leides täiusliku maailma, ei tunne me seda tihti peale ära. Nõnda juhtus ka Candide'ga, kes sattus Eldoraadomaale, rikkusemaale. Olles pimestatud rikkusest, kullast, rahast tüdines Candide elust seal ja asus otsima paremat paika, olles veendunud, et see on olemas. Muidugi on ka võimalus, et kui otida parimat, täiuslikumat paika, siis selle leides tuntakse äratundmisrõõmu ja pole kahtlustki, et leitud on jus see ja sealt lahkumis...
Sõditud on aegade algusest peale. Võim ja raha on peamised alternatiivid sõtta astumiseks. Inimeste vaimse ja füüsilise rahulolu tagamiseks ei ole sõdasid ja vägivalda vaja. Kellelegi ei meeldi elada teadmisega, et homne päev võib olla viimane. Sõda on eelkõige suurte riikide ja tähtsaimate isikute vaheline võimuvõitlus, milles vahendeid ei valita ja kasutatakse lihtinimesi kui endale allutatud marionette. Inimeste ahnus ja võimujanu ei lõppe iial. Seega niikaua kui inimkond püsib pole lootustki, et sõjakirves täielikult maha maetkase. Seda saaksid tõkestada üksnes väga trastilised muutused, mille tegelikke tagajärgi võime üksnes oletada. Raha valitseb inimesi, mitte inimesed ei valtse raha. Raha nimel ollakse tihtipeale kõigeks valmis, piire oma eesmärgi saavutamisel ei valita. Selles paberilipakas on midagi illusioone ja vaimustust tekitavat. Arvatakse, et raha eest saab kõike ja õnnelikum on see kellel on seda rohkem. Paraku kip...
Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobri...
Sisukord Sisukord..........................................................................2 Sissejuhatus.................................................................. .3 Maailma loomine ja jumalate põlvnemine.......................4 Kes moodustasid taevalik perekonna.............................6 Kaksteist olümplast.........................................................7 Kokkuvõte.......................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................10 2 Sissejuhatus Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks.
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid rii...
Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse Margar...
W.Shakespeare "Hamlet" Tegelased: Hamlet, Claudius(Hamleti onu), Polonius(Ophelia isa), Horatio, Laertes(Ophelia ven), Gertrud(Hamleti ema), Ophelia(Hamleti armastatu) jt. Tegevuskoht: Taani Sündmustik: Hamlet räägib oma isa vaimuga. Vaim räägib Hamletile, et Claudius(Hamleti onu) tappis ta ning abiellus Gertrudiga(Hamleti ema) ja sellise võika roima teel pürgis Claudius troonile, vaatamata sellele, et troon kuulub Hamletile. Hamlet vannub isale, et (see vaim on Hamleti isa!) maksab kätte. Sisse tuleb intiimne armastusteema Hamleti ja Ophelia vahel. Ophelia isa ja vend seda heaks ei kiida. Hamlet hakkab II vaatuses hullu teesklema. Ta mitte ei varja oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua solvavat kriitikat ühiskonna pihta: tema sõnul on Taanimaa vangla; samuti kogu maailm, mille üks kõige hullemaid urkaid on Taani. Kuninga roima paljastamiseks laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiini "Gonzago mõrv", ku...
Sappho naine ja luuletaja Elulugu Luuletaja sünniaeg jääb vahemikku 630-612 eKr ning surma ajaks dateeritakse 570 eKr. Sündis Lesbose saarel Väike-Aasia rannikul. Rajas üliklikku päritolu tütarlaste ringi Õpetas aristokraatlike kombeid, luulet, tantsu ning muusikat. Lesbose saarel oli kasvatus vabamas vormis. Lesbose saarelt pärineb mõiste lesbism ehk sapfism, mida seostatakse Sappho tegevusega Lesbose saarel. Teda imetleti väga ning selle auks vermiti tema pilt saare rahadele. Looming Kirjutas kokku 12 000 värssi, millest on säilinud vaid 193 fragmenti. Ainuke tervikuna säilinud luuletus, mis on ühtlasi ka ta esimene luuletus, kannab nime "Palve Aphroditele". Sappho vastandas armastuse meestemaailmasõjalistele väärtustele. Ta on kirjutanud ka palju pulmalaule ning hümne. Sappho stroof koosneb 3 üksteistsilbikust ja neile järgnevast adoneusest. Kokkuvõte Äärmiselt täh...
********** ******* 11. klass ,,Veronika otsustab surra" Paulo Coelho Uurimustöö Juhendaja: ******* Väike-Maarja 2009 Sisissejuhatus...............................................................................................3 1.Paulo Coelho.....................................................................................4 1.1 Auhinnad ja tunnustused...............................................................5 1.2 Bibliogeaafia............................................................................6 2.Sisu kokkuvõte..................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................11 Kasutatud kirjanudus.............................................................
Retsensioon filmile ,,Nimed marmortahvlil." "Nimed marmortahvlil" on Albert Kivikase romaanil põhinev lugu. Tegevusajaks Vabadussõda ja tegelasteks Tartu koolipoisid, kes oma kõhklustest ja klassivahedest üle saades rindele rahvusriiki looma lähevad. See film on püüd tuua tänapäeva inimesteni seda, mis on oluline Eestile ajalooliselt. Filmi vaadates tunnetasin selgelt seda, et inimloomus on läbi ajaloo üks ja see sama olnud muutunud on vaid keskkond. See film toob palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks. Me oleme sõjas. Käimas on lahing. "Tsahh, tsahh, tsahh" läbistvad kuulid mulda paisates üles väikeseid tolmupilvi. Sõjamees, tegelikult alles poisike, pääseb napilt vihisevast kuulist ja leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, ...
Tartu Kommertsgümnaasium Referaat Peep Vain: ,,KÕIGE TÄHTSAM KÜSIMUS" Helena Nulk 12.b klass Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Kõige tähtsam küsimus 3 Ülesehituse 4 Tsitaadid 4 Teised raamatust 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus 7 Sissejuhatus Juba mõnda aega olen huvitunud erinevatest enesetäiendus ja enesearendus raamatutest. Olen läbi lugenud mitmeid psüholoogiaalaseid teoseid alustades Carnegie teosest ,,kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" lõpetades Byrne teosega ,,Saladus". Peep Vainu viimane raamat oligi nagu loogiline järg minu huvile. Tegelikkuses ilmus see raamat muidugi aasta enne seda, kui mina
Robert Louis Stevenson 13. november 1850 3. detsember 1894 '' Must nool'' Stevenson üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke sündis 1850. a. Sotimaa pealinnas Edinburghis. 1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele vahetas ta mõne aasta pärast ala ja hakkas õppima õigusteadust. sai 1875. a. loa advokaadina tegutsemiseks. Kuid selle võimaluse jättis ta kasutamata, pühendudes täielikult kirjanduslikule tööle. Looming 1883. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan «Aarete saar» Must nool (1883) Prints Otto (1885) Strange Case of Dr Jekyll and Mr Hyde (1886) Vangistatud (1886) The Master of Ballantrae (1889) The Wrong Box (1889; koos Lloyd Osbourne'iga) The Wrecker (1892; koos Lloyd Osbourne'iga) Catriona (1893) The Ebb Tide (1894; koos Lloyd Osbourne'iga...
Raamatu tegelased: Isa Goriot- endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant Proua Vauquer- pansioniomanikust leskproua Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trail...
APOLLON Ennustamise ja kaunite kunstide jumal. Talle allusid muusad, oli üks tähtsamaid jumalusi. Tema õde oli jahijumalanna Artemis. HERMES Leiutas lüüra ja tähestiku, ning tule. Tugevusteks kavalus, sportlikkus, julgus. Tuntud oma võime poolest lennata allmaailma ja maailma vahel. APHRODITE Üks 12-st olümposlasest, ilu ja viljakusejumalanna. Oli väga ilus. Aphrodite sünni kohta on 2 legendi (Uranose peenis + merevaht / Zeus + Dion). Ei olnud truu, sai lapsi mitmete jumalate ja surelikega. Sümbolid tuvi ja mürt, lõhnaõlid, lõhnavad salvid, palsamid. Üks lastest oli Eros (tekitas pahameelt oma armunooltega, saatis Aphroditet kõikjal). POSEIDON Kreeka merejumal, üks kuuest Kronose ja Rhea lastest. Kujutati välimuselt Zeusi sarnasena (habemega, lokkis juustega). Välimuselt veidi metsikum, tal oli kol...
on, samuti filmindusega seonduvat oskussõnavara. Selline töö oli mulle esmakordne kogemus ja see pakkus mulle suurt huvi. 32 Allikad 1. Ehala, M. Eesti kirjakeel. Künnimees, 1998 2. Ehala, M. Eesti keele struktuur. Tln.: Künnimees, 1997 3. Erlet, M. Metslang, H. Oma või võõras? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 10, lk. 657-659. 4. Hennoste, M. Väike lugemisõpetus. Tln.: Avita, 1998 5. Hint, M. Häälikutest sõnadeni, Tln.: Valgus, 1978 6. Kerge, K. Nüüdistekstid: Kas suunamatu keelemuutus? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 4, lk. 225-235. 7. Kull R. Kas kindel või lagundatud kirjakeel? // Keel ja Kirjandus, 2000, nr.1, lk 5-7. 8. Merilai, A. Saro, A. Annus, E. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 9. Mäger, M. Eesti keele õpik
1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna. 2. Teose ajalooline sk...
Rain Paloson 10c James Fenimore Cooper «Hirvekütt» Autor on sündinud 15.09.1789. a ja suri 14.09.1851.aastal. Rahvuselt ameeriklane. Raamat «Hirvekütt» on 5-köitelise sarja «Nahksuka jutud» esimene raamat. Raske on vahet teha, kes on hea ja kes on halb. Kogu tegevus toimub väikese järve ääres, mille nimeks on Vilkuv peegel. Sõjas on alati võitja ja kaotaja. Samuti on nii nagu armastuse ka sõjas kõik lubatud. Vastavalt sõjalisele olukorrale on lubatud ka vahendid. Seepärast tuleb lähtuda sellest -- mis ei ole keelatud, see on lubatud. Kerge on inimest hukka mõista, kuid raske mõista. Hirvekütt e Hirvede Tapja e Haukasilm-sihikindel, otsekohene, tähelepanuväärne ja tõemeelne, näopoolest mitte nurgeline kuid kehalt pikka ja lihaseline Ua-ta Ua e Tasa -- de...
FAUST Teos nr3 Rain Paloson 10c Johann Wolfgand von Goethe värsstragöödia täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. On arvatud, et teose prototüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Goethel töötas oma teose kallal üle kuueküme aasta. Peategelane Faust on teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadusvaldkondadest ja palju õppinud. Oliomastanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid ikkagi valdas teda rahutus. Faust oli inimesena tavapärasest erinev -- teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt rohkem kui detailid. Talle on ülitähtis asja mõte, küsimus: miks?! Faust leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning et inimesed ei suuda oma pisiprobleemidest näha kaugem...
Titaanid Kes olid titaanid? · Titaanid, keda sageli kutsutakse vanemateks jumalateks, olid väga kaua aega tagasi maailmaisandad · Titaanid olid tohutult suured ja võimsad · Samuti on nad ülbed ja ohjeldamatud · Titaane oli palju, aga vähesed on jätnud jälje mütoloogiasse. · Titaanid on Gaia (maa) ja Uranose (taeva) liidust sündinud jumalasugu 6 meest ja 6 naist Kõige tähtsam jumal! · Kõige tähtsam jumal oli Kronos (Saturnus, lõikusejumal) · Gaia ja Uranose noorim ning vägevaim poeg · Tema valitses titaanide üle. · Et säilitada oma võimu jumalate üle, neelas Kronos oma lapsed alla niipea kui nad olid sündinud · Rhea päästis Zeusi kes võttiski Kronoselt võimu üle · Okeanos jõgi mis vanade kreeklaste arust pidi voolama ümber maa · Jõed ja okeaniinid olid tema lapsed Titaanid · Hyperion valguse jumal, Theia abikaasa · Lapetos · Koios oli Phoibe abikaasa · Kreios · Mnemosyne ...
NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rab...
Eeposes ,,Kalevipoeg" kujutletakse eesti rahvuskangelast Kalevipoega kui töörügajat, võitlejat ja igati võimast teomeest kes hoolis oma rahvast. Tuleks aga mõelda, et miks ometi on eeposel ,,Kalevipoeg" nii suur osatähtsus eesti kultuuriloos? ,,Kalevipoega" hakkas algselt kirjutama F.R Faehlmann, kes pani aluse algsele versioonile Kalevipojast. Ta jättis eepose kirjutamise hoopis pooleli ning selle võttis üle F.R Kreutzwald, kes hakkas ,,Kalevipoega" täiendama arstiameti kõrvalt. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega mis tähendabki seda, et alles eeposed tegid võimalikuks kultuuri tekkimise ja arengu. On öeldud, et kui rahval pole eepost, siis pole rahvust ennastki olemas. Ka ,,Kalevipoeg" oli esimene kultuurilise väärtusega teos eesti ajaloos. See rajas omakorda aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja samas kuulub see ka maailmakirjanduse hulka.
Väljendid ja tsitaadid 1) Me keerutame kogu aeg võtit ilma seda luku auku pistmata. 2) Peale ristimist läheme me tagasi oma pattude juurde nagu koer oma okse juurde. 3) Aeg ei ole meie päralt, vaid ainult laenuks antud 4) Pimedus on teadmise vaenlane 5) Keele tundmine on võtmeks teise inimese südame juurde 6) Haigus ja surm ei küsi luba sisseastumiseks nagu ka arst, kui ta on teel haige juurde. 7) On alati kergem lükata vankrit, mis on juba liikumas. 8) Olin püüdnud lahti murda üksikut kivi mäenõlval, kui mulle langes kaela terve laviin. 9) Mis me iganes teistelt kuuleme, ei ole kaugeltki, mis me ise tunneme. 10) On vana tõde, et uhkus tuleb enne langemist. 11) Iga tegu jätab oma jäljed. Ka tegematajätmine jätab oma jäljed. 12) Häda sellele, kes vaatab üle linnamüüri ja näeb, et sealgi paistab sama päike. Häda sellele, kes ei näe kivi oma jalgade ees ja selle otsa komistab. 13) Kaks korda ka...
,, Elu eesmärk on enesearendamine " (O.Wilde) Enesearendamine on tänapäeval oluline teema, mille üle paljud noored ja ka vanad pead murravad. Noorte põhilised probleemid on: Millistele hinnetele peab õppima koolis? Kas pärast põhikooli minna kutsekooli või gümnaasiumisse? Ning mida teha pärast gümnaasiumi lõpetamist? Vanemad inimesed peavadend kursis hoidma areneva ühiskonna ja kaasaja muutuvate maailmavaadetega. Juba varajasest east hakkab pihta elutempo, mis aastatega muutub üha kiiremaks ja pingelisemaks. Me ei leia endale aega olla perega koos ja lähisuhted kaugenevad. Olulisemaks on saanud karjäär, töökoht ja raha. Ühiskond areneb kogu aeg edasi ning peame suutma arenguga sammu pidada. Mida aeg edasi seda lühemaks muutub lapsepõlv. Võsukestele ei anta aega mängimiseks ja maailma avastamiseks, kuna nad pannakse juba varakult huviringidesse ja eelkooli. Tänapäeval oleks meile nagu sisse kodeeri...
see oleks veelgi ilusam, meigiti ja lõhnastati ennast. 3000 aastat eKr olid muidugi iluvahendid hoopis algelisemad, aga aja möödudes neid pidevalt täiusatati. Esimesed näomaskid olid päris tülgastavate komponentidega ja juuste värvimine oli väga keeruline protsess. See kõik viitas sellele, et ilu nõuab kannatust. Nii oli on ja jääb. 52 Kasutatud Kirjandus: H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Cath Senker "Vana Kreeka igapäevaelu" Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" Kate Mulvey ja Melissa Richards "Meie sajandi iluideaalid" 53
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse tah...
Kasuta tänast päeva, usaldades võimalikult vähe homset. Püüa hetke! Inimesed on erinevad, paljud elavad olevikus, paljud hoopis tulevikus. Kuidas on siis õigem elada, kas olevikus või tuleks siiski mõelda ka tulevikule? Arvan, et inimesed, kes elavad hetkes on tihti elurõõmsamad ja muretumad, kui need, kes ainult tuleviku muredele mõtlevad. Nad tunnevad rõõmu olevikust ja on õnnelikud just selle hetke üle, mis parajasti käes on. Samamoodi on neil hea meel, et saavad olla koos lähedastega ja tunda rõõmu väikestest asjadest ning igast päevast, sest elu võib olla väga lühike. Seepärast on nad ka lõbusamad. Nad arvavad, et tulevikule tuleks mõelda siis, kui see kätte on jõudnud ja olulised otsused teha sel hetkel, kõik läheb nii nagu peab minema. Keegi ei saa ette mõelda, sest me ei tea, mis elu toob. Samuti ei looda nad ka, et kunagi tuleb olevikust parem aeg. Arvan, et selline eluviis on väga õige. Nii on rohkem hetki ja mälest...
Inimene on saladus Miks tunduvad ühed inimesed meile huvitavamad kui teised? Ilmselt on põhjus selles, et nad on saladuslikumad kui teised, ning inimestele pakuvadki sellised isikud pisut suuremat huvi kui need, kellest nad oma arust palju teavad. Kuid tegelikult on asi nii, et mitte ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista. Me elame maailmas, kus kõik isikud on erinevad. Inimesed ei saa olla üksteise koopiad, nagu see on võimalik paberi ja mõne masstoodangu puhul. Inimest võib pidada maailma saladuslikumaks olevuseks, sest inimene on terve oma olemusega suur müsteerium, mida isegi kõige suurema tahtmise juures pole võimalik täielikult mõista. Me võime ju üritada inimestest aru saada neile sügavalt silma vaadates või jälgides nende hoiakuid ja juttu, aga see ei ole võimalik. Inimene on isegi iseenda jaoks saladus, sest on raske mõista, miks me mõnikord käitume oma tavadele ja uskumus...
Maarja-Liisa Suitso 11a Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes. Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt nägime olukordi, kus Helmer Norat suunas ning talle sõnaõigust ei andnud. Naine ei oleks mehe arvates tohtinud tegeleda käsitöö...
ROOMA THTSAMAD ISIKUD: Julius Ceasar-vanarooma vejuht,poliitik ja kirjanik,rooma keiser Marcus Antonius-vanarooma poliitik ja vejuht Kleopatra-Egiptuse valitsejanna , Seleukiidide kuninganna Brutus-brittide kuningas Cicero-legendaarne brittide kuningas , Rooma kige kuulsam knepidaja Vergelius-Rooma kirjanik,rooma eepose autor Horatius-vanarooma ks thtsamaid lrilisi luuletajaid Plautus-vanarooma komdiakirjanik
ainulaadsed. Nad olid loonud Püha Sunniva ühingu, kus koguduse naised käisid käsitööd tegemas ja kohvi joomas. Sigrid Undset võttis kohtumistest osa, kui ta sai, ja talle meeldis istuda koos nende töölisnaistega ja kuulata prioriss ema Fulgentia tarka nõu ajalikes ja vaimulikes asjades. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Sigrid_Undset Inimeste südamed ,,Sigrid Undset" , Tordis Orjasaeter ,,Põhjamaade kirjandus",Helgi Pukk http://et.wikipedia.org/wiki/Sigrid_Undset
,,Kurat ja preili Prym" Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüd...
Noorte kuritegevuse põhjuseks on positiivse idee puudumine Kuritegevus noorte seas on tänapäeval laialt levinud probleem. Mina isiklikult olen selle väitega nõus, et põhjuseks võib olla positiivse idee puudumine. Inimesed ei sünni kunagi kurjategijateks, vaid nad muutuvad selleks elu käigus. Igalühel on võimalus kas halb või hea. Need mõlemad pooled on inimeses olemas. Tähtis on lihtsalt see, et headus jääks peale ja kurjus langeks välja. Selleks on vaja aga positiivset eeskuju. Tihti õeldakse, et noorus on hukas. Mina ütleks pigem, et hukas on hoopis need vanemad, kes on sellised lapsed üles kasvatanud. Lapsed saavad eeskuju kõigepealt ikka vanematelt ning kui vanemad pidevalt joovad ja suhtuvad oma lastesse halvasti, siis viimastel polegi enam midagi teha, kui minna kuhugi hulkuma või pättusi sooritama. Ma saan aru, et noorukil peaks olema juba arenenud mõistus, et taibata, et kuritegevus on vale, aga kui tal on la...
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ...
saa. Emma uskus, et unistus kaunist armastusest võib muutuda tõelisuseks, ent elu valmistas talle julma pettumuse. Püüe põgeneda argielu halastamatuse eest viib selleni, et hakkab teda üha enam ahistama. Meeleheitel naine satub liigkasuvõtja küüsi. Kogu Emma elu on rajatud pettusele: ta petab meest, armukesed petavad teda ennast; otsides olukorrast väljapääsu, satub ta tupikusse. Emma lõpetab elu enesetapuga. Kirjandus realismist postmodernismini; Anne Nahkur; Koolibri kirjastus 2007 http://www.online-literature.com/gustave-flaubert/ http://et.wikipedia.org/wiki/Gustave_Flaubert http://www.classicreader.com/author/21/
minevik/tulevik · Materialism, positivism · Vastandumine; sisetunne · Kunsti eesmärk eneseväljendus · Välditi idealiseerimist · Ainestik argielust Realism ja romantism kirjanduses Romantism Realism · Luule · Romaan · Mässumeelne "äravalitu" · Sotsiaalsed olud · Kõrged ideaalid · Varjukülgede kirjandus -> · Loodus kriitika · Armastatu kättesaamatu · "Punane ja must" 1831 · Autori tunded, mõtted · Kompositsiooni skeem · Tihti · Loogika! Saatusel polnud väljamõeldis(historism) osa · George Gordon Byron · Detailirohke ->sümbolid · Stendhal, Balzac, Merimée Sümbolism · 19. sajandi lõpukümnendil lõhestatus ja vastuolulisus
August Gailit -Sündis 9. jaanuaril 1891 Sangaste lähistel Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. -Ta oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. -Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. -Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. -Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. -Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". -Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. -Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. -Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 vil...
Nõiad ja targad *Hilisemal aja hakkasid eestlased nõia ja nõia vahel vahet tegema. Kurja tegevat nõida nimetati nõiaks edasi. Algupärast ülesannet täitvat ehk head tegevat nõida hakati kutsuma targaks, teadjaks. *Ülepea valitses vanal ajal igal pool kange nõiduseusk. Tartumaal räägitakse praegugi veel nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu. *Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes. Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel. *Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad. * Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimumaalima vahel. Tark püüab vaimude ja vaenulike vägede algust, loomust ja sündi ära mõista. Sellega satuvad nad targa meelevalda tark võib neid võita, taltsutada, heaks muuta. Tark omandab...
Tööleht nr 4 Krõõt: ,,Heinaaeg see oligi, mil Krõõt õieti mõistis, mis tähendab olla perenaine. Tõused ühes päikesega, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele..." ,,Ei tulnud kohapärija," ütles Andres. ,,Sinule oleks nagu rohkem abi tarvis kui minule." ,,Kes teda teab ehk ongi ka," vastas Krõõt sängist õlgedelt. Mari: ,,Andres peksis Marit südapäeval keset õue" ,,Ainult ühte tegi ta:varjas lapsi isa kurjuse eest, niipalju kui suutis, laskis ennem iseennast lüüa kui lapsi" Arutlus Krõõt oli esimene Vargamäe perenaine. Kui ta Vargamäele tuli, vajas see väga palju tööd. Krõõdal oli väga raske elu.Ta jooksis päevad läbi toa ja aida vahet, tegi väga palju tööd, aga Andres pidas seda normaalseks. Andres ei öelnud Krõõdale ühtegi kiidusõna, mida Krõõt vajas. Enne ko...
Tööleht nr 5 ,,Hea Pearu" Pearu oli oma loomult niisugune ja keegi ei oleks võimeline teda muutma. Ta tahtis kõigile näidata kui kõva tegija ta on ja ei ta on kõigist parem ja targem. Pealegi oli ta enne Andrest Vargamäelt mitu peremeest minema ajanud ja kuna Andresega see ei õnnestunud muutus Pearu veel hullemaks. Muidugi mulle meeldib ,,hea Pearu" rohkem, kuigi vahepeal ta liialdas oma heade sõnadega, seda juhtus tavaliselt ainult täis peaga ja tavaliselt püüdis ta oma headusega ...
Emma haigestub ,teda hakkasid vaevama südamekloppimised.Bovary ja teine arst otsustavad, et vaja oleks mujale kolida.Uus ümbrus taastab tervise. Monsieur ja Madame Bovary,kes on rasestunud kolivadki Yonville. Nende saabumisel uude kohta, nad lõunatavad koos Homaisiga,kes on ülespuhutud kohalik apteeker, alati valmis näitama oma teadmisi teaduse ja muudel teemadel. Tutvuvad häbeliku noormehega, kohaliku notari juures töötava kirjutaja Leon Dupuisiga. Leoni huvitab muusika, kirjandus ja kunst. Emma paraneb märkimisväärselt, ta naudib vestlusi Leoniga. Noormees armub temasse ka Emmale ta meeldib. Emma sünnitab lapse, tütre nimeks "Berthe," Ta ootas väga poega. Laps viidi amme juurde, Emma last väga ei armastanud. Ta suhtles palju Leoniga, jalutas temaga ringi avalikult, nad vahetasid pidevalt juturaamatuid. Charlesil polnud kalduvust armukadeduseks, ta ei näinud selleks põhjust. Ühel päeval külastas Emmat riidekaupmees nimega Lheureux
"Mäeküla piimamees" Tegelased: Tõnu- Mäeküla Piimamees Mari- Tema naine Kremer- mõisnik Lapsed. Tõnu naine suri ja ta tõi oma naise õe Mari enda juurde elama ning laste ja kodu eest hoolitsema. Kremerile hakkas Mari meeldima. Tõnu abiellus Mariga, aga Kremer ei jätnud Marit rahule. Kremer tegi Tõnule ettepaneku, et kui ta saab mariga vahest "koos olla" (Mariga magada), siis saab Tõnust Mäeküla piimamees. Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel ütles Tõnu Marile, et kui ta ei nõustu, siis tõstab Kremer nad talust välja. Lõpuks Mari nõustus. Kui Kremer kuulis, et Mari nõustus, siis vallandas ta vana piimamehe ja Tõnust sai uus Mäeküla piimamees. Alguses Mari visiidid Kremeri juurde Tõnut ei häirinud, kuid hiljem ei tahtnud ta enam Marit "jagada". Ka tema äri (piimamehena) ei läinud nii hästi, kui ta lootnud oli. Tihti pidi te oma kaupa odavamalt müüm...
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja (10), kunstnik, tegi portree Gray´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena (19), lk 22, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux (37, 38), Selby on tema oma (38) Lord George Fermon - sõbralik(36-1), laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma (38, 37(a1)), romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane - näitleja, 55(1) James Vane - Sibyli vend, 66(3) Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122) Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega (124-a2) Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik j...
Mis on edukuse mõõdupuu? Mida tähendab olla õnnelik, kas see, et sa oled materiaalselt edukas? Kas edukuse mõõdupuuks võib olla rahulolu? Väidetakse, et väikelinnas töötades ei ole sa rahul, sest sul puudub edu. Sellist suhtumist võib tajuda, kui kuulata niinimetatud edukate noorte lugusid. Mõne arvates pole kogu Eestis ühtegi linna, kus võiks edu saavutada, neile sobib ainult välismaa. Eks paljugi sõltu sellest, milliseid sihte keegi seab. Mõni püüab näida edukana nii, et teeb näiteks Hispaanias juhutöid. Kas ta ka tegelikult õnnelikum on kui mina siin, see on küsitav. Võib-olla on ta seal hoopis olude sunnil? See näitabki, et edukus on suhteline. Praeguse ühiskonna edukuse mõõdupuu on paljuski see, millist elamispinda ja autot sa suudad soetada. Selles mõttes raha ikka üht-teist määrab. Üks huvitav nähtus, mille üle olen juba ammu juurelnud. Kui inimesed räägivad kellegi edust või edukusest, heast saatuses ja halvast saatuses, kar...
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli em...
Kõige raskem on võita iseennast Inimesi on väga erinevaid, kuid ometi pole keegi üdini täiuslik. Kõigil on omad tugevad, aga ka nõrgad küljed, mida tihtipeale püütakse eirata. Iseendaga võitlemine ei ole midagi uut, seda on üritanud paljud, kuid enamik püüdlejatest, ka kõige tugevamad, on alla vandunud või vaimselt lagunenud. Teistele nõu andmine on alati kergem kui leida vigu endas ning püüda neid parandada. Tänapäeva ühiskonnas elavad inimesed on aja jooksul väga palju muutunud, just oma põhimõtete ning eluviiside poolest. Inimene pole jagu saanud endast, kui ta on ületanud vaid ühe raskuse. Sellel pikal teekonnal tuleb üles otsida kõik tükid, mis on laiali paiskunud. Nendest terviku kokkupanemine annab sulle õiguse öelda, et oled parem inimene. Iga päev püütakse jagu saada laiskusest, kadedusest, hirmudest ning ka egoismist, kuid vaid vähesed tulevad sellest lahingust võitjatena välja. Puudus, mis ei lase in...
Sandro Botticelli 1445- 1510 Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Seal registreeriti ta Alessandrona, parkal di Mariano dei Filipepi pojana. Sandro oli pere neljas laps. Hüüdnime Botticelli (väike vaat, tünn) pani talle vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisimaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks ...
Koostanud: Kertu Roosla Tulevikumälestusi meenutades ''Mine nüüd lavale! Sa kuuled isegi, kuidas rahvas sind kutsub! See oli ju su elu unistus siiani, ega sa ometigi nüüd tagasi astu? Ei ei. Nii ei saa, mine juba!'' ütleb mu parim sõber. Ja nii ma astungi lavale. Tumepunased eesriided vaatavad mulle veel otsa, ruum läheb äkitselt pimedaks, publik tasaneb. Süda tuksub põues kohutavalt kiiresti ja tugevalt, ma tunnen ennast justkui võistlustel enne saja meetri jooksu, kõhus keerab, väga ärev on olla. See tunne on joovastav, õrnalt värisen, aeg tundub täpselt nagu seisvat. Ja järsku eesriie tõuseb. Ma näen pimeduses publikut. Valgusehelk valgub minu peale. See unenägu on mul jäänud müstiliselt hästi meelde ja seda oma üliäkilise lõpuga, mis seisnes tormilise äratusega minu sünnipäeva hommikul, kui mulle lauldi ja toodi tort. Kahjuk...
Haridus- kas vahend või eesmärk? Teadupoolest ootavad paljud väikesed lapsed usinasti kooliminekut. Nad kujutavad ette, et kunagi saavad neist nende endi unistuste kangelased ning arvavad, et koolis saavad selleni pürgimist õppida. Kui lapsed vanemaks ja targemaks saavad, siis muutuvad ka nende vaated tulevikku realistlikumaks, kuigi unistused ei kao. Need jäävad alatiseks südamesse ning ei pruugi kogu aeg meeles olla, aga kui kuskil millestki taolisest juttu on, siis tulevad kunagised fantaseerimised ikka meelde. Nad mõtlevad pidevalt, kas on vahendeid nende fantaasiate täitmiseks, kas oleks kuidagi võimalik oma suuri unistusi täide viia.. Kõige tõenäolisem vahend oleks ju haridus, sest kui midagi meeletult tahta, tuleb teha selleks kõik vajalik ning et seda kõike vajalikku teha, tuleb endale lemmiku valdkonna iseloomulikud jooned omandada. Kuid milline näeb välja üldse haridus vahendina? See on see eluredel...
Vanavanemate pajatusi See juhtus siis, kui mu vanaisa oli umbes kolmekümne viie aastane, ta täpselt ei mäletanud , kui sellest mulle rääkis. Kuid see, mis tal meeles oli , oli Viljandisse sõit. Seal toimus tema isa juubel. Alustas siis vanaisa enda teekonda Sutlemast, kus ta minu vanaema, ema ja onuga elas. Need perekonnaliikmed oli ta ka kaasa vedanud, nagu vana mulle ütles. Esimeseks ebaõnnestunud juhtumiks oli see, et kui mu vanaema viimasena autosse tuli, istus ta täpselt tordikarbi peale. Kõik peale vanaema enda naersid, tema läks tuppa tagasi riideid vahetama. Kui tagasi autosse sai, lõhkes ka tema naerust. ''Noored'' sõitsid hea tujuga ja tegid pidevalt üksteise üle nalja, kui järsku meenus vanaisal, et ta ei olnud toast kingitusi autosse toonud. Papi, selline oli tema hüüdnimi minu poolt, mõtles veidi aega, kuidas ta seda uudist teistele serveerib, kuna ei tahtnud ise süüdlaseks jääda. Vä...
annaabi.ee 
