Gustave Flaubert (0)

(12.detsember 1821 - 8. mai 1880)
Gustave Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal, arstiperekonda,
viienda lapsena kuuest.
Kirjutama hakkas ta juba kooliaastail
Flaubert sai hariduse kodulinnas (Collége Royal de Rouen) ja ei
lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima
1944 aastal tabas teda närvihaigus, mille tulemusena põrus
õigusteaduse eksamitel-hakkas keskenduma kirjandusele.
1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale
Croisset 'sse, kus ta elas koos emaga
Napoleon III andis talle aukirja, pärast 1848 aasta Revolutsiooni.
Flaubert vananes kiiresti ja ta ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti
pere hauaplatsile Roueni surnuaeda.
Kuulub 19.sajandi (prantsuse) realistide hulka, kuid tema loomingus on tunda ka
naturalismi elemente.
Kirjutamist alustas ta varakult. Juba 14 aastaselt kirjutas ta kohalikule ajalehele
lugusid.
Pühendus kirjanduslikule loomingule alates aastast 1846 kui oli elama asunud oma
kodulähedasse mõisa.
Inspiratsiooni saamiseks reisis ta ka Lähis-Idas ning Põhja-Aafrikas. Samuti käis ta
tihti looduses.
Kuulsuse saavutas ta oma esimese teose ,,Madam Bovaryga", mis ilmus 1857.
,,Tundekasvatus" (1862) vaatleb oleviku poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi.
,,Salambo" (1862); on ajalooline romaan, mis viib lugejaid 3.sajandil eKr Kartaagos
toimunud orjade ülestõusule. See on traagiline armastuslugu, mida on kõrvutatud ka
,,Madam Bovaryga".
Lisaks on teal ilmunud ka usufilosoofiline teos ,,Püha
Antoniuse kiusamine", novellikogu ,,Kolm lugu" ning teisigi
teoseid.
Tema looming pole suur, kuid olemasolev on väga
kunstimeisterlik.
Kirjandusloos peetakse teda aga objektiivse romaani loojaks.
Tema tegelased unistavad elust kusagil mujal kus armastus viib
võidule, ent tegelikult toob see vaid huku.
Flaubert oli ka perfektsionist, ta avaldas vaid teoseid mis olid
viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary
surmastseen kliiniliste üksikasjadeni täpselt kirjeldatud).
Gustave Flauberti loomingus on eriline see, et sõnad
joonistavad silme ette jooksva pildi kus pinge pidevalt tõuseb.
"Madame Bovary" on romantismivastane teos. Unistused, ideaalsed kangelased ­ kõigelt
sellelt, mida romantikud poetiseerisid, röövib ta aupaiste.
Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emaotsioone, püüdlusi muuta
tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale.
Prantsusmaal hakati noori fantaseerijaid ja unistajannasid, iseloomustama sõnaga
bovarism ­ niivõrd sügavalt, piltlikult ja tabavalt kirjeldas Flaubert inimese hinge ja
igatsusi, kes ei taha leppida sellega, et elu on kole, argipäev hall, ja kes iga hinna eest
püüab tuua oma ellu ilu, mille olemasolu teab ta tänu kirjandusele, muusikale, teatrile.
Bovarismi mõistet kasutati kriitilises mõttes.
,,Madame Bovary" ilmumine tõi kaasa murrangu kogu kirjanduses. Romaani eepilise
laadi võtsid Flaubert´ilt üle naturalistid. Üks esimesi naturalistlikke stseene prantsuse
kirjanduses on Emma Bovary surmastseen. Enne Flaubert´i oli romaani kangelanna,
kauni, noore, särava naise surma selline kirjeldamine võimatu.
...
Kloostrikooli lõpetanud ja abielus pettunud Emma elab
väljamõeldud maailmas.
Ta loeb romaane, kus räägitakse tunnetest ja elatakse armastuse
nimel, ja teda haarab ängistus, et ise sellest maailmast osa ei
saa.
Emma uskus, et unistus kaunist armastusest võib muutuda
tõelisuseks, ent elu valmistas talle julma pettumuse. Püüe
põgeneda argielu halastamatuse eest viib selleni, et hakkab teda
üha enam ahistama.
Meeleheitel naine satub liigkasuvõtja küüsi.
Kogu Emma elu on rajatud pettusele: ta petab meest,
armukesed petavad teda ennast; otsides olukorrast väljapääsu,
satub ta tupikusse.
Emma lõpetab elu enesetapuga.
Kirjandus realismist postmodernismini; Anne Nahkur;
Koolibri kirjastus 2007
http://www.online-literature.com/gustave-flaubert/
http://et.wikipedia.org/wiki/Gustave_Flaubert
http://www.classicreader.com/author/21/