Heiti Talvik (0)

Heiti  Talvik
( 1904 ­1947)
Koostaja : Kätlin Juss
11.klass
ELULUGU
Sündis 9. novembril 1904 Tartus
Heiti sündimise ajal oli tema isa  Siegfried  alles arstiteaduskonna üliõpilane
Tema ema oli tuntud pianist; tal oli ka õde  Hella  ja vend Ilmari
Heiti õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis
Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides
1923. aastal lahkus ta ootamatult koolist ja läks tööle Kohtla­Järve põlevkivi 
kaevandusse
Kohtla­Järvel sai ta  aimu  aga oma tõelisest kutsumusest­ luuletamisest
Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile
Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu 
Õhtugümnaasiumi reaalharu
Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda
1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama
1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige
Samal aastal ilmus tema esimene  luulekogu  “ Palavik ”
1937. aastal abiellus ta Betti Alveriga
1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult, selle tagajärjel muutusid kõik 
tema teatmeteosed kidakeelseks
Luuletaja hukkus 1947. aasta juulikuus nõukogude vangistuses
LOOMING
Tema mitmekülgne  lugemus  kajastus ka tema loomingus
Ta otsib oma varasemates luuleproovides veel terviklikku, stiiliühtset  kujundit
Ta püüdis oma loomingusse tuua oma maailmanägemust, ideesid, emotsioone 
ning ekspressionistlikku vormi
Ta on saanud oma loomingusse mõjutusi Dantelt, Baudelaire’ilt ja  Francois  
Villionilt
Hiljem muutub luuletaja stiil rahulikumaks ja selgemaks ning ekspressionistlikud 
võtted taanduvad
Tema luulest hakkavad kostuma kaduvuse ja surma  tunnetamine
LOOMINGUNÄITED
Tema eluajal ilmus temalt kaks  luulekogu  “Palavik” (1934) ja “Kohtupäev” (1937)
Pärast kohtupäeva avaldas Talvik ainult neli luuletust, käsikirjas on säilinud 
seitse luuletust ja luulekildu
Käsikirja jäi ka tema 1945. aastal kirjutatud “Fööniks”
TEISTE ARVAMUSED 
TEMAST
Karl  Ristikivi : "…Paljusid Talviku värsse  lugedes  tundub, nagu oleks tegemist 
prohvetiga, kes tulevaid sündmusi juba varakult ette nägi... Talvik polnud mingi 
prohvet  selle sõna müstilises tähenduses, mingi ekstaatiline  oraakel . See on 
vastuolus  ta tõelise olemusega, ta intellektuaalsusega, terava, loogilise 
mõistusega. Kõik need elemendid, mis ta luules esinevad prohvetlike piltidena, 
olid juba ajas olemas, oli vaja ainult selget pilku, et neid näha, selget mõistust, 
et neist järeldusi teha. Juhtus nii, et need omadused olid ainult  temal , see on 
kõik…"
Karl Ristikivi ütleb: …"Talviku kõneviis on alati otsene, mitte mõistukõneline või 
sümbolistlik.“
"...Ei ole mõttetult elatud aegu... Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu..." – nii ütleb 
üks teine traagilise saatusega luuletaja – A. Alliksaar. 
LUULENÄITEID
Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin!
Tütarlapsele, keda ma ni  väga armastin! 
Su li kmed lõhnavad kui noored valged  kased ,
mis oma ladvastikud peitnud uduloori. 
Ning omi sädelevaid õlgu,  rindu  noori
sa läbi värisevi lehi paista lased. 
Ja vaade selge sul kui kaljust karglev läte,
mis ripsmeilt vuliseb kui pehmest lepavõsast,
sääl joomas käisin ma kui lõo, kes eksin pesast,
uus elu vulas mul sääl üle pää ja käte.
Fööniks
Ma uuena tõusen tulest,
sai tuhaks mu koltuv kest. 
Ma kergem udusulest 
ja tugevam  terasest . 
Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: 
väär­mina ning eba­maailm. 
Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted 
ja silmaks mul ­ Kõiksuse silm. 
Ja päiksekiirtega ühte 
mu ihu sulab uus. 
Ta üleni leegib kui lühter
 ja Elu Sõna tal  suus . 
Viin kõikjale valgust ja rõõmu, 
mu hingusest sulab  hang  
ja mu südamest suuri sõõmu 
joob lunastust roimar ja vang.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/heititalvik.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Heiti_Talvik
http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/TalvikH.php#F%C3%B6%C3%B6niks

Document Outline

• Slide 1
• ELULUGU
• Slide 3
• Slide 4
• LOOMING
• Slide 6
• LOOMINGUNÄITED
• TEISTE ARVAMUSED TEMAST
• Slide 9
• LUULENÄITEID
• Slide 11
• KASUTATUD KIRJANDUS