Noorte kuritegevuse põhjuseks on positiivse idee puudumine
Kuritegevus noorte seas on tänapäeval laialt levinud probleem. Mina
isiklikult olen selle väitega nõus, et põhjuseks võib olla
positiivse idee puudumine. Inimesed ei sünni kunagi kurjategijateks,
vaid nad muutuvad selleks elu käigus. Igalühel on võimalus kas
halb või hea. Need mõlemad pooled on inimeses olemas. Tähtis on
lihtsalt see, et headus jääks peale ja kurjus langeks välja.
Selleks on vaja aga positiivset eeskuju.
Tihti õeldakse, et noorus on hukas. Mina ütleks pigem, et hukas on
hoopis need vanemad, kes on sellised lapsed üles kasvatanud. Lapsed
saavad eeskuju kõigepealt ikka vanematelt ning kui vanemad pidevalt
joovad ja suhtuvad oma lastesse halvasti, siis viimastel polegi enam
midagi teha, kui minna kuhugi hulkuma või pättusi sooritama . Ma
saan aru, et noorukil peaks olema juba arenenud mõistus, et taibata,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NurioF
Õppematerjali autor
uuritakse eelsoodumusi; neljandas osas analüüsitakse uuringuga tõestada üritatud hüpoteese uurimisobjektide abil. 5 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE 1.1 Kriminaalne käitumine Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu
maitsega see on, mis see teeb. Aga ega sõbrad ei räägi ju, et sellest tekib sõltuvus ning see kõik kahjustab eelkõige kopse, aga ka südant ja vereringet. Samamoodi proovitakse alkoholi ja ka narkootikume. Aga see ei tähenda, et me oleksime hukas, lihtsalt tänapäeval liigub selliseid asju aina rohkem ringi ja on suurem võimalus neid proovida. Noored tahavad vaid kogemusi saada, et mis üks või teine asi teeb. (130) Suurenenud on ka noorte emade arv, noored tütarlapsed, kes ise on alles peaaegu lapsed, vankreid lükkamas või suurte kõhtudega ringi käimas. Ma olen kindel, et nad ei ole ise seda last nii väga tahtnud. Sellised asjad võivadki juhtuda alkoholi või narkootikumide joobes. Noor lihtsalt ei mõtle mida teeb ja hiljem on tagajärg käes. Siis ei osata enam ei nutta ega naerda, tuleb lihtsalt edasi elada. Enamik neist noortest saavad aru kui vale kõik see on ja teevad abordi
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks
Siin tuleb mängu oskus põigelda vana ja uue vahel, minemata vastuollu reaalse olukorraga. Mis asi on see kasvatus, millele me anname hinnanguid ja mille põhjal tahame öelda, et noored on hukas ehk halvasti kasvatatud? Uuringud näitavad, et suurim mõjutaja lapse arengus on keskkond ja vähem mõjutavad kaasasündinud tegurid. Mõjutav keskkond muutub vanusega nooremas eas on see kodu, siis hakkavad rolli mängima kool, sõbrad jne. Kuid selles on spetsialistid ühisel seisukohal, et noorte olulisemad mõjutajad selles loetelus on kodu ja perekond, see mõju kestab hilisteismelise eani. Perekonnad mõistavad kasvatuse tähendust erinevalt, sest kui vaadata lastevanemate hulgas läbiviidud küsitlust teemal, mis on hea kasvatus, siis enamus vastanutest pidas selleks viisakat last, kes ütleb aitäh ja palun, pakub vanematele istet, ei ropenda, ei ole kade jne. See on äärmiselt lihtsustatud variant kasvatuse mõistest. Millised on need väärtused, mida oma lastele pakume
ja muu sotsiaalne patoloogia ka sotsiaalteadustele. Kriminaalteaduste seos kriminoloogiaga: tegemist on teatavas mõttes üksiku ja üldise vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või hiljem arusaamisele, et midagi olulist jääb tema haardeulatusest väljapoole. Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise seisukohalt tähtsat nähtuse- ning probleemiringi, ongi tekkinud ja arenenud kriminoloogia. Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta)
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi.
Needki vajavad lisatähelepanu ja oskuslikku tegelemist. Minu meelest ei ole Eesti inimesed nendele probleemidele piisavalt keskendunud, nähakse vaid materiaalsusega seonduvaid küsimusi. Kas raha on tõesti nii tähtis, et kaalub üles pungil olevad neuroloogia osakonnad ja käitumishäiretega lapsed? Loodan, et vähemalt peale majanduslanguse tõusu märgatakse tekkinud olukorda ja tehakse midagi selle parandamiseks. Seoses vanemate ja teiste täiskasvanute vähese tähelepanuga laste ning noorte suhtes, on kujunenud märkimisväärseks valupunktiks varajane meelemürkide kasutamine. Aastal 2004 Tallinna koolides läbiviidud küsitluse põhjal olid 14-aastastest õpilastest suitsetamist juba alustanud 100 protsenti. Ning alkoholi tarbimist alustatakse juba põhikoolist. Samas ei ole see eriti üllatav, sest eestlased on Euroopa riikidest alkoholi tarbimises teisel kohal (esimene on Tsehhi). Ilmselgeks põhjuseks on vanemate halb eeskuju ja pidev alkoholi tarbimine
Suhted vanemate ja sõpradega on rasked aga suhted vastassooga võivad olla veelgi keerulisemad. Veel ei teata mis on päriselt armastus ja arvatakse, et kahe inimese vahel, kes üksteisele lihtsalt meeldivad on kohe suur armastus. Paljudele on vallalisus probleem ja sellepärast ollaksegi masenduses. Kuid kui see staatus muutub tõmbavad mõned ikka ringi ega mõtlegi suhte hoidmisele. Ning eneserikutud suhte purunemisele järgneb masendus ja enesehaletsemine. Noorte suur mure on kindlasti ka nende välimus. Vahel pingutakse meigiga liiga üle ise arvates, et olevad nüüd jube ilusad. Ka poistele ei meeldi paksu krohvikihiga tüdrukad ja kõik teavad seda. Aga ikkagi muidu normaalse näonahaga tüdrukud teevad seda. Suur mure on ka riided. Vanematelt nõutake tohutuid summasi, et saaks osta omale kalled firmariideid. Ja kui sellist võimalust ei ole on jällegi uus mure juures.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid