Tarapita,Noor-Eesti, Siuru, M.Under, A.Gailit, H.Visnapuu (0)

zizzle
Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit .

• Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F. Tuglas , V.Grünthal- Ridala , J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J. Semper , A.Alle
  

„Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!“ Väärtustasid kirjastamiskultuuri.

• Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A. Adson , F.Tuglas, A.Gailit(asutaja)
  

Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud!
Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole.

• Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares- Barbarus , F.Tuglas( toimetaja ), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa.
  

„ Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd -tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine.Haritlastest on saand ärimees,võimumees,amtenik.“
Nad jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama.
M.Under(27.03.1883-1980)Ta sai saksakeelse hariduse ja kirjutas esialgu ka samakeelset luulet.1901-1902 töötas ajalehes „ Teataja “. Moskvast naasnuna hakkas osa võtma Eesti kultuurielust. kujunes 1910 . aastateks Eesti esipoetessiks.Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige.A. Adsoni abikaasa.Põgenes 1944.a sept A.Adsoniga Rootsi,elas ja töötas seal arhiivitöölisena.

• Underi luule on eeskätt psühholoogiline,annab edasi inimese siseilma keerukust,tundeid ja varjatud tunge .Underi luulet läbib olemise suur vastasseis-elu ja surma,rõõmu ja mure,valguse ja varju vahel. Underi luule on rõhutatult naiselik , ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule , mis moodustas põhilise osa tema loomingust, šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega.  („Sirelite aegu“,“Veri valla“,“Endaga“,“Agulis“.)
  

• Underi ballaadid - Ballaadid on dramaatilised,peamiselt rahvuspärimus ainestikuga värsslood. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Valge lind“,“Rändav järv“ ,“ Koterman “,“Naissaare sünd“.
  

• Under ja mehed- E. Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes „Teataja“,ülepeakaela armus raamatupidaja Carl Hackerisse, abiellusid,lahutasid,2 tütart. Peale lahutust Hackerist abiellus Marie Under Artur Adsoniga. Abielu oli harmooniline ja kestis kuni Adsoni surmani. Gustav suits kirjutas.
  

Tutvumine 1904 . a. kunstnik Ants Laikmaaga, kes Underit maalis; teda eesti keeles luuletama õhutas ja salaja ta luuletused ajakirjadele avaldamiseks saatis, oli Underi elus tähtsaks sündmuseks. Nende sõprus kestis kuni Laikmaa surmani.

• Under ja sonetid- Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis oma hinge- ja meelterõõmudes. Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. („Sinine Puri “, „Sonetid“ ,“Eelõitseng“ )
  

H.Visnapuu(1890–1951)sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas . Visnapuu suri 3.04.1951 Usa-s, kus tema põrm tuhastati.

• Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene,kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Visnapuu rikastas eesti luulet püsiväärtusliku tunde- ja mõtteluulega.
  

Ta arendas edasi eesti luule keelt ja vormi, otsides neis uusi võimalusi. ( „Kaks algust“ , „Maria“,“Esimene kiri“, „Meie aeg“,“Tõmbtuul“.
August Gailit( 1891 -1960)Sündis Valgamaal,Kuiksillal.Hariduse omandas Valgas , Läti kihelkonna-ja linnakoolis ning Tartu linnakoolis.Töötas ajakirjanikuna nii Eestis kui Lätis.Võttis osa vabadussõjast sõjaväeametnikuna ning sõjakirjasaatjana. Oli ka teater Vanemuise direktor 1932-1934.

• Nipernaadi -Romaani keskne tegeleane on romantilise hulkurina esinev kirjanik,kes vastandab end kõigele argipäevaseöe ka omakasu püüdlikusele. Gailit jälgib oma teoses koos peategelasega inimlikku väiklust,upsakust,rumalust ja omakasupüüdlikust. Nipernaadit võib nimetada suurepäraseks ümberkehastujaks kord on maamõtja,sookuivendaja,pärliüüdja ja siis jälle ühe talu sulane .Koosneb 7-st peategelase kaudu ühendatud novellist.
  

Maailmakirjandusest Nipernaadi moodi tegelasi : Ekke Moor , Ibseni Peer Gynt, Don Quijo , Don Juan , Odüsseus, Linnankoski Olavi Koskela