Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" (2)

Tööleht nr 4
Krõõt:
„Heinaaeg see oligi, mil Krõõt õieti mõistis, mis tähendab olla perenaine . Tõused ühes päikesega, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele...“
„Ei tulnud kohapärija,” ütles Andres. „Sinule oleks nagu rohkem abi tarvis kui minule .” „Kes teda teab ehk ongi ka,” vastas Krõõt sängist õlgedelt.
Mari:
„Andres peksis Marit südapäeval keset õue”
„Ainult ühte tegi ta:varjas lapsi isa kurjuse eest, niipalju kui suutis, laskis ennem iseennast lüüa kui lapsi”
Arutlus
Krõõt oli esimene Vargamäe perenaine. Kui ta Vargamäele tuli, vajas see väga palju tööd. Krõõdal oli väga raske elu.Ta jooksis päevad läbi toa ja aida vahet, tegi väga palju tööd, aga Andres pidas seda normaalseks. Andres ei öelnud Krõõdale ühtegi kiidusõna, mida Krõõt vajas. Enne kolmekümnendat eluaastat oli Krõõdal juba neli last. Selle asemel, et olla õnnelik, et tal nii varakult nii palju lapsi on, oli Andres Krõõda peale vihane , sest et too ei “suutnud” talle poega sünnitada. Kui lõpuks tuli poeg ja kohapärija, suri Krõõt.
Mari oli samasugune nagu Krõõtki. Ta tegi ka väga palju tööd . Mari päästis Krõõda ja Andrese poja, toites teda oma rinnaga. Alguses olid Andrese ja Mari-vahelised suhted väga head, kuid hiljem kõik muutus. Andres peaaegu ei suhelnud Mariga. Mari varjas laste väikesi saladusi ja kui Andres vahetevahel sellest teada sai, halvenesid Mari ja Andrese suhted veelgi
Sandra Nahkur 11a