"Kuristik rukkis" (0)

Sisukokkuvõte
" Kuristik rukkis " on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos , aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest , et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga teda häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu.
Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest.
Peatükid:
Esimene peatükk
Holden visati Pencey erakoolist välja, sest ta kukkus neljas aines läbi Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr Spencerile külla
Teine peatükk
Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami Mr Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mrSpenceriga hüvasti
Kolmas peatükk
Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire Seekord kiirustas ta kohtingule
Neljas peatükk
Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb Holden oli ðokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele Taas tuli Ackley
Viies peatükk
Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni Õhtul kirjutas Holden kirjandi See pidi olema kirjeldus toast Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat noorem kuid 5 korda intelligentsem Tal olid tulipunased juuksed
Kuues peatükk
Stadlater tuli kohtingult tagasi ning luges esimese asjana Holdeni kirjutatud kirjandit Ta vihastas, sest kirjand ei vasanud teemale Holden tõmbas selle peale kirjandi puru ja viskas ära Ta uuris toakaaslaselt kohtingu kohta Paraku lõppes see kaklusega
Seitsmes peatükk
Holden läks Ackley tuppa ja vestles temaga Ta küsis lubatema toakaaslase voodis magamiseks, kuid Ackley keeldus Holden lesis sellest hoolimata tükk aega voodis Toast lahkunud, otsustas ta juba samal õhtul koolist lahkuda ja hotellis ööbida Ta pakkis oma asjad, müüs oma trükimasina maha ja lahkus
Kaheksas peatükk
Holden sõitis rongiga Tema kõrvale tuli istuma üks naine Tuli välja, et see oli tema koolivenna Ernest Morrow ema Holden valetas talle, et ta on Rudolf Scmidt ning daami poeg on koolis sõbralik, kuid tagasihoidlik Selleks, et valetamist lõpetada hakkas Holden sõiduplaani lugema
Üheksas peatükk
Holden jõudis New Yorki Ta ööbis Edmonti hotellis, kus oli igasuguseid veidraid inimesi Ta otsis rahakottist välja numbri, mille üks tuttav talle andnud oli Ta kutsus neiu kokteili jooma, kuid sellest ei tulnud midagi välja
Kümnes peatükk
Holden läks ööklubisse „Lavendlisaal“ ning kohtas seal kolme rumalat daami Ta tantsis ja vestles nendega Daamid lahkusid, sest nad ei tahtnud järgmisel päeval Radio Citys etendust maha magada Peagi peale daamide lahkumist läks ka Holden klubist ära
Üheteistkümnes peatükk
Holden istus vestibüülis ja mõtles Janele Vestibüülist lahkudes otsustas Holden Ernie juurde sõita
Kaheteistkümnes peatükk
Takso, millega Holden sõitis oli lagunemise äärel ning haises Taksojuuhilt uuris ta ega mees ei tea kuhu Tsentraalpargi pardid talveks kaovad Taksojuht ärritus, kuid viis jutu peagi sama tiigi kaladele Kui Holden kohale jõudis mängis Ernie klaverit Holden istus lauda ja kuulas lähedal istuvate inimeste juttu Peagi tulid tema juurde Holdeni vanema venna endine pruut Lillian Simmons koos kapten Blopiga Peale lühikest vestlust nendega otsusteas Holden lahkuda
Kolmeteistkümnes peatükk
Holden ei tahtnud enam taksoga sõita ning kõndis seepärast 41 kvartalit jala Liftis pakkus üks mees talle prostituuti Holden oli nõus kuid oma toas olles kahetses ta seda otsust Lõpuks ta ainult vestles prostituudiga ning maksis talle 5 dollarit, kuigi nõuti 10 dollarit
Neljateistkümnes peatükk
Peale prostituut Sunny lahkumist mõtles Holden oma surnud venna Allie peale ning kõneles temagaSamuti mõtles ta Jeesuse jüngrite pealeÄkki kuulis ta koputust Sunny ja liftipoiss Maurice tulid viit dollarit nõudma Holden ei tahtnud maksta Maurice hoidis teda kinni ning Sunny võttis raha Holden nimetas Maurice`i neetud räpaseks idioodiks Selle peale sai ta paar hoopi kõhtu Holden arvas valu tõttu, et ta sureb
Viieteistkümnes peatükk
Holden ei saanud palju magada ning tõusis juba 10-ne paiku Tal oli kõht tühi kuid ta ei soovinud Maurice kohata Ta helistas Sally Hayesile ja kutsus ta teatrisse Seejärel läks ta alla ja andis toa ära Maurice ta õnneks ei kohanud Ta sõitis taksoga kogtumispaiga lähedale Seal läks ta hommikust sööma Tema juurde tulid nunnad , kellele ta annetas 10 dollarit...
Tsitaadid:
Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini.“ (lk. 10)
"Ma olin haigete inimeste suhtes üldse pööraselt peps." (lk 12)
„Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt.“ (lk. 14)
"Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen - see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (lk 14)
"Kas sa oma tuleviku pärast sugugi muret ei tunne, mu poiss?"
"Ju ma mõnevõrra ikka tunnen ka. Muidugi, kindlasti tunnen." Jäin hetkeks mõttesse. "Aga mitte nii väga, ei, mitte nii väga.’’
"Küll sa hakkad tundma, " ütles vana Spencer. "Hakkad tundma, mu poiss. Hakkad sellele mõtlema siis, kui on juba liiga hilja ."" (lk19)
"Ma olen kaunis kirjaoskamatu, aga loen õige palju." (lk 23)
"Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." (lk 23)
"Minul aga publikut just tarvis oligi. Armastan end teiste ees tähtsaks teha." (lk 33)******
„Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi.“ (lk. 46)
„Ema ostis mulle küll valed uisud - mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegipoolest. Peaaegu iga kord, kui mulle midagi kingitakse, teeb see mind kurvaks.“ (lk. 54)
„Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleks mingi seelikukütt või midagi taolist – kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. Sest nad jätavad alati oma kuramuse kohvrid otse keset vahekäiku.“ (lk. 56)
" Paljud inimesed ei oska üldse naeratada või siis naeratavad kuidagi vastikult. " Lk. 57
" Klosetipoti kaas on ka õrnatundelisem kui too tüüp Morrow. " Lk. 57
" Aga mine sa tea- emade puhul on raske midagi kindlat öelda. Emad on kõik kergesti põrunud. " Lk. 57
" Kui ma kord hoogu satun ja vastavas tujus olen, võin mitu tundi üksijäri valetada. Ilma naljata. Tundide kaupa. " Lk.59- 60
" Minul on üldse üks suur nõrkus. Oma hinges olen ma vist küll kõige suurem naistekütt, keda on nähtud. " Lk. 63
" Mina olin arvatavasti ainus normaalne inimene kogu majas , ja seda ei olnud just palju." Lk. 63 Q
" New Yorgis saab raha eest kõike- uskuge mind. " Lk. 70
" Häda on mul nende tütarlastega. Iga kord, kui nad midagi hästi teevad- isegi kui nad sulle silmarõõmu ei valmista või kui nad on rumalavõitu-, kipud sa neisse armuma, ja siis on põrgu lahti. Oh, neid tütarlapsi! Jestas küll. Hulluks võivad ajada. Ausõna. " Lk. 73
"Temaga tantsida oli niisama hea kui Vabadussammast mööda saali ringi vedada." (lk74)
"On inimesi, keda ei või petta, kuigi see neile ära kuluks." (lk 74)
„Maailmas ei leidu säärast öölokaali, kus inimene võiks pikemat aega istuda, kui ta ei saa osta keelekastet, mis purju paneb. Või kui tal pole kaasas tütarlast, kes on ta pea lõplikult segi ajanud.“ (lk. 76)
" Tütarlast võib tundma õppida ka ilma, et sa temaga kurameeriksid. " Lk. 77
"Ütlen alati "väga rõõmustav" inimesele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima." (lk 86)
" Pole kerge olla arg. " Lk. 88
" See on minu nõrkus, et ma ei saa vastasele näkku vaadata. " Lk.88
" Ma kannan hiigla hästi. Võin juua öö otsa, ilma, et keegi seda märkaks, kui ma ei taha. " Lk. 89
" See on täbar asi, et kui sa oled väga masendatud, siis ei suuda isegi mõelda. " Lk. 89
" Tundsin säärast masendust, et te ei oska seda kujutledagi. Ja teate, mis ma siis tegin- hakkasin päris valjult Allie´ga kõnelema. Teen seda vahetevahel, kui olen väga rõhutud meeleolus’’. " Lk. 97
"Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." (lk110)
"Kui sa teed mõnda asjaliiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli, hakkad sa sellega edvistama. Ja siis ei saagi see enam hästi välja tulla." (lk 122)
"Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki , mis teda eriti ei huvita." (lk 174)
"Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju." (lk176)
"See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi , kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." (lk 176)
"See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk on aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada." (lk177)
"Ühel heal päeval tuleb sul otsustada, kuhu sa tahad minna. Ja siis pead sa teele asuma. Otsekohe. Minutitki kaotamata. Viivitada sa ei tohi!" (lk177)
"Kord, kui sa kõigist neist mr Vinsonitest üle saad, jõuad sa järjest lähemale ja lähemale teadmistele, mis on su südamele ütlemata kallid, - aga ainult siis, kui sa seda tõsiselt tahad, selle poole püüad, seda ootad . Muu hulgas avastad sa siis, e sa ei ole esimene, kelles inimesete käitumine on tekitanud hämmeldust, hirmu ja isegi tülgastust. Sa ei ole üksi, ja see teadmine erutab ning ergutab sind. Paljud, väga paljud on läbi elanud samasuguseid moraalseid ja hingelisi raskusi, nagu sina neid praegu läbi elad . Õnneks on mõned selle kirja pannud . Nendelt võib õppida - kui on soovi. Ja kunagi hiljem, kui sul endal onmidagi teistele öelda, õpivad teised sinult. See on ilus vastastikune abi. Ja seda ei leia sa mitte ainult haridusest. Seda on ajaloos. Ja seda on luules. [-] Ma ei taha öelda, et ainult haritlased või õpetlased võivad maailmale midagi väärtusliku anda. Aga see on kindel, et haritud ja õpetatud inimesed, kui nad on ühtlasi särava ja loova vaimuga - mida kahjuks harva ette tuleb -, jätavad endast järele palju enam väärtuslikku kui need, kes on ainult särava ja loova vaimuga. Nad püüavad end selgemini väljendada ja neil on kirg oma mõtteid lõpuni mõelda. Ning - mis on kõige tähtsam - üheksal juhul kümnest on nad harimatust mõtlejast tagasihoidlikumad." (lk 177-8)
" Akadeemiline haridus annab sulle veel ühe eelise. Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse saad oma vaimsetest võimetest. Sellest, milleks sa oled suuteline ja milleks mitte. Mõne aja pärast on sulle selga , millist mõtteviisi omaks võtta. Ja sul ei tarvitse asjata aega raisata, et katsetada ideedega, mis sulle ei sobi, ei kõlba. Sa õpid tundma oma tõelist mõõtu ja vastavalt sellele rõivastad oma vaimu." (lk 178)
"Ärge kunagi kellelegi midagi jutustaga. Sest kui te kellestki jutustate, hakkate tema järele puudust tundma." (lk 198)